"Pean vähetõenäoliseks, et toimuks laiamastaabiline rünnak, mis tooks kaasa kogu Ukraina territooriumi okupeerimise. Aga kõik muud arenguvariandid on laual ja kahjuks on operatsiooni disain selliselt loodud, et Venemaa saab pidevalt valida, kuidas ta edasist eskaleerimist läbi viib," rääkis kunagine Eesti välisluure juht ja endine välisministeeriumi kantsler Saks.

"Praegu teeb Venemaa seda, et astub pidevalt väikeseid samme, mis suurendavad eskalatsiooni ohtu, aga ei saa öelda, et hetkel x on sissetung vältimatu, vaid pidevalt on võimalik eskalatsiooni suurendada," tõdes Saks, kes praegu töötab ettevõtte CybExer Technologies juhatuse liikmena.

Saksa hinnangul saab praegu jätkata veel vägede koondamise faasiga ning tuua Mustale merele juurde täiendavaid laevastiku üksusi.

"Sellega saab veelgi pinget tõsta, edasi on aga võimalik hakata järk-järgult tõstma tulevahetuse intensiivsust praegusel kontaktjoonel Donbassis," ütles Saks. "Nii, et variante, kuidas pinget veelgi tõsta on väga palju enne, kui väed päriselt peaksid hakkama liikuma," tõdes ta.

Kommenteerides lääneriikide abi Ukrainale, selgitas Saks, et ehkki NATO ei hakka Venemaa vastu Ukrainas sõdima, kuna see võiks kaasa tuua tuumasõja, pakutakse Kiievile enesekaitseks relvastust, mis peaks mõjuma heidutusena ning võiks sellega Venemaa rünnaku ära hoida.

"Aga siin tuleb silmas pidada seda, et üks on avaliku diplomaatia pool, et inimesed saaks aru, mis on üldised sõnumid, aga kindlasti omavahelistes vestlustes räägitakse palju otsekohesemalt. Ja need sõnumid, mida selliselt vahetatakse, toimivad paremini siis, kui nad ei ole avalikud. Ma loodan, et see on märksa tõsisem sõnavahetus, mis toimub laua ääres, suletud uste taga," rääkis Saks.

"See, kui USA pidevalt ja masinlikult kordab, et Ukrainat rünnatakse, ei pruugi tähendada, et Ukrainat rünnatakse, vaid sellise sõnumi pideva edastamisega on nende arvates võimalik ründamise ohtu madalamaks tuua," lisas Saks.

Küberrünnakuga testiti Ukraina valmisolekut

Küsimusele, milles oli vaja korraldada Ukraina vastu küberrünnak, millele ei järgnenudki otseselt sõjalist agressiooni, selgitas Saks: "Küberrünnak praegusel kujul oli katse vaadata, kas riiklikud struktuurid on vastupanuvõimelise ning teiseks praeguses faasis ei olnudki mõeldud, et sellele järgneb kohe otsene sõjaline sissetung. Sõjalise eskalatsiooni üks eeldus Venemaa operatsiooni disaini vaates peaks olema see, et Ukrainas on massiivsed sisemised segadused, seda eriti selles mõttes, et riigistruktuuride vastupanuvõime on halvatud ja need on sunnitud tegelema mingite muude asjadega."

Saksa sõnul unustab aga Moskva, et 2014. aastal, kui annekteeriti Krimm ja algas sõjategevus Ukraina idaosas, oli riigis põhiseaduslik kriis – ametis olnud president põgenes Ukrainast ja seetõttu hakkas käsuliin tõrkuma.

"Seetõttu olid suured sisemised segadused, mis halvasid Ukraina riigi vastupanuvõime. Kuigi nad suutsid selle üles ehitada, kaotasid nad väga palju väärtuslikku aega. Praegu sellist olukorda ei ole ning seetõttu ma väidan, et otseseks sõjaliseks eskalatsiooniks ei ole hetk soodne," tõdes Saks.

Kommenteerides Eesti tegevust praeguses kriisis, leidis Saks, et Eesti peaks sellest õppima, kuidas ise sellisesse olukorda mitte sattuda: "See on väga hea kaasus Eestile õppimaks, kuidas mitte lasta end mängida niimoodi vastase surve alla."

Vastates kriitikale, et Eesti välisluure ei olnud piisavalt teadlik lähenevatest kriisidest, näiteks Valgevenest lähtuvast migrandikriisist ning ei olnud seetõttu valmis, tõdes Saks, et pole viimase aasta jooksul (pärast välisministeeriumi kantsleri kohalt lahkumist – toim.) enam välisluure raporteid lugenud.

"Aga sellised sündmused genereeritakse sageli väga kiiresti ja nendeks ei saagi ette valmistuda. Pead olema üldises plaanis valmis kriisi haldama, ohtudega tegelema, aga ei saa eraldi valmistuda 50 eraldi ohuks ja potentsiaalseks olukorraks – see lihtsalt ei tööta," märkis ta.