Kiige sõnul on koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunute osakaal viimastel nädalatel stabiliseerunud ning nii viiruse tõttu ravi vajavate inimeste arv kui ka intensiivravi vajajate hulk on kolm korda madalam kui möödunud kevadel nakatumiste tipu ajal.

"Sellest tulenevalt on meie positsioon, et on aeg liikuda piirangute leevendamisega edasi ning aus ja õiglane oleks järk-järgult avada erinevad vabaajategevused ja meelelahutus neile, kes mistahes põhjusel on jäänud seni vaktsineerimata, või kel on esmasest vaktsiinist üheksa kuud möödas, aga pole tõhustusdoosi veel teinud," ütles Kiik.

Keskerakonna fraktsiooni ettepanek loobuda vaktsineerimispassi nõudest alates 7. veebruarist põhineb ministri sõnul ootusel, et selleks ajaks jõuaksid valitsus ja tervisevaldkonna eksperdid ettepanekut hinnata ja kokkuleppele jõudes selle ka ellu viia.

Maskikohustusest Kiik niipea loobuda ei soovi

"Mõistlik on täielik ajakava täielikult kokku leppida teadusnõukoja, terviseameti ja valitsuse vahel. Me andsime tõesti oma seisukoha Covid-tõendi puhul, aga muude piirangute osas on mõistlik liikuda samm-sammult. Ehk esialgu peaks jääma maskikandmise nõue jõusse, mis aitab siiski viiruse levikut tõkestada, samuti teatud nõuded haigetele kodus püsimise mõttes," sõnas ta.

Kiige sõnul oleks mõistlik ka vaadata üle lähikontaktsete eneseisolatsiooni küsimus, kuid see vajab hinnanguid terviseametilt ja infektsionistidelt.

"Laias laastus me anname signaali, et on aeg alustada piirangute leevendamist. Loomulikult kokkulepped kuupäevade osas tuleb leida ühiselt. Minu isiklik seisukoht on, et veebruarikuu jooksul meil on võimalik järk-järgult kõik kehtivad piirangud kaotada," sõnas ta.

Avalikus ruumis maskide kandmisega on ministri hinnangul aga mõistlik jätkata, küsimus on vaid selles, kas see peaks olema kohustus või soovitus.

Eneseisolatsiooni reeglid vajaksid ümber vaatamist

Kiige sõnul on teadusnõukojas arutluse all ka tervishoiutöötajate lähikontaktsuse reeglid, mis on mitmel pool murekohaks kujunemas.

"Me tahame tagada võimalikult nakkusohutut keskkonda, aga teisalt tagada, et oleks kõigis tervishoiuasutustes ja elutähtsate teenuste osutajate juures tagatud piisav töötajate hulk vajalike teenuste pakkumiseks," ütles Kiik.

Üheks küsimuseks on ministri sõnul see, kas tõhustusdoosi saanud inimesele peaks kehtima samad reeglid kui vaktsineerimata inimestele, kelle nakkuse edasi kandmise aeg on pikem.

Teine küsimus on selles, et vaktsineeritud ja läbipõdenud lähikontaktsed ei pea jääma eneseisolatsiooni, kuid vaktsineerimata inimesed peavad. "Siin on mõttekoht – kui inimesel sümptomeid ei ole, kas ta võib tulla elutähtsat teenust pakkuma või mitte," ütles ta.

Kiige hinnangul on esimene eelistus, et positiivse testiga inimesed püsivad kodus eneseisolatsioonis ning peamiselt on arutluse all lähikontaktsete küsimus.

"Mustema stsenaariumi korral tõesti ka positiivsete puhul – kui tegemist on väga olulise teenusega ja inimene kasutab FFP2 maski, kas me lubame ta sel juhul tööd või tegevust ellu viima," sõnas minister.

Delta osakaal on langenud, kuid valmistuda tuleb omikroni laiemaks levikuks

Teadusnõukoda kujundabki nendes küsimustes seisukohad, et valitsus saaks viiruse laiema leviku puhul neile toetuda.

"Juhul kui omikroni laine pikalt kestab, oleks ka negatiivseks arenguks võimekus kiiresti reageerida. Esmane eesmärk on viiruse levik siiski langusse saada, millele iga inimene oma vastutustundliku käitumisega kaasa aitab," ütles Kiik.

Kiige sõnul ei teinud Keskerakond avaldust piirangute lõdvendamiseks tühja koha pealt – omikroni tüvi on praeguseks Eestis domineeriv ja delta tüvi peaaegu kadunud.

"Eesti riigis on tõenäoliselt vähe inimesi, kes haiglaravi arve, vaktsineerimise statistikat ja muud taolist pingsamalt jälgivad kui mina ja praegu on tõesti näha, et haiglate koormus on stabiliseerunud. Pigem on probleemiks haiglasisesed kolded, mida laialdase viiruseleviku korral paratamatult ette tuleb," sõnas Kiik.

"Viimaste uuringute alusel on delta tüve osakaal Eestis kaks-kolm protsenti, ta on selgelt langenud. Vahepealne hinnang, et on 10-15 protsenti, osutus ebatäpseks, kuna meil on kaks omikroni tüve varianti, millest üks andis sama signaali nagu delta," märkis minister.