Valitsusvägede ja separatistide vahelisel piiril sagenesid neljapäeval märkimisväärselt tulistamisjuhtumid, mida Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas suures provokatsiooniks.

Ukraina sõjaväe raporti järgi avasid separatistid tule rohkem kui 10 positsiooni pihta, kasutades raskerelvastust, mortiire ja tanki.

Separatistid süüdistasid Ukraina valitsusvägesid tule avamises, samasugused süüdistused kõlasid ka neljapäeval.

Kiiev ja mässulised süüdistavad teineteist vastasikkuses pingete õhutamises ning raskerelvastuse kasutamises.

Kreml teatas neljapäeval, et on sügavalt mures Ukrainas toimuvate arengute pärast ja jälgib olukorda tähelepanelikult. USA hinnangul otsib Venemaa ettekäänet sõja alustamiseks.

Kiievi ja venemeelsete separatistide vastasseis on kestnud kaheksa aastat ning ka relvarahu on regulaarselt rikutud, kuid tulevahetuse intensiivsus on sel nädalal märkimisväärselt kasvanud.

Samal ajal andis Venemaa kaitseministeerium reedel teada, et veelgi Vene sõjaväetehnikat naaseb baasidesse Dagestanis ja Tšetšeenias pärast õppuste lõppemist Krimmis. Lääs on aga näinud, et Ukraina piiridele lisandub Vene sõjaväeüksusi juurde.

Reedel jätkuvad diplomaatilised pingutused kriisi leevendada. USA president Joe Biden peab telefonikõne liidritega Kanadast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Poolast, Rumeeniast, Suurbritanniast, Euroopa Liidust ja NATO-st.

USA välisminister Antony Blinken kohtub aga kolleegidega Müncheni julgeolekukonverentsil. Järgmisel nädalal arutab ta kriisiolukorda Vene välisministri Sergei Lavroviga.