Karis sõjaohust: ilmaasjata rahvast hirmutada ei ole mõtet

Foto: Ken Mürk/ERR

President Alar Karise sõnul ei tohi kriiside keskel tähelepanuta jätta tulevasi kriise. Eesti julgeolekule ta praegu ohtu ei näe, küll aga valutab südant laste vaimse tervise pärast. Koroona vastu vaktsineerima ta samas neid ei kiirustaks.

"Minu arust kõige tähtsam on, et need kolm kriisi on korraga – see tekitab raskusi kriiside lahendamisel nii valitsusel kui inimestel endal," sõnas Karis Vikerraadio saates "Reporteritund".

Karis viitas, et kui Eesti julgeolek ohus ei ole ja energiakriis on saanud esimesed toetusmeetmed, siis peab tema üheks tulevaseks kriisiks hoopis kõrghariduse alarahastust, millele on viidanud ka Eesti ülikoolide rektorid.

Ehkki viimasel ajal on üha rohkem räägitud sõjaohust Ukrainale, aga ka endistele Nõukogude Liidu riikidele laiemalt, siis Karise arvates ei tohiks sellega inimesi hirmutada.

"Mina julgen küll öelda, et Eesti riigi julgeolek küll kuidagi ohus ei ole," ütles Karis ja lisas, et sõda Eestis ei ole ka lähiajal reaalsus. "Ilmaasjata rahvast hirmutada ei ole mõtet."

Ta täpsustas, et Eestis on inimesed, kes julgeoleku eest vastutavad ja nemad ka lahendusi otsivad ning selle ohuga tegelevad. Samas leidis ta, et tavainimesed iga päev selle pärast muretsema ei peaks.

"Kõik informatsioon, mis on olemas valitsusel, on jagatud ka inimestele," tõi Karis välja, kuidas leevendada inimeste hirme. Samas möönis ta, et tihtipeale on informatsiooni liiga palju ja selle hulgast adekvaatse välja sorteerimine on keeruline.

Karise sõnul ei soovi keegi Eestist ega Balti riikidest välja viia relvajõude, mida Venemaa justkui sooviks. USA kirjalikku vastust Venemaale kommenteerides ütles Karis, et sisuga tutvunud olles saab öelda, et see vastab sellele, mida USA on ka avalikkuses välja öelnud.

"Ma ei näe teist võimalust, muidugi tuleb kindel olla, miks peaks inimene valetama?" analüüsis Karis USA seisukohta.

"Mingigi šanss pöörduda tagasi olukorda, mis oli enne 1997. aastat, pärast mida 14 riiki on liitunud, on mõeldamatu ja seda ei tasu isegi arutada kuskil kohviklubides," ei pidanud ta võimalikuks vastu tulla Venemaa soovile, justkui 14 Euroopa riiki peaks NATO-st välja astuma.

"Praegu ma ei näe, et mina suudaksin Moskvasse minnes midagi rohkem teha, kui minu kolleegid teistes riikides," ütles Karis ja lisas, et Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtumisel peaks temaga ka millestki rääkida olema.

Laste vaktsineerimisega võiks oodata

Koroonakriisist kõneldes tõi Karis välja, et see on inimesi kurnanud ja tekitanud palju probleeme vaimse tervisega. See võib aga osutuda ohuks ühiskonna arengule.

"Tasub olla mures," tõi ta välja, et õpetajate sõnul on näiteks ühes Eesti koolis tehtud poole aastaga viis enesetapukatset. "Sellised numbrid on hirmuäratavad."

Ta lisas, et koolides on puudus spetsialistidest. "Kuuleme, et ka täiskasvanute jaoks ei jätku psühholooge," ütles ta ja lisas, et neid inimesi ei tule üleöö juurde.

Karis tõi aga välja, et laste vaktsineerimine koroona vastu ei peaks praegu olema esmatähtis.

"Ma olen ka praegu sellel seisukohal, et laste vaktsineerimisel võiks oodata," ütles Karis rõhutades, et see on tema isiklik seisukoht. "Kui me jõuame nii kaugele, et on kindlus vaktsiinide mõju ja toime kohta, on aega ka lapsi vaktsineerida."

Küll aga on vaktsineerimisega seotud tema hinnangul sarnaselt Ühendkuningriigi või Taaniga hoopis piirangute leevendamine. Nende kaotamiseks peaks aga vaktsineeritus Eestis olema oluliselt kõrgem.

"Me peame jõudma selleni, et meie vaktsineerimistase jõuaks nii kaugele, et ka meie saaksime piiranguid leevendada," ütles ta. "Eks ka siin on kahetised sõnumid – ühed ütlevad, et omikron päästab meid, ja siis tuleb teine, kes ütleb, et kuskil on veel delta ja tema ootab oma aega. Eks see tõde seal kuskil keskel on."

Toimetaja: Karel Vähi

Allikas: "Reporteritund"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: