Herem kaplanite koondamisest: psühholoogide järele on vajadus suurem

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Kaitseväel on plaanis sügisest koondada kaitseväe tegevkaplanid ning alles jääb üks koordinaator. Praegu kaitseväes tegutsevad kaplanid arvatakse reservi ning kutsutakse õppustele vastavalt vajadusele. Lähiajal kogunevad nii tegevteenistuses olevad kui ka reservis olevad kaplanid, et olukorda arutada.

Ülempreester Aleksander Sarapik on reservohvitser, auastmelt kolonelleitnant. Kaplani töö kogemust on tal 20 aastat.  Ta ütleb, et kaitsejõududes töötav kaplan on ohvitser, kes kuulub üksuse koosseisu ning on olemas 24/7.  

"Need öised telefonikõned – on need siis seotud endalt elu võtmisega, on seotud mõne muu murega, surmaga, surmateate viimisega – kaplani valmisolek on see, mis tagab tegelikult moraali, kaitsetahte. Kui me sellest loobume, siis me peame tõsiselt mõtlema, millega me peame seda kompenseerima," lausus Sarapik.

Nõukogude perioodil likvideeritud kaplaniteenistus taastati aastal 1995. Kaitsejõudude kaplaniteenistus jaguneb kolmeks: kaitseväe kaplanaat, kuhu kuulub 10 kaplanit; reservkaplanaat, kus on 50 kaplanit ning vabatahtlikest koosnev kaitseliidu kaplanaat.

Kaitseväe juhataja Martin Heremi sõnul jääb sügisest kaitseväkke üks koordineerija ning ülejäänud lähevad reservi.

"Kui nüüd igapäevases teenistuses on kellelgi vaja kristlikku hingeabi, siis korraldatakse see talle läbi kohaliku kiriku. Ja kui ta kuulub mõnda teise kirikusse, siis selle jaoks on meie koordinaator olemas, kes vastava kiriku vastava aja jooksul leiab," lausus Herem.

Kaplanid on vaimulikud , kes on saanud militaarkoolituse ning see on toimunud NATO riikides. Kaitseväe juhataja viitas  tegevväelaste ja ajateenijate hulgas läbiviidavatele küsitlustele ning ütles, et kärped kaitseväe psühholoogilist teenistust ei puuduta.

"Sellest nähtub, et psühholoogide järgi vajadus on suurem. Kaplanite järgi vajadus on ka ja see kattub nende samade küsimustega, mis on psühholoogidel," ütles Herem.

Kaplani töö erineb psühholoogi tööst selle poolest, et kaplan on kogu aeg üksuse juures, ütles Sarapik.

"Tihtipeale psühholoogi töö ja sotsiaalabi, mida kaitsevägi pakub läbi oma sotsiaaltöötajate, on ikkagi reageerimine juba toimunule. Kaplan saab olla alati, kui ta on üksusega koos, tegelikult otsuse protsessi juures vahetult," lausus Sarapik.

Reservkaplan Sarapik meenutas, et ka varem on arutatud, kas kaitseväe kaplanite arvu peaks vähendama, kuid suuri muutusi pole olnud. Lähiajal kogunevad kaplanid ja reservkaplanid olukorda arutama.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: