Blinken ütles ajakirjanikele, et USA vastused peaksid looma võimaluse tõsiseks diplomaatiliseks aruteluks ning vastustes on esitatud põhimõttelised ja pragmaatilised hinnangud Venemaa esitatud nõudmistele oma julgeoleku osas.

Blinken lisas, et USA on avatud dialoogiks ning vastuses on kirjas ka USA ja tema liitlaste tõstatatud murekohad. Ta märkis, et NATO avatud uste põhimõttest ei taganeta mingil juhul.

Blinkeni sõnul oli nende vastus koordineeritud nii Ukrainaga kui ka Euroopa liitlastega. NATO esitab Venemaale omapoolse vastuse, lisas ta. Blinken lisas, et lähipäevil toimub tal loodetavasti vestlus Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

USA jätkab samal ajal Ukraina kaitsevõime tugevdamise toetamist, lausus Blinken. NATO kaalub tema sõnul võimalusi, kuidas toetada Ukraina majandust.

USA kavatseb kindlustada globaalse energiavarustuse toimimise juhul kui Venemaa tegutsemine seda mõjutab, ütles Blinken.

Blinkeni kinnitusel on USA ja tema liitlaste seas Ukraina asjus tugev üksteisemõistmine ning ta on kindel ka Saksamaa solidaarsuses selles küsimuses.

USA kavatseb oma saatkonna Kiievis hoida avatuna, kuid samal ajal soovitatakse ameeriklastel Ukrainast lahkuda.

Blinken kohtus eelmisel reedel Genfis oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga. Lavrov ütles pärast kohtumist, et USA nõustus andma järgmisel nädalal Moskva julgeolekunõudmistele kirjaliku vastuse.

Blinken ütles reedel Lavroviga kohtudes, et Venemaa võib Ukraina ründamisele korral oodata ühtset, kiiret ja karmi vastust. "Olukord on jõudnud kriitilise hetkeni," ütles Blinken.

Läbirääkimised julgeolekunõudmiste üle on osa kõnelustest USA ja Venemaa vahel, et vältida relvastatud konflikti Venemaa ja Ukraina vahel.

NATO saatis samuti oma vastused

Ka NATO saatis kolmapäeval Venemaale oma vastused julgeolekunõudmiste kohta, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

"Me kutsume taas Venemaad üles deeskaleerima olukorda. NATO kindel seisukoht on, et pinged ja vaidlused peab lahendama dialoogi ja diplomaatia abil," ütles Stoltenberg ajakirjanikele.

Stoltenbergi sõnul peaksid nii Venemaa kui NATO taastama oma esindused Brüsselis ja Moskvas, et läbi sõjaliste suhtluskanalite suurendada läbipaistvust ja vähendada riske.

Stoltenberg lisas samas, et pinged on kasvamas ja et pole mingi saladus, et NATO ja Venemaa seisukohad on üksteisest väga kaugel.

Stoltenbergi sõnul on näha rohkem vägede liikumist nii ümber Ukraina kui ka Valgevenes ning et harjutusi võib kasutada katteks, et alustada rünnakut.

"Me näeme üha rohkem vägesid mitte ainult Ukraina ümber, vaid nüüd ka Valgevenes, kuhu Venemaa on toonud tuhandeid sõdureid, sadu lennumasinaid, S-400 õhutõrjesüsteemid ja palju muud väga kõrgel tasemel võimekusi," ütles Stoltenberg, lisades, et see kõik toimub õppuste kattevarju all.