Ülemöödunud nädalal otsustas toona veel Keskerakonnast ja Reformierakonnast koosnenud valitsus, et Jägala jõge võib ka edaspidi paisutada ja Linnamäe hüdroelektrijaamas elektrit toota. Ja poliitikud kiitsid, et nüüd on igipõline vaidlus lahendatud. Kas nüüd, kui valitsuse otsus käes, kirjutab keskkonnaamet ettevõtjale vee erikasutusloa välja?

Linnamäe pais on Eesti riigi häbiplekk. Me oleme üle kümne aasta vaielnud, arutlenud, pannud sinna väga palju töötunde, ressurssi, raha. Et keegi pidi selle otsuse tegema, on igal juhul õige. Teiseks, Eesti on õigusriik ja igat otsust, ka vabariigi valitsuse otsust on võimalik osapooltel kohtusse kaevata. Kuna valitsus tegi selle otsuse 3. juunil, siis vähemalt 30 päeva keskkonnaamet kindlasti ühtegi luba ei väljasta. Kui keegi seda ei vaidlusta, siis loomulikult keskkonnaamet vabariigi valitsuse suuniseid täidab.

Hüdroelektrijaam asub Natura alal ja selleks, et ettevõte saaks edasi toimetada, on tarvis Natura erandit. Keskkonnaamet jõudis aasta kestnud analüüsiga järeldusele, et Natura erandit ei saa rakendada. Kui asi olekski selle teadmise juurde jäänud, kas see oleks tähendanud, et paisutamise peab lõpetama?

Jah. Nii-öelda selle tammi taga on üle 12 000 lõhelise, mis on väga suur protsent, vaadates kogu Läänemere lõheliste tulevikku ja potentsiaali. Aga hetkel siis tõepoolest vabariigi valitsus tegi otsuse, mis tähendas, et läheme edasi selle tehnoloogiaga, mis on üle 100 aasta vana, et ka tulevased põlved näeksid, kuidas kunagi ajaloos elektrit tehti.

Aga kui valitsus sellise otsuse teeb, kas siis kehtivad Natura erandile needsamad Euroopa Liidus kokkulepitud reeglid, et hüvitusmeetmeid tuleb otsida vähemalt samaväärselt või isegi rohkem?

Vastab tõele. Põhimõtteliselt, kui on kokkulepitud, et millegi loodusväärtused näiteks rahaliselt on 100 eurot, siis kui keegi soovib seda likvideerida, tuleb leida kusagilt mujalt 100 eurot asemele. Kalade puhul on antud juhul täpselt sama. Kui Jägala jõge ei ole võimalik kaladele avada, siis tuleb vaadata alternatiivide poole, mida kaitse alla võtta.

Me oleme kaardistanud neid võimalikke jõgesid, olgu selleks Purtse, Vasalemma, Kasari või Pirita. Looduse mõttes keegi ühtegi eurot võlgu ei tohiks jääda ja kindlasti on see töö, mida me peame tegema. See kindlasti ei ole võimatu ülesanne, aga see on pigem keeruline.

Mina vaatan keskkonnaameti koostatud dokumenti ja selle dokumendis on kirjas: "Kaitseväärtusi ei ole võimalik samas või suuremas mahus kompenseerida". Paar nädalat pärast valitsuse otsust ütlete, et on võimalik küll. See valitsus teeb meil ikkagi imesid.

Jah nii on, et vabariigi valitsus lõppkokkuvõttes seadusest tulenevalt ka selliseid otsuseid peab tegema, mis saavad olema väga keerulised täita erinevatele ametitele. Täna me kindlasti ei annaks luba kusagil jõgi sellisel kujul sulgeda. See on meie vaatevinklist keskkonnaalane häbiplekk. Aga nagu ma ütlen, inimtegevusel ongi alati mõju, kahjuks tihti ka negatiivne mõju. Täna on vabariigi valitsus meile sellise ülesande andnud. Me oleme eelnevalt tõepoolest hinnanud, et see saab olema keeruline, kui mitte võimatu.

Te ütlesite, et see ei ole võimalik.

Jah, aga tegelikkuses on see selline koht, kus ka vabariigi valitsus saab lõpuks öelda, et jah nii ongi, et teadlikult kompenseerime vähem kui on see mõju. See ongi vabariigi valitsuse roll siis öelda, et selle keskkonnakahju me võtame sisse.

Ma proovin veel aru saada – kuidas see, mis enne võis olla võimatu, saab võimalikuks?

Keskkonnaameti hinnangul oligi see põhimõtteliselt võimatu. Aga teiselt poolt me teeme nüüd kõik omapoolsed pingutused, et vaadata seda üle.

See oleneb väga palju mitmetest tingimustest. Näiteks Purtse jõe kvaliteediga tänastes tingimustes ei ole see võimalik, aga näiteks 10-15 aasta pärast on see jõgi juba puhtam.

Kas need Euroopa Liidus kokkulepitud Natura reeglid siis lubavad, et võtame kaladelt 100 protsenti, aga anname 99 protsenti tagasi?

Kuna tegemist on sellise erilise ja huvitava ja ainulaadse kaasusega, siis ma usun, et kindlasti tuleb selles küsimuses selgust. Eks me näe, kuidas Euroopa Liit tulevikus sellesse suhtub. Vabariigi valitsusel on õigus selliseid otsuseid teha. Tõepoolest on ka neid hinnanguid, kes arvavad, et see vaidlus tegelikkuses, vaatamata sellele, et otsus on tehtud, kestab veel aastaid edasi. Ja see oleks kindlasti minu hinnangul kõige kurvem lugu üldse.

Mina olen näinud Euroopa Liidu dokumentides väljendit "samaväärselt või rohkem," mitte "natuke vähem". Muidugi, võib-olla on ka teistsuguseid dokumente.

Ma arvan, et Euroopa Liidus on väga palju erinevaid dokumente. Aga kui Euroopa Liidule midagi ei sobi, siis nad kindlasti kirjutavad, annavad sellest Eestile teada. See kindlasti on eriline ja teedrajav kaasus. Ega meil Eestis teist analoogi, mille pinnalt teha järeldusi, ei ole. Vabariigi valitsus on sellise otsuse teinud. Nüüd töö käigus selgub, kas seda on võimalik rakendada või mitte. Aga ma kordan üle, keskkonnaamet teeb kõik endast oleneva, et vabariigi valitsuse otsuseid ellu viia.

Kas ma olen õigesti aru saanud, et plaanitud tegevust, praegu siis jõe paisutamist, enne teha ei saa, kui kompensatsioonimeetmed on rakendatud?

Kuna meil täna on tegemist juriidiliselt väga huvitava ja esmakordse kaasusega, siis ma võin öelda rahustavalt, et täna seda otsust ja Euroopa Liidu kaasuseid uurivad väga erinevad juristid nii meie enda majast kui ka keskkonnaministeeriumist. Mismoodi see protsess täpselt edasi hakkab minema, selgubki suvekuude jooksul. Tegemist on kindlasti ainulaadse otsusega, ainulaadse juriidilise kaasusega ja seetõttu selliseid varasemaid näiteid võib tuua ühelt ja teiselt poolt. Pilt kindlasti on keerulisem, kui selline tavapärane valitsuse otsusega kaasnev tegevus.

Kas see on ka siis seaduse järgi võimalik, et antakse Natura erand, siis hakatakse jõge paisutama ja hüvitusmeetmed tulevad 15 aasta pärast nagu te Purtse jõe puhul märkisite?

Hüvitusmeetmed tuleb kindlasti rakendada koheselt. Aga meil on neli jõge, mille pealt kompensatsioonimehhanism tuleb. Seal on mitmeid tegureid. Ka Kasari jõe puhul pole meil tegelikult lõplike uuringuid, mis seal seis on. Ma ütlen veelkord, tegelikult on võimalik meil veel süviti minna.

Pigem ma olen optimistlik. Vabariigi valitsus ongi Eesti rahva poolt valitud ja neil ongi kohustus selliseid otsuseid teha, mis ka mingitel hetkedel tundub, et ei lähe kokku ühe või teise ameti soovidega või varemkirjutatuga.

Te mõtlete ka seaduste ja reeglitega?

Ka seaduseid ja reegleid teeb Eestis riigikogu ja valitsus. Kõik need reeglid on inimeste enda tehtud. Jõudu ja jaksu. Igal kodanikul on võimalik valitsuse otsuseid ka vaidlustada. Ja lõppkokkuvõttes on Eestis õnneks võimude lahusus ja lõpuks teeb kohus selle otsuse.