4.–20. veebruarini võõrustab Hiina taliolümpiamänge. Enam kui aasta jooksul on rühm Ameerika Ühendriikides tegutsevaid tiibetlasi, hongkonglasi ja uiguure kutsunud rahvusvahelist kogukonda üles üleilmsele boikotile olümpiamängude vastu.

Siiani on kümme riiki, nende seas Eesti ja Leedu, liitunud diplomaatilise boikotiga. Kuid lisaks vaiksele osalemisele USA juhitud diplomaatilises boikotis peaks Eesti riik tunnistama Hiina tegevust Xinjiangi piirkonnas genotsiidina uiguuride vastu.

Uiguurid kui maailma enim tagakiusatud põlisrahvas

Kuigi Hiina tunnistab oma riigis 56 rahvusrühma, ei tunnista Hiina ühtki neist põlisrahvana rahvusvahelise õiguse, sh ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (UNDRIP) tähenduses. Samal ajal täidavad paljud Hiina rahvusrühmad, sh uiguurid, kõiki või enamikku mitteametlikke kriteeriume, mida kohaldatakse põlisrahvastele (sh Martinez-Cobo kriteeriumid).

Uiguurid tõusevad Hiina etniliste rühmade seas esile tänu oma eristuvale kultuurilisele, usulisele ja keelelisele identiteedile. Selliste organisatsioonide nagu Uiguuride Maailmakongressi (World Uyghur Congress) rahvusvaheline eestkoste tegevus on näide, kuidas uiguurid esinduskogude ja kodanikuühiskonna kaudu teostavad oma enesemääramisõigust, mida võib pidada põlisrahvaste alusõiguseks.

Uiguurid ei ole passiivsed ohvrid, nad võitlevad oma õiguste eest päeval ja ööl. Ning kuigi uiguuride esindajaid ei ole just tihti näha üleilmsetel põlisrahvaste kogunemistel (nagu näiteks ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi UNPFII istungid), siis selle põhjuseks on Hiina mõjutustegevus.

Üks meist oli vahetuks tunnistajaks, kuidas UNPFII 2017. aasta istungil New Yorgis viskasid ÜRO turvamehed Hiina käsul saalist välja Dolkun Isa, ühe Uiguuride Maailmakongressi asutajatest.

Hiina teeb kõik endast sõltuva, et takistada uiguuride õigust enesemääratlemisele põlisrahvana sellest tulenevate kollektiivsete õigustega, kuid see ei tohiks pimestada rahvusvahelist kogukonda.

Arvestades Hiina süsteemset ja pikaajalist tegevust ning enneolematuid inim-, finants- ja tehnoloogilisi ressursse, mille Hiina on suunanud uiguuri rahva vastu, on uiguurid praeguse seisuga ilmselt enim tagakiusatud põlisrahvas maailmas.

Tänu aastakümnetepikkusele tegevusele maailma põlisrahvaste õiguste kaitsel – mis on keskendunud soome-ugri hõimurahvastele Venemaal, kuid mitte piirdunud nendega – peaks Eesti eriti hästi mõistma oma moraalset kohust ja rahvuslikku missiooni uiguuride teemal.

Eesti peab suutma välja öelda tõe, kui ühe maailma põlisrahva vastu pannakse toime genotsiidi, ning nõudma selle teostajalt vastutuse võtmist. Uiguuride genotsiidi tunnistamine riigikogu poolt on vähim, mida Eesti kui 1948. aasta genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni osapool võib ja peab tegema.

Tõenduspõhine lähenemine uiguuride genotsiidi mõistmiseks

2021. aasta 9. septembril jõudis brittide juhitud sõltumatu Uiguuri Tribunal (Uyghur Tribunal) järeldusele, et Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid (orjastamine, piinamised, vägistamised, sunnitud steriliseerimine), mis kvalifitseeruvad uiguuridevastase genotsiidina Xinjiangis.

Rahvatribunal, mida juhtis briti advokaat Sir Geoffrey Nice QC, tutvus enam kui 500 tunnistaja ütlusega, kuulas elavaid tunnistusi enam kui 30 poliitiliselt teisitimõtlejalt ja 40 eksperdilt Hiina kontsentratsioonilaagrite süsteemi kohta.

Sõltumatu uuringu tulemusel näidati mitte ainult Hiina valitsuse genotsiidi tunnustega tegevust, vaid kirjeldati ka selle struktuuri ning otsustusmehhanisme nende kuritegude toimepanemiseks.

Eesti rahvusvaheline kohus genotsiidi tunnistamiseks

Rahvusvahelise kogukonna liikmena on Eesti kohus juhtida tähelepanu Hiina süsteemsele ja tahtlikule genotsiidile Xinjiangis. Eelmise aasta 8. märtsil avaldas ligi 50 rahvusvahelise õiguse, genotsiidiuuringute, Hiina rahvuspoliitika ja Xinjiangi ekspertidest koosnev sõltumatu võrgustik 55-leheküljelise uuringuraporti, mille järeldus oli, et Hiina on rikkunud 1948. aasta genotsiidi konventsiooni 2. artikli kõiki sätteid ning et Hiina on Xinjiangis teadlikult uiguure hävitamas.

Uiguuride genotsiidi on parlamentide tasandil tunnistanud juba kaheksa demokraatlikku riiki, sh viis Euroopa Liidu liikmesriiki (Holland, Leedu, Belgia, Tšehhi ja viimasena Prantsusmaa). Euroopa Liit vajab praegusel hetkel ühtsust ning väikeriigina vajab Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide ühtsust ka omaenda julgeoleku kindlustamiseks.

Mis veelgi tähtsam, Eesti moraalset kohust on märgitud ka Euroopa tasandil. 2020. aasta detsembris võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni uiguuride olukorra kohta. Enam kui 600 (705-st) eurosaadiku toetusel kutsus Euroopa Parlament Hiina valitsust üles lõpetama rahvusvähemuste "massilist vangistamist" laagrites ja kinnipidamiskohtades ning nõudma kinnipeetute kohest ja tingimusteta vabastamist.

Sisulise vastuse asemel kehtestasid Hiina võimud vastusanktsioonid pärast seda, kui EL määras Hiinale sanktsioonid inimõiguste rikkumiste eest.

Eesti valik: väärtused või reaalpoliitika

Erinevalt Leedu väärtuspõhisest välispoliitilisest kursist on Eesti valinud ettevaatlikuma tee, pealtnäha balansseerides universaalsete inimõiguste väärtusi majanduslike huvidega. Juba alates 1991. aasta oktoobrist, kui taasiseseisvunud Eesti Vabariigi juhtkond keeldus kohtumast dalai-laama Tenzin Gyatsoga tema esimesel Eesti-visiidil, on Eesti võtnud küllaltki passiivse hoiaku Hiina inimõiguste küsimuses.

On küsitav, millist praktilist majanduslikku või muud kasu selline ettevaatlik lähenemine on Eestile toonud, sest näiteks 2020. aastal moodustas Hiina osakaal vaid 1,7 protsenti Eesti ekspordist.

Tähelepanu juhtimine inimsusevastastele kuritegudele on iga vaba riigi kohus. Noore demokraatiana ja olles ise läbi elanud Nõukogude Liidu inimsusevastaseid kuritegusid, peaks Eesti olema üks juhtivaid hääli, kes nõuab Hiinalt uiguuride genotsiidi lõpetamist ilma keerutamise ja eufemismideta.

Võttes arvesse eelnevalt mainitud rohket tõendusmaterjali ja rahvusvahelisi reaktsioone, kutsume riigikogu väliskomisjoni esimeest Marko Mihkelsoni välja töötama riigikogu ajakohastatud seisukohta uiguuride küsimuses ning esitama riigikogule vastuvõtmiseks avaldust uiguuride genotsiidi tunnistamisest.

Loodame, et Eesti otsustab liituda riikidega, mis on juba tunnistanud uiguuride genotsiidi ning et Eesti hakkab tõstatama seda teemat kõigil asjakohastel platvormidel ja formaatidel, sh Balti Assamblees, NB8-s, Euroopa Ülemkogus ja ÜRO Inimõiguste Nõukogus, et seista uiguuride ja kõigi teiste Hiina Kommunistliku Partei rõhutud rahvaste õiguste eest.