"Pealtnägija": mis on kulutulena levivad NFT-d?

Foto: ERR

Selle nädala "Pealtnägija" heidab valgust uuele kuumale veebitrendile NFT. Mis see on, miks see levib nagu kulutuli, kes sellega Eestis tegeleb ja mis seos on sellel meie elektriarvetega?

Asjatundjad vaidlevad endiselt, kas tegu on pöördelise tulevikutehnoloogia või spekulatiivse mulliga, aga on selge, et käib krüptokaevandamise buum, mille osa on ka NFT-d, ja see jätab vägagi reaalse ökoloogilise jalajälje ka siin Eestis.

NFT ehk non fungible token on lihtsalt öeldes kordumatu ja kopeerimatu fail. Faili kordumatus põhineb plokiahela tehnoloogial, millel rajanevad ka krüptorahad, ja mõnes mõttes ongi NFT krüptovaluuta üks liik. Teisalt on NFT nagu sertifikaat, mis tõendab virtuaalvara omandit.

Näiteks kaader, kuidas LeBron James surub palli efektselt korvi, on Youtube'is vabalt vaadatav, aga keegi maksis selle sama asja eest NFT-na 200 000 dollarit ja saab öelda, et talle kuuluvad selle videoklipi omandiõigused.

"Millest see hakkas on, et on suured arvutimängukeskkonnad, kus inimesed näiteks ostavad oma tegelastele riideid, ostavad oma tegelastele mingeid esemeid, mis eksisteerivad siis ainult seal mängus. Ja nüüd laiendame seda kunstimaailmale ehk meil on terve rida erinevaid kunstiliike, kus ei pea panema kuju toanurka või pilti seinale, näiteks installatsioonikunst, videokunst, performance'i-kunst, ja sa võid osta õiguse NFT näol sellele kunstiteosele ilma füüsiliselt absoluutselt mitte midagi saamata või omamata," selgitas fotograaf Kaupo Kikkas.

Selle äri maht on lühikese ajaga pööraselt kasvanud:  ainuüksi ühe peamise platvormi käive oli jaanuaris kolm ja pool miljardit dollarit ning iga päev vahetab omanikku sadade miljonite eest NFT-sid. Senine hinnarekord püstitati läinud kevadel, kui kuulsas Christie's oksjonimajas müüdi NFT-kollaaž 69,3 miljonit dollari eest. Kusjuures omanik ei saanud faili füüsiliselt enda kätte ja võib seda tahtmise korral ainult kamina kohal kuvada. Arvestatav hulk majandus-, kunsti ja IT-asjatundjaid hoiatabki, et sellel võidujooksul on mulli tunnused.

IT-teadlane Tanel Tammet ütlebki, et tema hinnangul on see spekulatiivne mull, mille võib ehitada mis iganes asja peale. "Teadupärast vahetevahel näiteks mingid spordi kogumiskaardid lähevad hinda ja seda ongi minu meelest hästi palju võrreldud sellega. Spordi kogumiskaartidel ei ole mingit objektiivset väärtust, nad ei ole ka ilusad, aga kui inimesed neid tahavad saada ja neil tekib turg, siis tal ongi väärtus," rääkis Tammet.

"Ja kui selline väärtus kord tekib, siis tuleb sinna raha juurde, sest vaadatakse, et võib-olla see hind hakkab kasvama ja on mõtet seal spekuleerida."

Näiteks müüdi NFT kujul maha Twitteri kaasasutaja ja tegevjuhi Jack Dorsey esimene säuts. Kusjuures selle eest 2,9 miljonit maksnud ostjale kuulub vaid tõend, et see on tema oma, mitte säuts ise, mida igaüks saab Twitteris endiselt vaadata. Võrdluseks võib tuua, et on üks ja ainuke Mona Lisa, aga sellest võib olla lõpmatu hulk reprosid. Skeptikutele annabki hoogu, et NFT-del ei ole pahatihti erilist kunstilist väärtust ja katsetajaid on seinast seina.

"Mina ei teadnud ka enne, et inimesed ostavad endale täna Nike tosse selleks, et neid riiulile panna. Mitte kunagi ei kanna neid, jätavad need karpi, mitte kunagi ei ava seda ja ütlevad sõpradele, et näed, ma ostsin selle mudeli. Ja inimesed ostavad täna igasuguseid asju puhtalt kogumise eesmärgil. Ja kui me vaatame neid, kes ostavad virtuaalseid tosse, siis see ongi mingisugune asi, mis inimestele meeldib, ma ei oska öelda, miks," arutles NFT kollektsionäär Sander Gansen.

Kaupo Kikkas näitas, et põhiline platvorm, kuhu jookseb kokku umbes 95 protsenti NFT-dest, on Opensea.io, mida kutsutakse ka NFT-de eBayks. "Päevas, ma julgeks arvata, luuakse miljoneid NFT-sid, millest miljonid on oma varvastest tehtud pildid või täielik soust," lisas tuntud fotograaf.

Entusiastid näevad asjas tohutut potentsiaali ja oma osa tahavad saada paljud. Ka Eestis müüs muusik Tommy Cash metamaailmas riideid ja Stig Rästa kogub NFT-sid müües Eesti Laulu lava-show jaoks toetust. Asjaosaliste endi hinnangul tegeleb NFT-dega Eestis praegu umbes tuhat inimest, kelle hulgas on kunstnikke, IT-inimesi kui ka investoreid. Näiteks endise Omniva direktori Andre Veskimeisteri kogus on umbes 50 NFT ja ta on ka ise neid loonud.

Kui aga Veskimeister pole oma piltidest ühtegi müünud, siis fotograaf Kaupo Kikkas avas möödunud nädalal juba oma teise krüptokunsti kollektsiooni ja on müünud kolm NFT-tööd.

Kollektsionäär Sander Gansenil, kes ise töötab infotehnoloogiavaldkonnas, õnnestus õigel hetkel käsi peale panna ühele tööle praeguseks äärmiselt populaarseks saanud igavlevate ahvide kollektsioonist.

"Ma mäletan, kui meil suvel tuli Hiiumaa maakoju üks vanemate sõber, kes rääkis, et ma ostsin endale ühe ilgelt ägeda pärismaali. Maksis see 7000 eurot ja ma võtsin seda investeeringuna, ma müün ta kunagi 10 000 eest maha. Ja siis mu isa ütles kõrval, et näed, Sander ostis 1000 euroga ühe ahvipildi, praegu on see väärt umbes 20 000, aga ta ütles, et ta veel ei müü. Nüüd siis pool aastat hiljem isa helistas, et kuidas sul selle maaliga läheb. No ta on juba selline 9000 väärtust, noo, aga Sandril on juba 200 000. Et see ongi täiesti selline ebaratsionaalne," jutustas Gansen.

Kikkas möönab, et praegu on NFT-maailm üliveider. "Mulle meeldib öelda, et ahnus on kahjuks võitnud terve mõistuse või selle põnevuse, mis seal võiks olla ehk siis täna äritsetakse seal lihtsalt investeerimisvahenditena mingite ahvinägude ja küberpunkide krüptopunkide väikeste pikselpildkestega, mis maksavad siis tänaseks hetkeks juba miljoneid eurosid."

Inimene võib koguda prügikastipilte või visata raha otse prügikasti, kuid on üks suur aga – energiakulud, mis on arusaadavalt eriti suurt poleemikat tekitanud viimastel kuudel. Plokiahela süsteemi hoiavad üleval miljonid arvutid üle ilma, mis pidevalt arvutavad, et ostu- ja müügiprotsesse kinnitada. Suurim hulk kulub sellest küll bitcoin'ile, kuid oma osa kulutavad ka NFT-d. Hinnanguliselt tarbib kogu krüptokaevandamine 1–2 protsenti maailma elektrist.

"Tänasel hetkel kindlasti selle koha pealt ei tohiks silma kinni pigistada, et väga paljud plokiahelad eesotsas bitcoin'iga, mis ei puutu üldse asjasse NFT-de puhul, on täiesti katastroofilise jalajäljega ja toimivad väga absurdsetel ja vanamoodsatel põhimõtetel, aga töö selle põhjal käib iga päev ja iga öö," manitseb Kikkas.

Tanel Tammet lisab: "Ta ei ole mõttekas selles mõttes, et kõik saavad ju aru, et midagi toredat selles ju ei ole, kui me seda elektrit väga palju kulutame. Samas tema mõju innovatsioonile või majandusele või mõttemallidele on päris suur."

"See ikkagi nagu tasub ära, aga samas see ei ole väga praktiline, sest kogu selle asja ülevalpidamine läheb ju päris kalliks. Kusagilt see raha peab lõpuks tulema."

Narvas Balti elektrijaama territooriumil asub Burfa andmetöötluskeskus, mis on viie tegevusaasta jooksul kasvanud Põhja-Euroopa suurimaks. Sealsed arvutid pakuvad teenust, alates graafika renderdamisest ja tehisintellekti õpetamisest kuni krüptoraha kaevandamise ning NFT-tehinguteni.

Ühtlasi on Burfa ka Eesti üks suuremaid elektritarbijaid ning ühe aasta jooksul kasutatakse seal sama palju elektrit, kui kulub näiteks kõikidel Saaremaa kodumajapidamistel kokku. Kriitikud ütlevad, et seda metsikust jahutamisest tekkivat jääksoojust ei osata ei Narvas ega ka teistes krüptokaevandustes mõistlikult kasutada ja nii paneb see soe õhk lihtsalt keset talve lume sulama ja muru kasvama.

Burfa esindaja Vitali Pavlov ei täpsusta, kui suur osa nende arvutipargist tegeleb NFT-de ja muu krüptokaevandamisega. Samuti eitavad Burfa ja teised krüptoäriga seotud firmad, et nende tarbimine tõstab elektrihindu Eestis. Keset talve arvutite huugamisest rohetavad murulibled on siiski kõnekas pilt ja ökoloogiline jalajälg valmistab ka neile muret.

"Muidugi oleme mõelnud sellele, et jätkusoojust kuidagi kasulikult tarbida, et see oleks kõigile teistele kasulik. Näiteks Enefiti tehnoloogiapargis on olemas ettevõtted, kellel oleks seda ka enda tarbimiseks vaja, näiteks kasvatuseks. Me oleme nendega läbirääkimistes."

Enamik asjaosalisi, kellega "Pealtnägija" räägib, usub siiski, et seda džinni enam pudelisse tagasi ei topi. Juba ongi horisondil uut tüüpi plokiahela tehnoloogiad, mis vajavad vaid murdosa senisest energiast. Lisaks panustavad tehnoloogiahiiud nagu Facebook, uue nimega Meta, virtuaalreaalsuse arendustesse, mille osa saab olema NFT-d ning virtuaalmaailma saab osta nii tosse kui ka maatükke.

"Tulevikus see peaks välja nägema, et küberruumis sul on oma maja ja garaaž ja valge ilus auto seal ees ja, ma ei tea, palmipuu ja bassein ja whatever. Ja seal samas mitteeksisteerivas küberneetilises majas seina peal on ka siis pilt, mis on siis NFT ja siis originaal ja kõik su küberneetilised sõbrad, kes sinna sisse asutavad, saavad seda vaadata ja saavad teada, et see on originaal," maalis Kikkas tulevikunägemuse.

"See võib tunduda sellise tuleviku umbluuna, aga need märgid on kõik juba täna olemas ja see maailm juba eksisteerib meie ümber."

Samas lisab Kikkas, et tegemist on toreda mänguga, kui inimesel on raha, mida sinna panustada. "Aga jumala eest, ärge tundke kohustust, ärge tundke seda fomo (fear of missing out ehk ilmajäetuse hirm – toim.) ja ärge tehke midagi vastumeelset, sest sellega te olete tegelikult lihtsalt üks lemming või hamster selles mingis hammasrattas, mida keegi teine tegelikult oma lõbuks keerutab."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: