Praeguseks on Tallinn saanud energiakulude kompenseerimiseks taotlusi kokku 11 240. Linn on taotlusi võtnud vastu alates 17. jaanuarist.

"See, mida pakkus välja valitsus, et ühe taotluse menetlus võtab 20 minutit aega, see ei ole adekvaatne. Kui inimesed tulevad ja toovad paberkandjal dokumente, siis see võtab keskmiselt tund aega. See, mis on saadetud elektroonilisel viisil on samamoodi tihti vigane või puuduvad vajalikud dokumendid ja tuleb inimesega ühendust võtta ja neid dokumente menetleda," rääkis Kõlvart linnavalitsuse pressikonverentsil.

Linnapea sõnul võtab veel eraldi aja taotluse menetlus ja otsustusprotsess. "Ma saan aru, et mõnedes omavalitsustes ei ole probleeme, aga pole ühtegi omavalitsust, kus oleks nii palju taotlejaid," ütles ta.

Samuti jõuab Tallinnas hüvitist taotlema palju inimesi, kelle sissetulek on mõne euro võrra mediaanpalgast suurem ning linnal pole võimalust neid aidata.

Uue universaalse toetusmeetme kehtima hakkamine tähendab Kõlvarti sõnul seda, et inimesed tulevad ikkagi hüvitist taotlema ning sellega lisandub ametnikele täiendav koormus välja arvutada, kas kahe meetme koosmõjus inimene sellele kvalifitseerub.

"Asi ei ole selles, et ametnikud ei suuda või ei viitsi teha tööd, aga otsustada saavad ainult ametnikud. See lisajõud, mis me võtsime, nemad otsustada ei saa, otsuse eest vastutab ametnik. Ehk need ametnikud, kes on igapäevaselt koormatud ka teise tööga, peavad selle koormuse enda peale võtma," rääkis linnapea.

"Kuidas see loogika on üldse võimalik – kõigepealt loome meetme, mis on individuaalse lähenemisega ja selle peale veel universaalne meede, mis peavad omavahel korreleeruma," ütles Kõlvart.

Kõlvarti sõnul tekitab inimestes pinget hirm, et jäävad taotluse esitamisega hiljaks.

Taotlusi hüvitiseks saab esitada kuni maikuu lõpuni, kuid vaid viie varasema kuu energiatarbimise kohta. Ehk peale veebruari lõppu enam septembrikuu tarbimise eest hüvitist taotleda ei saa.

"Järjekorrad on aprillikuuni, et taotlusi vastu võtta. Ühe nädala taotluste arv võrdub sellega, mida ametnikud menetlevad tavaliselt nelja kuuga ja nende tavaline töö ei kao sealt kõrvalt kuskile. Saab võtta inimesi, kes konsulteerivad juurde, aga ametnikke juurde võtta ei saa, sellist praktikat ei ole," rääkis Kõlvart.

"Kindlasti tuleb seda taotlusperioodi pikendada, pole mõtet hoida inimesi pinges ja öelda, et ainult veebruari lõpuni. Seda tuleb pikendada. Nii kaua kui inimesed toovad neid taotlusi, nii kaua tulebki menetleda, vajadusel kevade lõpuni. Rääkimata sellest, et ootame, et leitaks lahendus kaugkütte puhul, kuidas kaugkütte kulusid kompenseerida," ütles Kõlvart.

Kõlvart kritiseeris ka seda, et valitsus on suunanud hädas inimesi, kelle sissetulek ületab mediaani, murega omavalitsuse poole pöörduma. "Meie lahendused on toimetulekutoetus või toetus, mis sõltub sissetulekust ja need raamid on veel kitsamad. Mida need sõnumid peaksid siis tähendama?" küsis ta.