"Kaitseväe juhataja otsus puudutas tegevkaplanaadi koondamist, aga kaplanaat koosneb lisaks ka reservkaplanaadist ja on senini koosnenud veel ka Kaitseliidu kaplanaadist. Reservkaplanaat jätkab oma tegevust ja seda me hetkel ka korrastame ja uuendame," rääkis ümberkorraldusi juhtiv kaitseväe peakaplan, kapten Ago Lilleorg esmaspäeval ERR-ile.

Tema sõnul vaadatakse üle üksuste kaplanivajadused ning luuakse vastavad ametikohad, kuhu määratakse reservkaplanid. Lilleorg ei öelnud täpset kaplanite arvu, kuid kinnitas, et neid on mitukümmend.

"Kaitseväe juhataja plaan on olnud selline, et reservkaplanid rakendatakse reservüksuste koosseisus, mis tähendab, et nad kutsutakse välja reservõppekogunemiste, lisaõppekogunemiste ja teiste õppekogunemiste raames. Selliselt saavad nad ka üksusega koos harjutustel osaleda, koostööd harjutada ja siis ka oma erialase panuse üksuste heaks anda," rääkis kapten Lilleorg.

Peakaplan selgitas, et kaitseväe moodustavad tegevteenistujad ja reserv ning kui varem olid kaplanid ka tegevteenistuses, siis nüüd jäävad ainult reservi. "Aga isegi, kui meil on kaplanid reservis, siis see ei tähenda, et kaplaneid kaitseväel ei oleks – nad on lihtsalt reservis. Aga reservis rakendamine toimub loomulikult teistel alustel kui inimesed, kes on iga päev tegevteenistuses," rääkis Lilleorg.

"Lisaks sellele on plaan sõlmida osa reservkaplanitega ka lepingud, mille alusel nad saavad ka rahuajaüksuste juures panustada, aeg-ajalt üksusi külastada ja ka hingehoidu pakkuda," lisas peakaplan. Tema sõnul peab uus kaplanaadi korraldus valmis olema märtsi lõpuks.

Peakaplanid saavad kirikliku õnnistuse

Teisipäeval õnnistatakse Lilleorg ning Kaitseliidu peakaplan, kapten Peeter Paenurm Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse. Talituse peab Eesti Kirikute Nõukogu president, peapiiskop emeeritus Andres Põder.

Paenurme sõnul taasloodi Eesti kaitseväe kaplanaat 1995. aastal ning see põhineb Põhja-Ameerika mudelil, mida iseloomustab usuline laiapindsus ehk oikumeenilisus.

Lilleorg selgitas, et kaplaniteks saavad tulla Eesti kümmet suurimat kristlikku kirikut esindava Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaimulikud.

"See tähendab, et kirikute nõukogu on olnud see organisatsioon, mille kaudu kaplanid on saanud kaitseväkke kaplaniteenistusse tulla. Kaplanid tulevad üldiselt oma kiriku kooskõlastamisel – erinevad tingimused peavad olema täidetud, nagu kõrgharidus, eelnev kogudusetöö praktika ja mitmed muud asjad," rääkis ta.  

Teistest usuorganisatsioonidest saab kaplanina tööd alustada kirikute nõukogu kooskõlastusel. "Näiteks meil on konkreetselt ka üks islami kaplan reservis, kes on läbinud meie baaskursuse," ütles Lilleorg.

Ta selgitas, et kaplanid, kes tulevad reservkaplaniteks, peavad läbima ka sõjalise ettevalmistuse, kuna nende ametikoht eeldab, et neil ka on sõjaväeline auaste. Sõjaline ettevalmistus tagabki selle, et nad saavad ka auastme.

"Aga peakaplani puhul peab alati olema ka kirikute nõukogu kooskõlastus. Ja seetõttu homne sündmus leiabki aset kirikute nõukogu eestvedamisel, kuna ka peakaplanit ja mitte ainult kaitseväes, kaitseliidus ja ka teistes kaplanaatides on alati kirikute nõukogu kooskõlastusele oma ametisse astunud," rõhutas Lilleorg.

Vabariigi aastapäeval õnnistab paraadi

Kaitseväe peakaplan ütles ka, et tema ülesanne on vabariigi aastapäeval paraadi õnnistada.

"Paraadi õnnistamine ja lühikene sõnavõtt on minu ülesanne," märkis kapten Lilleorg.

Eesti Vabariigi 104. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul 24. veebruaril kell 12 osaleb üle 700 inimese ja 18 ühikut tehnikat, seal tuuakse välja 28 lippu, marsib neli kompaniid, 12 rühma, 15 jagu ja kaks orkestrit. Paraadi võtab vastu president Alar Karis, paraadi juhatab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.