MKM pidi valitsuse ülesandel analüüsima ja tegema ettepanekud raudteetaristu haldamise ja raudteetranspordi teiste transpordiliikidega ühendamise võimaluste kohta.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas selgitas ERR-ile, et kuna kõik ülejäänud transpordiliigid koondati loodud transpordiameti koosseisu, siis tekkis küsimus, kas võiks ka raudtee sinna lisada. Aasa sõnul selgus analüüsist, et raudteetaristu ühendamine teiste transpordiliikidega ei ole praegu mõistlik.

"Analüüsi tulemus on selline, et mõistlik on jätkata praeguses olukorras, nii nagu on, et raudtee jääb eraldi. Aga tulevikus, loomulikult, kui on valmis Rail Baltic, siis infrastruktuurid liita," ütles Aas, pidades silmas Rail Balticu ja praeguse raudtee liitmist.

MKM-i dokumendiregistrist on näha, et ministeerium kaalub ka riigi võimalust omandada Edelaraudtee. Asutusesisese kasutamise (AK) märkega dokumentide seas on ära toodud analüüsi üks osa, milles uuritigi Edelaraudtee riigile ostmise plusse ja miinuseid.

Kuigi analüüs ei ütle, et riik peaks Edelaraudtee endale ostma, võiks kogu oluline taristu selle järgi siiski riigi omanduses olla.

"Selle analüüsi ühe osana rahandusministeerium analüüsis ka seda olukorda, mis on meil erinevates raudteedes, kuidas oleks kulud väiksemad. Ja tegelikult analüüs kinnitab seda, et mõistlik on, et ikkagi oluline infrastruktuur on riigi omanduses. Seda on üleval pidada odavam kui erastruktuuri käes olevat raudteed. Aga kindlasti see analüüs ei öelnud seda, et kindlasti omandada see raudtee, sest selle raudtee omandamine on jällegi riigile seotud kuludega. Aga põhjendus sellele, et tõesti infrastruktuur peaks olema riigi käes, see sealt tuli selgelt välja," rääkis minister.

Aas rõhutas, et analüüs ei tähenda, et riik hakkab nüüd kiiresti raudteed omandama. "Küll aga ma arvan, et selle analüüsi oluline osa puudutab seda, et oluline infrastruktuur peaks kuuluma riigile, siis on see kõigile maksumaksjatele odavam üleval pidada," lisas ta.

Suures osas ongi eraomanduses praegu Edelaraudteele kuuluvad lõigud ehk Tallinna-Viljandi suund ja paar raudteejaama.

Aasa sõnul võiks esialgse hinnangu järgi minna Edelaraudtee lõikude omandamine maksma umbes 20 miljonit eurot, kuid Edelaraudtee omanikel võivad ministri sõnul olla sellega seoses muud soovid. Edelaraudtee omanikega ei ole ministeerium võimalikust taristu omandamisest rääkinud.

Majandusministeeriumi valitsuskabinetile esitatud materjalides ega analüüsis ei ole tehtud ettepanekut ega otsust omandada Edelaraudteele kuuluv raudteetaristu.

Edelaraudtee omanik on valmis kunagi võimalikku müüki arutama

Edelaraudtee omanikfirma Edelavara juhatuse esimees Jüri Etverk ütles "Aktuaalsele kaamerale", et firma keskendub praegu raudtee arendamisele, kuid on valmis tulevikus riigiga võimalikku müügitehingut arutama.

Edelaraudteele kuulub raudtee infrastruktuur lõikudel Tallinn - Lelle - Pärnu ja Lelle - Türi - Viljandi ning Tallinn-Väikse ja Liiva raudteejaamad Tallinnas.

Eesti Raudtee juht Kaido Zimmermann ütles, et kui riik peab Edelaraudtee taristu ostmist otstarbekas, siis Eesti Raudtee on valmis seda haldama.

Antud taristu oli ajalooliselt Eesti Raudtee taristu osa, kuni see 2000. aastal erastati.