EKI juhataja Marje Josing tõdeb, et isegi väga kiired baromeetrid tunduvad praegu majanduse mõõtmiseks ja hindamiseks liiga aeglased. Vaja oleks nädala pealt jälgida, sest see, mis oli detsembris, on tänaseks juba muutunud.

"Nii raske pole prognoosi olnud veel kunagi varem teha. Prognoos kehtib situatsioonis, kus midagi erakordset ei juhtu, vaid on tavapärane majandusareng," tõdes Josing. "Ekspertide hinnangul majandus jahtub, mis on ka loogiline, sest nii kiire, kui oli mullune majanduskasv, on Eesti jaoks pisut jätkusuutmatu."

Võrreldes septembriga on hinnang majandusolukorrale langenud alla rahuldava.

Eratarbimine on kuue kuu pärast ilmselt tagasihoidlikum, arvestades seda hinnatõusu, mis on toimunud. Investeeringute tase on aga jätkuvalt hea.

71 protsenti eksperte arvab, et majandus on kuue kuu pärast samas seisus, 21 protsenti arvab, et majandus halveneb. Oleme läinud majanduse jahtumise stsenaariumisse. Kas läheme langusesse või naaseme uuesti paremasse olukorda, on selgumisel.

Eesti majanduse peamise probleemina näevad eksperdid oskustööjõu puudust, millele järgneb sotsiaalne kihistumine ehk varandusliku ebavõrdsuse suurenemine. Sissetulekud on kasvanud väga erinevas tempos, samas hinnatõusud tabavad kõiki.

Ettevõtjate kindlustunne on hea, ent tarbijate kindlustunne on languses. Kõige suuremad probleemid on jätkuvalt turismisektoril, ka järgmise kuue kuu jooksul pole välisturismi kasvu ette näha. Kõige kergemini on kriisi läbinud kaubandus ja tööstus.

Kõige nõrgemas positsioonis on Läti, kelle majandus on pandeemiast tugevalt pihta saanud.

Esimese kvartali prognoos

Tööstuses, kaubanduses ja ehituses on käive esimeses kvartalis eeldatavasti kas kasvamas või samaks jäämas. Hotellidel aga käibe langus valdavalt jätkub.

Rusikareegel ütleb, et kui tööstustel läheb hästi, läheb ka riigil hästi. Nii Eestis, Soomes kui Rootsis, kellele Eesti tööstused palju allhanget teevad, läheb tööstustel hästi. Seda sektorit pärsib peamiselt tööjõupuudus, pisut on paranemas materjalide ja seadmete puudus.

Inflatsiooni ootused on kõrged eeskätt kaubanduses, aga ka tööstuses ja ehitussektoris.

"Toidusektoris tuleb päris pöörane periood," tõdes Josing.

Ka tarbija tajub, et hinnatõusud jätkuvad.

Koroonakriisi tekitatud probleemidena näevad ettevõtjad peamiselt kallinenud sisendhindu, töötajate osalist puudust haiguste-karantiinide tõttu, tootmist takistavate tootmissisendite hankimist, puhastamise ja töö ümberkorraldamisega lisanduvaid kulusid ning ära jäävaid lähetusi.

Kõige raskemas seisus on koroonakriisi tõttu hotellid ja restoranid, neile järgnevad tööstus, ehitus ja turism laiemalt. Põhjused selleks on erinevad – kui esimesel kahel puudub nõudlus, siis teised ägavad hinnatõusude, tootmissisendite ja tööjõu puuduses.

Ettevõtjad on kuue kuu prognoosis siiski üsna optimistlikud ja usuvad, et suveks on seis pisut parem. Nõudluse puudusega sektoreid on suhteliselt vähe, eeskätt näevad seda hotellid ja turism. Restoranid on hädas töötajate puudusega, hankeahelad on kriisi tõttu katkenud, mistõttu ei saa tooret enam kätte.

Tarneahela probleemid on kõige suuremad tööstuses ja ehituses. Ehitussektori jaoks on aga sisendhinnad väga kõrgeks läinud, ehkki materjalide kättesaadavus on pisut leevenenud võrreldes sügisega.

Augustis-septembris oli tarbijate kindlustunne väga hea. Inimesed hakkasid kes säästma, kes investeerima, kes kulutama. Nüüdseks aga on tarbijate kindlustunne kõvasti kukkunud, eeskätt energiahindade jm hinnatõusude šoki tõttu. Vaid kõige jõukamatel inimestel on kindlustunne kergelt paranenud. Naiste kindlustunne on aga kõvasti enam kukkunud kui meestel.

"Suurem osa toidu ostmisest on ju naiste õlul," põhjendas Josing, miks naised kindlustunde puudumist teravamalt tajuvad.

Kõige madalamas sissetulekukvintiilis moodustavad sundkulud 45,2 protsenti leibkonna kuludest. Kõige vaesematel pole ka sääste, sest nad kulutavad ära kõik, mille teenivad. Kõige vaesemad on hakanud ka oma varasemaid sääste kulutama.

Võrreldes detsembriga on nn põhitoidukaupade korv kuus protsenti. Põhitoidukorv pole kunagi varem nii kallis olnud.

"Suurem hinnatõus on ees toidul. Kuus protsenti oli alles algus," ütles Josing.

Hinnatõusud tabavad praegu kõiki riike, ent Eestis on inflatsioon olnud EL-i kõige kiirem – detsembris oli inflatsioon aasta varasemaga võrreldes 12 protsenti. Eestile järgnevad Leedu 10,7 ja Läti 7,7 protsendiga. Euroala keskmine aastane inflatsioon oli detsembris viis protsenti.

EKI prognoosib selleks aastaks kolmeprotsendilist majanduskasvu ja 6,5-protsendilist tarbijahindade kallinemist, kuid majandusarengut mõjutab tugevalt pandeemia ja keeruline rahvusvaheline olukord.

Rahvusvaheline julgeolekuolukord annab tooni

Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt ütles, et nii halba julgeolekuolukorda ei ole olnud alates külma sõja lõppemisest.

"Keskmiselt on Eesti majandus aga suutnud väga hästi toime tulla. Selgelt kõige keerulisem on olukord jätkuvalt külalislahkussektoris. Seal lähebki selle taastumisega paraku veel aega," ütles Sutt.

Käsil on kolm kriisi korraga: koroonakriis, energiakriis, rahvusvaheline julgeolekukriis.

Probleem number üks on ministri sõnul oskustööjõu puudumine ning see on viie aasta perspektiivis veelgi süvenemas, sest tööealine elanikkond väheneb rahvastiku vananemise tõttu 31 000 inimese võrra.

Selleks peab valitsus läbi arutama välistööjõu probleemi lahendamise. Ent oluline on töötada ka energeetikalahendustega.

"Oluline, et me tuumaenergeetika kui ühe alternatiivi läbi arutaksime. Ka kõik, mis puudutab maismaa- ja meretuuleparkide arendamise kiirendamist," ütles Sutt.

Lisaks oleks vajalik kolmas energiaühendus ehk Estlink 3 Eesti ja Soome vahel.