Paksu lumekihi alt on tasapisi välja sulanud ka Tallinna punased rattarajad. Või vähemalt see, mis neist veel alles on jäänud.

"Kuivõrd tegemist oli ajutiste lahendustega, mis mingis mõttes justkui kiirkorras tehti, siis kindlasti paljudes kohtades, kui nüüd pikemalt ja rahulikumalt järele mõelda, saab paremini," ütles abilinnapea Madle Lippus.  

Punase värvi lahendus on linnale seni maksma läinud üle miljoni euro. Lisaks on raha eraldatud loomuliku kulumise jaoks. Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on punane teekate ootuspärasest kehvemas korras.

"Linn nõudis, et värvkate oleks püsiv, et oleks püsiv nii miinuskraadide juures kuni –30, et oleks püsiv ka erinevate kemikaalide suhtes, millega linnatänavaid puhastatakse," ütles Novikov.

Vastupidavust aga värvil polnud ja lume alt vaatavad vastu kulunud rajad.

Teede markeerimisega tegelenud ettevõte KMG OÜ kasutas töödes kuum-plastikut, mida kohtab ka mitmel pool Skandinaaviamaades. Peamiselt koosneb selle mass lubjakivist, millele on lisatud looduslikke vaike ja värvipigmente.

Mis siis ikkagi valesti läks?

Hankes teisele kohale jäänud ettevõtte Signaal juhatuse liikme Andri Tõnsteini sõnul oli riigihange laia tõlgendamisruumiga.

"Neid kriteeriumeid ei olnud väga palju ei kvaliteedi ega materjali baasnõuete osas. Ja noh, nagu ikkagi riigihangetel on, ehk pakutakse vähempakkumise tingimustel ja võidab odavaim hind," rääkis Tõnstein.

KMG tellis tehnikaülikoolilt uuringu, mis selgitaks kulumise põhjuseid. Senini vastused puuduvad.

Kirjalikus vastuses "Aktuaalsele kaamerale" ütles ettevõte, et tehniline lahendus oli teatud mõttes uudne, ja see valiti lähtudes testitud omaduste, teistest materjalidest suurema loodussõbralikkuse ning paigalduse paindlikkusest. "Kahjuks on näha, et ökotoodete puhul kestvus ei pruugi olla sama hea kui tehiskeemia baasil olevatel ühenditel."

Ka see, milline on punase materjali keskkonna ning tervise mõju merevette sattudes ja tolmuna linnaõhus, on veel selgitamisel.

Tallinna Tehnikakõrgkooli lektori Anna Truveri sõnul võib ohtlik olla värvist eralduv mikroplast. See laguneb sadu kui mitte tuhandeid aastaid.

"Kui me räägime näiteks, et sademed tulevad ja siis nende sademetega kõik see mikroplast satub näiteks kanalisatsiooni ja siis merevette. Ehk siis see võib lihtsalt tekitada natukene prügi. Ehk siis üleliigset prügi. Ehk siis meil tekib selline mereprügi," rääkis Truver.

Truveri sõnul võib teine oht olla sisse hingatav tolm, kuhu värvist eralduvad osakesed sattuda võivad. Üldiselt ei pea ta rattateedest eralduvat reostust väga kahjulikuks, aga samas ikkagi üleliigseks prügiks.

Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on märtsi lõpuks uuringute tulemused teada ja siis saab teha ka parandusi. Eraldatud rattateede valmimiseni läheb tema sõnul veel aastaid.