"Eesti Ihtüoloogia Selts, Eesti Kalastajate Selts ja MTÜ Jägala kalateed soovivad, et õigusvastane Vabariigi Valitsuse korraldus tühistataks ja keskkonnaamet teeks teatavaks, et Linnamäe HEJ-le veeluba ei väljastata. Seejärel saab alata Jägala loodusala taastamine," öeldakse kolme organisatsiooni edastatud pressiteates.

Valitsus andis mai algul kultuuriministri ettepanekul nõusoleku Jägala loodusalal asuval Linnamäe paisul Jägala jõe jätkuvaks paisutamiseks ja elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas.

Kolm organisatsiooni märgivad, et valitsuse korraldust on analüüsinud mitmed juristid ja leidnud seal palju õigusvastasust. Korraldusega on rikutud nii Euroopa Liidu direktiive kui ka Eesti põhiseadust, märgivad nad oma pöördumises.

Linnamäe HEJ rajatised asuvad Jägala loodusalal, mis on Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Linnamäe HEJ juurde kuuluv kalatrepp ja pais on  tunnistatud 2016. aastal ehitismälestiseks, kuid mõlemat ehitist on tunduvalt ümber ehitatud, algupärasena on säilinud vaid müüri osad kummalgi pool kallast, rõhutavad ühendused.

Samas toovad organisatsioonid välja, et Jägala loodusala on sobiv elupaik mitmetele kaitsealustele liikidele nagu saarmas, paksukojaline jõekarp, harilik võldas, jõesilm  ja lõhe. Paisutuse tõttu on nimetatud liikide pääs ajaloolisse elupaika ja seal elamine takistatud. Näiteks suudaks Jägala jõgi taastoota 10 protsenti Soome lahe lõhepopulatsioonist.

Pärast ala Natura 2000 võrgustikku liitmist oli Eesti riigil kohustus hinnata kas sellel alal tohib jätkata loodust kahjustava tegevusega (teha Natura erand) või mitte. EL-i direktiivide järgi tohib valitsus anda  looduskaitsealal loodust kahjustavaks tegevuseks nõusoleku ehk teha Natura erand ainult teatud eeldustel ja teatud reeglite järgi. 

Keskkonnaameti poolt tehtud analüüsi kohaselt ei ole täidetud neist ükski eeldus, rõhutavad keskkonnaorganisatsioonid ning toovad esile ka sellekohased põhjendused.

- elektri tootmiseks Jägala loodusalal on alternatiivid;

- vee paisutamiseks ja elektri tootmiseks Jägala loodusalal  ei ole erakordselt mõjuvat põhjust, Linnamäe HEJ ei ole elutähtsa teenuse pakkuja, Linnamäe HEJ toodang on kogu Eestis toodetavast elektrienergiast 0,1 protsenti;

- kahjustatud loodusala asendamiseks ei ole võimalik rakendada piisavaid meetmeid;

Samas märgivad nad, et keskkonnaametil ei olnud alust valitsuse poole Natura erandi ettepanekuga pöörduda. Riigikohus on täpsustanud, et kuna kultuuripärand on osa keskkonnast, siis muinsuskaitseliste ja muude keskkonna huvide vastastikkuseks kaalumiseks on pädev asutus keskkonnaamet. Muinsuskaitselisi huve on võimalik arvestada niivõrd, kui seda võimaldab Euroopa Liidu keskkonnaõigus, sealhulgas loodusdirektiivi erandiklausel, rõhutavad keskkonnaühendused.

Organisatsioonid leiavad, et kultuuriministeerium, mis tahab, et ehitismälestisena kaitse all olev pais oleks kasutuses elektritootmises, võttis 2022. aasta kevadel   endale keskkonnaameti ülesanded ja tegi omal algatusel Jägala loodusala kohta uue analüüsi ja esitas selle koos otsuse eelnõuga valitsusele.   

Jõelähtme vallas Jägala jõel asuv Linnamäe hüdrojaam ja pais on tuliste vaidluste keskmes olnud juba pea paarkümmend aastat. Keskkonnaministeerium koos keskkonnaametiga on olnud selgelt olnud kaladele läbipääsu tagamise poolt, kultuuriministeerium koos muinsuskaitsemetiga on olnud paisu lammutamise või muul moel kahjustamise vastu. Jõelähtme vald koos kohalike elanikega on samuti olnud paisu ja koos sellega ka Linnamäe paisjärve säilimise poolt, erinevad kalandusühingud on aga nõudnud kaladele paisu avamist.

"Kultuurimälestis säilib kõige paremini, kui see on kasutuses. Siirdekaladele läbipääsu tagamine eeldab ühel või teisel viisil paisu lõhkumist. Kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kui objekt hävib, siis seda enam tagasi ei saa," ütles Terik pärast valitsuse otsust 5. mail.

Terik märkis valitsuse pressikonverentsil, et keskkonnaminister Erki Savisaar "võitles ja kaitses kalade õigusi", kuid et tal on hea meel, et valitsus otsustas siiski paisu säilitamise poolt.

Teriku sõnul pooldas paisu säilitamist 22-st arvamust avaldanud organisatsioonist, kelle käest hinnangut küsiti, 16 organisatsiooni.

Linnamäele rajati hüdroelektrijaam 1924. aastal. Punaarmee õhkis jaama 1941, kuid paisjärv säilis. Jaama taastas 2002. aastal Eesti Energia sadade eraannetajate toel. Taastamiseks tehtud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas keskkonnaamet. Linnamäe hüdroelektrijaam suudab varustada elektriga umbes 2000 majapidamist või näiteks kriisiolukorras, kus suured süsteemid on lakanud töötamast, kasvõi ühte pealinna suurhaiglat.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais tunnistati kultuurimälestiseks 2016. aastal. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal.