Kolmapäeval ka Eesti osalusel NATO poolt Venemaale teele läinud kiri kinnitas üle kõike seda, mida varem juba öeldud on: riikide demokraatlik otsustusõigus jääb NATO aluspõhimõtteks ning Venemaa seda muuta ei saa, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"NATO on kaitseliit ja me ei otsi vastasseisu. Aga me ei saa ja ei kavatse teha kompromissi põhimõtetes, millele meie liidu, Euroopa ja Põhja-Ameerika julgeolek tugineb. Me oleme täielikult pühendunud oma aluslepingule ja kollektiivkaitse tõotusele, mis on kirjutatud artikkel viite," ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Kusjuures Kremlile saadetud kirja ei ole üldsusega jagatud põhjendusega, et sedasorti diplomaatiat ei saa teha läbi avalikkuse. See peaks andma Moskvale sõnumi, et NATO soov diplomaatiliselt asju lahendada on tõsine. Ent selleks peab ka Venemaa kaasa mängima.

"Kui venelased soovivad mingit tüüpi dialoogi, siis nad peavad hakkama samal ajal oma vägesid Ukraina ümbert koju tooma, sest on täiesti selge, et mingi tõsine dialoog ei tule ju kõne alla, kuni Ukrainat otseselt ähvardatakse," ütles Eesti suursaadik NATO-s Jüri Luik.

Kuigi liitlased on selgelt väljendanud soovi rahumeelse dialoogiga edasi liikuda, on Kreml ka viimastel nädalatel Ukraina piiri äärde sõjatehnikat koondanud.

"Mitte ainult Ukraina lõunatiival, vaid ka meile palju lähemal, Valgevenes, kuhu Venemaa on viinud mitte ainult maavägesid märkimisväärsel hulgal, aga ka väga moodsat tehnikat nagu raketid Iskander või siis ka õhutõrjesüsteemid S-400," rääkis Luik.

Sellele vastukaaluks NATO küll oma raketikomplekse Valgevene piirile paigutanud pole, kuid jaanuaris tõestati liitlaste kiirreageerimisjõudude valmisolekut.