Rektorid ülikoolide liitmist ei välista, aga kokkuhoidu selles ka ei näe

Meeleavaldus Toompeal, kus nõuti kõrghariduse rahastuse parandamist
Meeleavaldus Toompeal, kus nõuti kõrghariduse rahastuse parandamist Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu esimehe Gunnar Okki idees ülikoole omavahel liita näevad rektorid küll positiivseid külgi, kuid möönavad samas, et oodatud rahalist kokkuhoidu see ei too. Olulisemaks peetakse koostööd.

Kahe ülikooli rektori ning haridusministri ameteid pidanud Jaak Aaviksoo sõnul on Gunnar Okki ettepanek ülikoolid omavahel ühendada ja jätta alles ainult kolm, kaks Tallinnasse ja üks Tartusse, küll tähelepanuväärne, kuid tegelikult taandub teemapüstitus kõrghariduse rahastamise temaatikale laiemalt.

"Väikese riigi ja rahvana suurte suurte poiste mängus kaasa lüües peaksime me targemini valima oma tugevuste ja nõrkuste vahel ja teatud nii-öelda konsolideerumine on paratamatu," sõnas Aaviksoo.

Ta leidis, et Okki 2015. aastal ilmunud raportile on praegu väga paslik tagasi vaadata ja analüüsida, kuhu on jõutud. Aaviksoo hinnangul ei ole enam nii laialdast vastuseisu radikaalsetele muutustele, kui oli siis.

"Ma arvan, et me oleme kuus aastat targemad ja paljudki asjad, mida Okki raportis kajastati, võib-olla paistavad teistmoodi," ütles Aaviksoo.

"Muidugi olen ma kaugel sellest, et öelda, et Okki raport on tõde. Okki raportist kümme protsenti on teoks tehtud, ülejäänud 90 protsendist tõenäoliselt paljud asjad võib-olla ei peaks nii olema, nagu selles raportis on kirjeldatud."

"Aga päris palju asju väärib palju suuremat tähelepanu ja ma väga loodan, et uus teadus- ja arendusnõukogu uues koosseisus tuleb ja vaatab sellele raportile otsa – see oleks minu sisuline soovitus. Toonane teadus- ja arendusnõukogu ei suutnud otsuseid vastu võtta."

Aaviksoo sõnul on oluline, et loodaks õige plaan, millest nii ühiskond kui ka poliitikud ja akadeemiline kogukond aru saaksid: "Siis ma usun, et asjad hakkavad muutuma."

Aaviksoo leidis, et kuna eestlasi on maailmas ainult 1,3 miljonit, siis ei ole võimalik kõikides asjades olla konkurentsis: "Tuleb teha valikuid ja see muidugi on alati keeruline ja puudutab inimeste konkreetseid huve. Ega keegi ju taha kellelegi halba ja sellepärast hoitakse nendest rasketest otsustest eemale nii kaua kui võimalik."

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser pidas võimalikuks, et Okki raporti ettepanekute juurde tullakse ühel hetkel tagasi, kuid esmalt tuleb mõista, mis on muudatuste eesmärk. Samuti ei pidanud ta ülikoolide konsolideerimist kiireks lahenduseks.

"Vaieldamatult on see õige probleemipüstitus, aga tegu ei ole kiire lahendusega ja see vajab väga sügavat läbikaalumist," sõnas Asser.

Asseri sõnul on kõrghariduse rahastamise temaatikale lahenduse leidmine palju akuutsem ja seda ei saa lükata pika aja peale: "Ei tohiks võtta, et konsolideerimine on praegu kõrghariduse teema lahendus."

Ülikoolide liitmist pidas Asser samas kulukaks ja tõi näite, et Tartu Ülikool, kes liitis endaga Tõravere observatooriumi ja geenivaramu, kulutas selleks mitu aastat aega ning palju raha. Seetõttu ei pea ta lahenduseks keskse organi loomist infrastruktuuri vaates.

Küll aga leidis Asser, et ülikoolid võiksid teha rohkem koostööd õppekavade loomisel.

Ka Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen leidis, et Gunnar Okk on oma arvamuses eksiteel, kui usub, et koolide liitmine võiks kulude kokkuhoidu tuua.

"Vaesuse ümber jagamine ei ole kuskil mingit efekti toonud," selgitas Klaassen, kelle hinnangul ülikoolide suurendamine tingib hoopis suuremad kulud.

"Niisuguse äkkliigutusega mingit efekti saavutada ei ole tegelikult võimalik, sellepärast et absoluutselt kõik valdkonnad on tohutus rahanäljas" ütles Klaassen.

Ta selgitas, et juba praegu teevad ülikoolid üha rohkem koostööd ja peab oluliseks, et see ka jätkuks: "Läbi niisuguste projektide me saaksime au ja kuulsust, aga raha see ikkagi rohkem sisse ei too."

Klaassen möönis samas, et nii nagu suuremad ülikoolid on oma struktuuri juba reforminud, siis ülikoolide liitmine võiks potentsiaalselt anda positiivse efekti väiksemate ülikoolide puhul: "Kõikides ülikoolides reformide eesmärk tegelikult on olukorra optimeerimine."

"Üldiselt saabki kõige rohkem efekti siis, kui panna inimesed koos tööle, mitte et nad ilmtingimata peavad ühes asutuses olema."

"Nüüd oleks vaja haridus ka liikuma saada," tõi Klaassen välja olulise jätku teadusrahastuse suurendamisele.

"Kui me samamoodi jätkame, et me midagi ei tee, siis fakt on see, et me kas peame vähendama oma koosseisu ja üliõpilaste arvu või meil langeb kvaliteet ja seda me kindlasti ei taha."

Toimetaja: Karel Vähi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: