Keskkonnaametis valmis äsja Natura tagantjärele hindamise aruanne, milles tõdeti, et vastavalt Jägala kaitsekorralduskavale tuleb tagada lõhedele pääs Linnamäe paisust ülesvoolu, milleks tuleb vältimatult likvideerida Linnamäe paisjärv. Mälestisena kaitse all oleva paisu lõhkumisega seisataks Eesti suurimaid vee-elektrijaamu.

Keskkonnaameti lõhkumisindu pole suutnud pidurdada isegi valitsuses 2019. aasta oktoobris langetatud protokolliline otsus, mille kohaselt pole kalakaitselised huvid Linnamäel tähtsamad sotsiaalmajanduslikest ega muinsuskaitselistest väärtustest.

Tööstusmälestisena kogu Euroopa kultuuripärandisse kuuluva ja riigi kaitse all oleva Linnamäe paisu hävitamise idee tundub Euroopa kontekstis enneolematu. Enamus meie põhjanaabrite juures Soome lahte suubuvatest lõhejõgedest toodavad paisude abil vee-energiat.

Soomlastele ei tule pähegi mõte lõhkuda oma kätetööd. Lõhevarusid kompenseeritakse maimude iga-aastase asustamisega. Kui me laseksime tuntud Soome inseneri Axel Werner Juseliuse töö lõhkuda, siis paistaksime kogu Euroopas silma kui mitte barbaritena, siis vähemalt arutute masinapurustajatena.

Keskkonnaametis valminud aruandele laekusid veebruari alguses kokku 17 mõjuka asutuse ja organisatsiooni seisukohad, et ametnikud loobuksid muinsuskaitse all oleva Linnamäe paisu, hüdroelektrijaama ja paisjärve lõhkumise ideest. Tore, et Linnamäe keskkonna säilimist varemgi toetanud muinsuskaitsjate kõrval seisavad nüüd samuti näiteks Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Veeinseneride Liit ja Eesti Betooniühing.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk väitis ERR-i portaalis avaldatud kommentaaris, justkui sooviks suur osa kohalikust kogukonnast paisjärvele kalade läbipääsu rajamist.

See väide on eksitav, Linnamäe kaitseks on oma allkirja andnud pea 2000 piirkonnas elavat inimest, samuti on oma üksmeelse toetuse paisjärve ja elektrijaama säilimiseks korduvalt andnud Jõelähtme vallavolikogu, hääletades ühehäälselt ja erakondade üleselt selle säilimise poolt.

Samuti ei saa nõustuda Leelo Kuke arvamusega, et Linnamäel saab leida kompromissi muinsuskaitseliste ja kalakaitseliste huvide vahel. Olukord, kui paisjärve enam poleks, osaliselt lõhutud pais asuks kuival maal ning elektrijaam oleks tegevuse lõpetanud, mõjuks karikatuurselt.

Kultuuriministeerium saatis keskkonnaametile selge seisukoha, et kuivale jäetud pais vaid pilkab mälestist. Arhitekt Kalle Vellevoog märkis ERR-i portaalis ilmunud arvamusloos ühemõtteliselt, et pais ja töötav elektrijaam peavad säilima keskkonnas, kuhu nad on rajatud, sest Linnamäe pais kuival maal ei ole enam kauneim tööstusmälestis, vaid hunnik betooni.

Kui keegi tahab paisu lõhkuda või lammutada, peab ta arvestama, et ehitusseaduse järgi on tegemist ehitustegevusega, milleks annab loa kohalik omavalitsus. Tulenevalt asjaolust, et tegu on riikliku kaitse all oleva mälestisega, peab loa andma ka muinsuskaitseamet.

Jõelähtme vald ei anna tammi lammutamiseks luba mitte mingil tingimusel, samuti on vastava kooskõlastuse välistanud kultuuriministeerium. Kaitsealune pais säilib muinsuskaitseameti hinnangul kõige paremini oma esialgses funktsioonis ehk siis elektri tootmiseks kasutatava rajatisena.

Linnamäe hüdroelektrijaama olulisust regionaalses energiajulgeolekus kinnitavad nii Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu kui ka maaülikool. Ainulaadne keskkonnakooslus tagab looduskaitsealuste haruldaste nahkhiirte-tiigilendlaste asustuse, kuid ka ajalooliste asulakohtade säilimise.

Kuna Eesti ühines nahkhiirte kaitse konventsiooniga, peaks lammutamisplaanide asemel hoopis kaaluma suurt veepeeglit toitumiseks vajava tiigilendlase kaitseala loomist Linnamäele.

See, et keskkonnaamet nõuab muinsuskaitse objekti hävitamist, näib absurdsena. Kaalukausil hoitakse jätkuvalt tuhandete majapidamiste aastaringne varustamine rohelise elektriga ja teisalt ligi tuhat võib-olla täiskasvanuks saavat lõhet, mida paisjärve alune lõik aastas võiks toota.

Miks ametnikud ei järgi valitsuse seisukohta, vaid töötavad sellele vastu? Sarnaselt Tootsi tuulepargi ümber käiva vaidlusega põrkuvad ka Linnamäel ametkondade huvid, mida saab lahendada üksnes valitsus. Olukord, kus muinsuskaitseamet ja keskkonnaamet omavahel kohut käivad ning kohalik omavalitsus ja elektritootja peavad protsessi kaasa tegema, pole õigusriigile kohane.

Jõelähtme vald esitas omalt poolt valitsusele eelnõu, mille järgi Linnamäe paisust ülesvoolu leevendataks kaitsekorralduskava, arvates lõhe kaitsealuste liikide seast välja. Lõhe kaitsmine jätkuks paisust allavoolu kuni meresuudmeni. Valitsus peab lõpuks otsustama Linnamäe paisjärve säilitamise.