Ilves: Euroopa pole arvestanud Ukraina sõjaga kaasneva põgenikevooluga
Endise presidendi ja välisministri Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Macroni üleskutse Venemaale lahenduste pakkumiseks riigi senise tegevusetuse valguses mõistmatu, ühtlasi pole Euroopa Liit teadvustanud Ukrainas sõja puhkemisega kaasnevat põgenikelainet.
Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes tehtud ettepanek pakkuda välja alternatiivne lahendus Venemaale jääb Ilvese sõnul talle mõistatuseks.
"Öelda, et peame eraldi tulema oma plaaniga välja ja siis näitama seda NATO-le… kui NATO-s on 21 Euroopa Liidu liikmesriiki, siis ma ei saa aru, mida see tähendab. Me ei räägi iseendaga omavahel. Kui kaitseminister ühest Euroopa Liidu liikmesriigist, mis on ühtlasi NATO-s, töötab välja Euroopa Liidu poliitika kaitse osas, nagu pool tema aju oleks eraldatud ja peab rääkima iseendale teist poolt, kuidas NATO peab tegema. See on arusaamatu mulle," sõnas Ilves.
"Arvestades, et Ukraina kriis on kestnud mitu kuud ja eriti intensiivselt kuu aega, kui Venemaa enne jõule tuli välja oma ultimaatumitega, valitses totaalne vaikus Prantsusmaa poolt nendes küsimustes. Alles eile, suures kõnes Euroopa Parlamendi ees, Prantsuse eesistumise alguses, tulla välja sellise ideega – mis ka ei ole asi, mida kõik hakkavad väga tõsiselt arutama, ma kardan. Tekib küsimus, kus te olete olnud kogu aeg, kui meie arutame neid asju," sõnas Ilves.
Ilves heitis ka ette, et Euroopa Liit ei ole nende küsimustega aktiivselt tegelenud, vaid kurtnud, et Venemaa ei kõnetanud Euroopa Liitu oma ultimaatumiga.
Ilves märkis ka, et sõda Ukrainas tähendaks Euroopa Liidu liikmesriikidele suurt põgenikevoolu, mida seni Euroopas arutatud ei ole.
"Minu isiklik soovitus on juba mõnda aega olnud, et arvestades sõja võimalikkust Ukrainas, kus on 44 miljonit inimest, kus pea kõigil on Euroopa Liiduga viisavabadus ja otsene maismaapiir nelja Euroopa Liidu liikmesriigiga – Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia – siis võib-olla palju targem oleks rääkida Euroopa Liidu julgeolekust, selle mõõtmest. Tegeleda aktiivselt hommikust õhtuni võimaliku suure põgenikevooluga, mis tuleb, kui sõda peaks puhkema Ukrainas," sõnas Ilves.
See, et Suurbritannia relvaabi pakkuv lennuk Saksa õhuruumist mööda lendab, on Ilvese sõnul vaid tehniline küsimus. "Paberimajandus, et saada luba transportida relvastust üle Saksamaa piiri, võtab nii palju aega, üle kahe nädala, nii et on kergem ümber lennata. See ei ole mingi otsene pahatahtlikkus, vaid lihtsalt bürokraatia," sõnas ta.
Lisaks Suurbritanniale plaanivad Euroopas Ukrainat sõjaliselt aidata Taani, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Tšehhi. "Neil on kõigil ühine näitaja – nad on olnud vallutatud Saksamaa poolt teise maailmasõja jooksul. Mis teeb selle ajaloolise küsimuse väga imelikuks. Need, kes on ise okupatsiooni all kannatanud, tunnetavad solidaarsust ja aitavad Ukrainat. See, kes oli selle üks põhjustaja, ütleb "oi oi, meil on halb ajalugu". 80 aastat on mööda läinud, võib-olla võtaks natukene vastutust ka, aga see on oma otsus," sõnas Ilves.
Toimetaja: Barbara Oja