Sõrulased on hiiglasliku meretuulepargi vastu
Lähiajal peaks jõudma valitsusse kinnitamiseks Eesti mereala planeering, kus muu hulgas on määratud alad tuuleenergeetika arendamiseks. Majandusministeeriumi kinnitusel on esmaseid tegevusi alustatud viie meretuulepargi arendamiseks.
Mereala planeeringu järgi oleks Eestil võimalus toota merelt suurusjärgus 7 GW tuuleenergiat. Eesti elektrienergia koguvajadus on aga kuni 2 GW. Suurim tuuleparkide arendusala jääb Saaremaa läänerannikule, mis on saarlasi ärevaks teinud.
"Ei ole ühtegi nurka, kus ma merd veel natuke näen või mis minu silma ei riiva. Kui me siit ümber maja nurga läheme, siis kõik on täis, absoluutselt!" kirjeldab sõrulane Mihkel Undrest, milline tema merevaade olema hakkaks, kui meretuulepark umbes kümne aasta pärast valmiks.
Mihkel Undrest, Saaremaa vallavolikogu liige ja 16 aastat endist Torgu vallavolikogu juhtinud kohalik poliitik ütleb, et riik on merealade planeeringuga sõrulastest üle sõitnud, andes võimaluse kümnekonna kilomeetri kaugusele rannikust püstitada sadu ja sadu üle 300 meetri kõrguseid elektrituulikuid.
"Kui ma ei saa siit rannast kala ja kui see mõjub minu tervisele ja kui see alandab minu elukvaliteeti üldse, siis ma ei taha ena Sõrves elada, ma ei taha Saaremaal ka enam elada, kui Eesti valitsus, Eesti riik meiega nõnda käitub," ütleb Undrest.
Undrest ei ole Sõrves oma seisukohtadega teps mitte üksi. Ka Kaupo Vipp vaatab oma koduaknast praegu selget silmapiiri ja ka tema pähe ei mahu mõte, milline vaade võib sealt kümne aasta pärast avaneda, kui mereplaneeringuga lubatu täide peaks minema
"See, mis muret teeb, on see, et sisuliselt paistab see nagu uuskolonialism meie jaoks, kui kogu selle asja juures isegi ühtegi elektriotsa ei tule ju Saaremaale. Nii nagu vanasti, et kolonialist võtab pärismaalase käest ressursi, jätab talle visuaalse reostuse, audioreostuse ja kõik muu ja lammutab ta elu-olu ära ja kõnnib minema siis oma rahaga. Sellisel kujul see kipub minema küll ja oleks väga kurb, kui sellisel kujul see asi siia ilmuks," põhjendab Vipp oma vastuolekut.
Ja võtame juurde ka veel kolmanda sõrulase arvamuse.
"Kõigepealt ilmselgelt on sellel mõju loodusele, eeskätt lindude rändele, tõenäoliselt ka kalastikule. Samamoodi Eesti saared peaksid olema inimese vääriselupaik, ehk siis sinna ei saa tekitada selliseid asjaolusid, mis häirivad seda. Ei ole Stockholmi saarestikus, ei ole Ahvenamaal selliseid parke ega ei plaanita neid ka sinna sellises mastaabis. Ja eie ei hakka selle elektri hinda kontrollima, see on fakt. Ükskõik mis lepinguid ka ei tehtaks, nii see täpselt on," lisab kolmas sõrulane Aivar Pohlak.
Saare Wind Energy ongi ettevõte, kelle tuulikud praeguste plaanide kohaselt mereala planeeringuga lubatuna Saaremaa rannikule kõige lähemale peaksid kerkima. Ettevõte on juba teinud mitmeid uuringuid heas usus, et riigi mereplaneering ka kehtestatakse.
"Kõige lähemad tuulikud on praegu 11 kilomeetrit rannikust planeeritud ja kõige kaugemad on kuskil 35 km. Me lähtume ikkagi sellest, mida on Eesti riik mereplaneeringu raames kaardile joonistanud. Eks see Saare Wind Energy ala on täpselt see, mis kattub kenasti mereplaneeringus ette nähtud alaga," ütleb Saare Wind Energy juhatuse liige Kuido Kartau.
On's siis sõrulaste hirmudel lihtsalt suured silmad?
"Me ju ei raja Eestisse mingeid unikaalseid tuuleparke. Needsamad tuulepargid töötavad mujal maailmas juba aastaid ja inimesed suudavad nendega koos elada väga edukalt. Ma ei taha kuidagi inimeste mõjusid alahinnata või alavääristada. Aga maailmapraktika näitab, et see mõju ei ole kaugeltki nii suur, kui esialgu kardetakse. Tihtilugu on hirmul suured silmad ja kui need esimesed pargid on valmis ehitatud, siis pigem inimesed harjuvad nendega ja aktsepteerivad neid. Meil täna lihtsalt veel meretuuleparke ei ole ja seetõttu tõesti ei ole inimestel ka kogemust elada nende tuuleparkide läheduses," põhjendab
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar.
"Nii, nagu vanarahvas ütleb, suur tükk ajab suu lõhki teinekord. Kogu see planeering on tegelikult selline, mis tegelikult tekitab hirmu ja võõrastust ka inimestes, kes tegelikult ei ole nende tuulikute vastu ja kes on nende tuuleparkide suhtes sõbralikud. Aga see 1700 ruutkilomeetrit mereala, kuni 1400 tuulikut, mida igaüht võib võrrelda Tallinna teletorniga - need on uskumatud mastaabid ja need tegelikult hirmutavad inimesi. Võib-olla see planeeringu maht on läinud esialgu natuke käest ära ja see tekitabki väga tõsist vastasseisu," põhjendab Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi.
Lahtiseks jääb, kas mereplaneeringu koostajate ja tuuleparkide arendajate ning sörulaste erimeelsusi saaks veel laua taga lahendada või on tegemist taaskord Eesti ühiskonda lõhestava ja võimalikke arenguid pidurdavate kohtuvaidlustega Eesti kodanike ja riigi vahel.
Toimetaja: Merilin Pärli