"Eestil pole siin õnnestunud midagi väga valesti teha. On olnud ettearvatavalt hea julgeolekupoliitika ajamine nendes raamides, mis Eestil on. Hoolimata sellest, et meil ei ole praegu eriti silmapaistvat välisministrit ega ka kaitseministrit, on Eesti teinud kõike õigesti," rääkis Samost.

Teda täiendanud Aaspõllu leidis, et Eesti on peaministri tasandil rahvusvaheliselt edukalt silma paistnud. "Peaminister on olnud praegusele ajastuvaimule kohaselt aktiivne, suudab rääkida head inglise keelt, tema mõtted ei ole kuidagi puudulikud – see kõik on väga suurepärane. Aga kas me pikemas perspektiivis tahaksime [neil teemadel] vaiksemad olla? Mul ei ole head vastust selle küsimusele," rääkis Aaspõllu.

Samosti hinnangul ei ole nii väiksel riigil kui Eestil valikut, kas olla pildil või mitte. "Pildil olemine on alati igal juhul parem, eriti keerulistes kriisioludes. Küsimus on, mis tüüpi sõnumitega me seal pildil olema. Ma arvan, et praegu me oleme pildil olnud täpselt õigete küsimustega," rõhutas ta.

Samost tõi välja Kallase intervjuu ajalehele Financial Timesi (FT), kus peaminister viis teda usutlenud ajakirjaniku kommunismiohvrite memoriaali juurde. Temaga nõustunud Aaspõllu hinnangul suutis Kallas selle intervjuu kommunikatiivselt panna hästi õnnestunud konteksti.

"Omaette küsimus on, kui palju me peaksime tahtma rahvusvahelises pildis olla, et saada veel rohkem seotud teemadega nagu Venemaa, sõjaline konflikt ja "Baltikum on järgmine"," küsis Aaspõllu.

Sellega haakunud Samost tõi esile kaitseminister Kalle Laaneti, kes äsja sellise sõnumiga esines.

"Me ise ei peaks kindlasti käima ja rääkima sellist juttu, et Eesti või Balti riigid on järgmised. Meie kaitseminister Kalle Laanet on sellise avaldusega just äsja hakkama saanud. Ma loodan, et ta mõistab, et see ei ole mõistlik," rääkis Samost.

"Aga teiseks ei ole see tõenäoliselt ka kuigivõrd tõene. Kui keegi teine kuskil välismaal näeb meedias vaeva sellega, et Ukrainale järgnevad Balti riigid, siis see on juba niigi halb. Aga kui meie enda kaitseminister tuleb ja ütleb, et Ukraina järel oleme meie järgmine sihtmärk, siis see on koht, kuhu me tegelikult ei peaks minema," lisas ta.

Lisaks arutasid Samost ja Aaspõllu erakonna Eestimaa Rohelised uute juhtide valimise valguses partei olukorda ja tulevikuväljavaateid, Kersti Kaljulaidi võimaliku ühinemise mõju erakonnale Eesti 200, koroonaviiruse levikut Eestis ja PCR-testimist, võimalikku Edelaraudtee ostuplaani ning Reformierakonna olukorda.