Kaljulaid rääkis saates, et Venemaa president Vladimir Putin on ettearvamatu ning tema puhul ei tasu arvata, et alati juhtub see, milleks kõik valmistuvad. "Tegemist on kindlasti vastasmägijaga, keda tuleb võtta äärmiselt tõsiselt," tõdes ta.

Kaljulaidi hinnangul võib lääs võtta Venemaad liiga sirgjooneliselt. "Kardan küll, et kui me keskendume ainult tõenäolisele, siis võime midagi olulist maha magada," ütles ta. Kaljulaidi sõnul tuleb näha üldist pilti ning ta tõi näiteks Leedu ja Poola piirikriisi ning Valgevene võimaliku rolli järgnevatel kuudel.

Raik tõdes, et praegu on julgeolekuolukord ärevam ja kriitilisem kui kordagi viimase 30 aasta jooksul ning kõigile Euroopas peaks olema nüüd kohale jõudnud see, et külma sõja järgne periood on läbi.

"Praegu me seisame uue ajastu lävel. Me ei tea, mis ees ootab, aga võib arvata, et lääne ja Venemaa vastasseis ei lahene nii pea," ütles ta ja lisas, et kui Venemaa käis detsembris välja oma ultimaatumid, läks olukord teravamaks, aga samas ka selgemaks, sest nüüd ei ole enam kellelegi arusaamatu, mida Venemaa tahab.

Liik nõustus Raigiga, et külma sõja järgne periood on läbi. Tema sõnul otsib Venemaa praegu enda kohta ning püüab vaadata, kuidas saab enda mõjuhoobasid tugevdada.

Oidsalu võrdles Venemaa praegust tegevust pantvangidraamaga. Ta kirjeldas, et Ukraina ähvardamisega on Venemaa arendanud välja eepilise pantvangidraama, esitanud lunarahanõuded ning nüüd käivad erinevad läbirääkimised. "Et vaadata, kas läheb kõrva ära lõikamiseks või mitte," märkis ta.

Oidsalu ütles, et umbes 100 000 Vene sõjaväelast, mis Ukraina piiride lähistele on koondatud, on võimelised šokirünnakuks. See nõrgestaks tema sõnul Ukraina iseseisvat kaitsevõimet, suurendaks liitlaste sekkumisvajadust ning samas nõrgestaks läbirääkimisi ja lääne julgeolekuarhitektuuri kindlust.

Saatekülalised peavad suure sõjalise konflikti tõenäosust praegu väikeseks, kuid ei välista seda.

"Ma ei välista sõjalist konflikti täielikult. /.../ Ma arvan, et suur, teise maailmasõja stiilis sõda Ukrainaga oleks väga suur stress Venemaa poliitilisele süsteemile," sõnas Liik. Tema hinnangul soovis Venemaa läbirääkimisi läänega ning kui ta oma tahtmist ei saa, siis võib tulla pigem piiratud ja kiire sõjaline rünnak ilma kuid kestva ettehoiatuseta.

Kaljulaidi hinnangul võib Venemaa üritada teha midagi kohas, kus teda praegu näha pole. "Mänguväli on palju kirevam."

Oidsalu ütles samuti, et sõjalist eskalatsiooni ei saa välistada.

Raik tõdes, et Venemaa ei loobu oma suurest strateegilisest eesmärgist Ukrainas ehk kehtestada oma kontroll Ukraina üle. Ta märkis, et Ukrainas toimuv on seotud Venemaa nõudmistega kogu lääne suhtes. "See tähendab, mis on mängureeglid, mille alusel riigid omavahel Euroopas suhtlevad ja kas läheme tagasi julgeolekusüsteemi, kus suurriikidel on justkui loomulik õigus otsustada selle üle, mida teevad väiksemad riigid. /.../ Venemaa sooviks uuesti kehtestada seda," selgitas Raik.

Kaljulaid on sama meelt. "Jõupõhine maailmakord on see, mida Venemaa soovib saavutada ja kiiresti, sest Venemaa on majanduslikult kahanev võim ja demograafiliselt halvas seisundis, mis tähendab, et Venemaal on kiire," rääkis Kaljulaid. Tema sõnul ei suuda Venemaa taluda enda kõrval potentsiaalselt edukat Ukrainat samal ajal, kui ise ei suuda nii edukas olla.

Sanktsioonide mõju

Saatekülalised olid üksmeelel, et siiani Venemaale kehtestatud sanktsioonid on olnud tõhusad.

"Ma arvan, et need on mõjunud nagu planeeritult. Olukord on küll uuesti käes, aga 2014. aasta sanktsioonid olidki disainitud nõrga, aga püsiva pidurina Venemaa majandusele ja sellena nad on toiminud," rääkis Liik.

Tema sõnul on Venemaa majandus sanktsioonide tõttu nõrgenenud ning samuti on need mõjutanud poliitilist diskussiooni riigis.

Kaljulaid sõnas, et sanktsioonid Venemaad kiiresti läbirääkimistele ei too ning Moskva on valmis sanktsioonide valu kannatama. Ta lisas samas, et sanktsioonid pole ainsad vahendid, millega lääs saab Venemaad mõjutada. Ta täi näiteks NATO pataljonide kohaloleku Balti riikides ja Poolas.

"See ei saa paista Venemaal geopoliitilise võiduna," märkis ta.

Raigi hinnangul ei saa öelda, et kuna Venemaa pole oma käitumist muutnud, siis järelikult sanktsioonid ei tööta.

"Sanktsioonid on pannud mingi piduri Venemaa tegevusele. Kui sanktsioonid oleks veel tugevamad olnud, siis oleks see pidur olnud tugevam," ütles ta.

"Sanktsioonid pole üks eraldiseisev asi, vaid üks osa lääne heidutusest. Praegu kolm kõige olulisemat elementi on: esiteks sanktsioonid ja sanktsioonide ähvardus, teiseks on toetus Ukrainale, nii sõjaline kui ka majanduslik ja poliitiline, kolmas on NATO oma heidutusvõime siin piirkonnas, mis on oluline Euroopa julgeolekusüsteemi puudutav sõnum," lisas ta.

Oidsalu lisas, et Putini jaoks on üks olulisemaid sanktsioneerijaid loodus ehk tema iga. "Ajaline surve igasuguse lääne julgustuseta on Putinil olemas."

Euroopa ühtsus

Saatekülalised olid ühel meelel ka selles, et lääs on olnud Venemaa käitumise suhtes alati ühtne.

"Venemaa alati testib, kas meil on üksmeelt. /.../ Iga kord, kui mingi lootus tekib, et äkki me pole ühtsed, saab seda kohe testida. Kui asi on olnud kriitiline, siis alati, eelnevalt küll omavahel vaieldes, /.../ oleme olnud ühtsed. Ma arvan, et see õppetund on Kremlis võtta ka," rääkis Kaljulaid.

Oidsalu kommenteeris Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni eelmise nädala sõnumit, et Euroopa võiks luua omaenda "julgeoleku ja stabiilsuse" plaani suhetes Venemaaga. Tema hinnangul ei pea Macron silmas seda, et Euroopa Liit hakkaks NATO-ga julgeolekus konkureerima. "Macroni nägemus on see, et ka Euroopa Liidu liige, kui ta ka pole NATO-s, väärib kollektiivkaitset. See täiendab kogu NATO julgeolekuarhitektuuri."

Ka Raigi hinnangul on Macroni mure õigustatud, sest Euroopa on liiga nõrk. "Täna näeme seda väga konkreetselt. Kuna Euroopa pole ise valmis võtma vastutust oma julgeoleku eest, siis Venemaa tahab läbi rääkida USA-ga. See tuleneb euroopa nõrkusest," selgitas ta.

Liik nõustus Raigiga. "Minu meelest ühtsus on tore asi, aga mitte päris võtmeküsimus siinkohal. Küsimus on ikka pigem selles, milline on meie võimekus seda olukorda mõjutada ja nende vahendite ümber sa oled kas ühtne või ei suuda seda. Sanktsioonide ümber suudaks Euroopa ennast kokku võtta küll," rääkis ta.

Liigi tõi aga esile selle, et Venemaa räägib praegu läbi ennekõike USA-ga ning Euroopa on kõrvale jäänud. "Mida nemad räägivad, kui eurooplased kohal pole? Ma ei tea, kas me teame päris täpselt. Selles mõttes oleme Euroopaga kõrvale jäänud."

Kaljulaidi sõnul on Euroopa kõnelustelt kõrvale jäämine ohumärk.

Venemaa-USA terav konflikt pole Eestile kasulik

Saatekülalised otsest sõjalist ohtu Eestile praegu ei nähe.

"Eskalatsiooni ähvardus on alati olemas. Otsene kineetiline rünnak mõne Balti riigi vastu, sellel otseselt puudub loogika, miks peaks nii kõvasti kohe üleeskaleerima, sest venelased võtavad ka tõsiselt lisakulu, mis neile tekib," ütles Oidsalu.

Liigi sõnul on Venemaa Balti riikidest loobunud ning peab Baltimaid USA mõjusfääri kuuluvaiks. Seetõttu ei näe Liik Eestile ohtu sellest, et Venemaal oleksid mingid ambitsioonid meie osas.

Oht võib tema hinnangul tulla pigem sellest, kui Venemaa ja USA satuvad väga teravasse vastasseisu ja siis Venemaa püüaks näidata oma võimu Baltimaade kaudu.

"Ma vaidlustan seda, mida Eestis arvatakse, et mida halvemad on USA ja Venemaa suhted, seda parem meile. Ma ei arva nii. See võib olla nii vaid teatud piirini," lisas ta.

Oidsalu jäi eriarvamusele. Tema hinnangul ei saa öelda, et Venemaa on Baltimaadest loobunud, sest Moskva sõjakas retoorika Balti riikide suunal on viimasel ajal olnud räige.

Ka Kaljulaidi hinnangul ei saa kindlasti väita, et Putin on loobunud Nõukogude Liidu piiride taastamise ideest.

"Me ei tea seda. Õhku lüüakse palju palle ja maha lüüakse need, kes on jäetud tähelepanuta," sõnas ta.

Kaljulaid nõustus Liigi vaatega, et Eesti jaoks riskid tõusevad, kui USA ja Venemaa omavahel konflikti satuvad. "Sellegipoolest arvan, et see riskide tõus pole võrreldav sellega, et me peaksime unistama, et ameeriklased oleksid Ukrainas nõrgad. See risk, et kui oleme nõrgad Ukrainas, siis astutakse järgmine ja ülejärgmine samm, on kindlasti suurem," rääkis Kaljulaid.

Raik ütles, et konflikti korral on USA kindlasti valmis Balti riike kaitsma. Tema sõnul näitab seda see, et NATO on USA jaoks põhjapaneva tähtsusega.

"NATO on olnud ajaloos erakordselt edukas kaitseliit. Kui NATO peaks lagunema või NATO pole enam usutav, Venemaa paneb proovile NATO usutavuse Balti riikides, siis see lööb põhja alt USA julgeolekupoliitikas. Sellepärast ei näe ma ohtu, et USA pole tegelikult valmis Balti riike kaitsma."

Liik lisas, et Venemaa teab seda. "Mõnes mõttes on venelased palju suuremad artikkel viide uskujad kui eurooplased," ütles ta.

Lavly Perling: ukrainlastele ei meeldi, kui küsitakse, kas sõda tuleb

Viimastel aastatel palju Ukrainas viibinud Ukraina justiitsreformi nõunik Lavly Perling naasis alles laupäeval Kiievist. Tema sõnul on Ukrainas praegu väga vastuolulised meeleolud.

Ta selgitas, et uudistekanaleid vaadates on samasugune taju nagu igal pool mujalgi, aga tööl olles on näha, et ukrainlased suhtuvad rahulikult, teevad oma tööd ja on enesekindlad.

"Neile ei meeldi, kui küsitakse, kas sõda tuleb või mitte. Ja neile ei meeldi, kui küsitakse, kas Venemaa tungib sisse, sest Venemaa on juba kaheksa aastat sees," lisas Perling.

"Paljud ütlevad, et nad on väsinud sellest teemast ja nad on õppinud elama sellega, aga nad ei unusta seda teemat. Viimasel nädalal teema, mis saab, tuleb üha sagedamini jutuks," rääkis ta.

Perlingu sõnul on Venemaa senine tegevus kasvatanud ukrainlastes rahvustunnet ning nad on tegelenud põhjalikumalt oma riigi toimimisega.

Ukrainlased loodavad, et neil pole vaja sõdida, kuid kui vaja, siis on nad selleks valmis. "Kui rääkida kohalike ukrainlastega, siis kiiresti tuleb vastus, et me teame, kus on meie koht, kus on meie relvad, mida me tegema peame. Aga nad lisavad, et loodavad, et ei ole vaja seda teha."