"Ootused välisluure tööle on praeguses julgeolekuolukorras kahtlemata kõrged. Oleme viimastel kuudel nendes ootustes selgemalt kokku leppinud," ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Susan Lilleväli ERR-ile. Ta ei soostunud seda rohkem täpsustama.

Ministeeriumi endine kõrge ametnik, kaitsevalmiduse asekantsler Meelis Oidsalu ütles eelmisel nädalal usutluses ERR-ile, et riik oleks võinud juba varem alustada ettevalmistusi praeguseks julgeolekukriisiks, aga välisluure ei pidanud seda vajalikuks.

Valitsus otsustas eelmisel nädalal eraldada lähiaastatel erakorraliselt laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses täiendavaid vahendeid, et suuta tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu. Lisarahast enamus kulub kaitseväele laskemoona ostuks, aga osa suunatakse eelhoiatusse, mis sisuliselt peaks tähendama luurevõimekust.

"See kõik oleks võinud juhtuda juba neli kuud tagasi, kui tegelikult oli seis täpselt sama. Ega siis täna ei ole seis oluliselt erinevam kui neli kuud tagasi. Kahjuks eelmise aastanumbri sees meie strateegilise eelhoiatuse aparaat näitas aiateibaid. Meie välisluure juht Mikk Marran ütles kindlas kõneviisis, et see, mis täna toimub, on välistatud, ja sellepärast valitsus seda sammu ka varem ei astunud," rääkis Oidsalu. "See üldine ohupilt, õige aeg oleks olnud august-september, aga meie välisluure, ütleme analüütiline kapatsiteet ei ole praegu kõige parem. Ma tean, et Mikk Marran kindlasti teeb selle korda," lisas ta hiljem.

Oidsalu ei soovinud hiljem enam oma väljaöeldut täpsustada ega kommenteerida.

Samas ütles välisministeeriumi endine kantsler ja kunagine Eesti välisluure juht Rainer Saks esmaspäeval vastuseks kriitikale, et Eesti välisluure ei olnud piisavalt teadlik lähenevatest kriisidest, näiteks Valgevenest lähtuvast migrandikriisist, et sageli korraldatakse sellised kriisid väga kiiresti ning nendeks ei saagi pikalt ette valmistuda. "Pead olema üldises plaanis valmis kriisi haldama, ohtudega tegelema, aga ei saa eraldi valmistuda 50 eraldi ohuks ja potentsiaalseks olukorraks – see lihtsalt ei tööta," märkis ta.

Kallas: välisluure pakutud info aitab selgitada Eesti seisukohti

Peaminister Kaja Kallas kinnitas pressiesindaja vahendusel, et jääb välisluureameti tööga rahule ning selle antud teave on aidanud teiste riikide juhtidele selgitada Eesti seisukohti.

"Ma olen rahul välisluureameti tööga. Amet teeb head tööd," ütles Kallas oma kirjalikuks kommentaaris. "Luureinfo on kriitilise tähtsusega riigi julgeolekuga seotud otsuste tegemisel. Välisluureamet jagab valitsusele ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile seda infot pidevalt. Näiteks olen saanud välisluureameti infole tuginedes teistele Euroopa riigijuhtidele väga mõjusalt selgitada meie seisukohti praeguses julgeolekuolukorras," lisas peaminister.

"Lisaks on minu ja kogu valitsuse koostöö sisuline ja tõhus ka kõigi teiste Eesti julgeoleku tagamisega seotud asutustega," rõhutas Kallas.

Välisluureamet tegutseb kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle peamine ülesanne on koguda, analüüsida ja edastada infot Eestit puudutavate väliste julgeolekuohtude kohta.

"Välisluureameti kogutud info annab väga olulise panuse Eesti riigikaitse ja julgeolekupoliitika kujundamisse. Välisluureamet on Eesti riigikaitse eesliin, sest luureinfo tagab vajaliku eelhoiatuse meid ohustavate sündmuste kohta," öeldakse ameti kodulehel.

Teave välisluureameti koosseisust ja struktuurist on riigisaladus.