"Me teeme seda ümberstruktureerimist paljudes valdkondades –kaplaniteenistus, raamatukogud, personal ja juriidiline teenus. Need ei kao ära, aga me paneme neisse vähem ressurssi – võtame sealt inimesi ja nende töökoormust vähemaks, üle jääva ressursiga saab aga tööle võtta näiteks füsioterapeute," rääkis kindralleitnant Herem ERR veebisaates "Otse uudistemajast".

"Täna näeme, et meil on palju rohkem vaja sotsiaaltöötajaid ja füsioterapeute ja psühholooge, sest nende järele on palju suurem nõudmine. Aga paraku ma ei saa neid tööle võtta, kui ma selleks enda organisatsiooni sees ressursse ei leia. Selle ressursi leiame ainult siis, kui kujundame ümber teatud teised teenused, mis ei ole nii tähtsad," tõdes ta.  

Kaitseväe juhataja sõnul oli ajateenistusest väljalangemine viis aastat umbes 15 protsenti, kuna teenistusse saabunud noormehed on nõrga tervisega. Pärast ümberkorraldusi on see näitaja aga viis korda langenud.

"Me saime aru, et me peame teist moodi treeninguid tegema, me peame olema targemad, meil on vaja spordiinstruktoreid ja füsioterapeute. Aga ega keegi meile töökohti või raha juurde anna. Ja selle nimel pidime enda sees ära jätma midagi. Me oleme neid muudatusi teinud juba eelmisest aastast, mis on ka üsna palju tähelepanu pälvinud. Ja tänane seis on selline, et väljalangevus ajateenistusest on juba kaks aastat järjest alla kolme protsendi," rääkis Herem.

Lisaks on kasvanud vabatahtlikult ajateenistusse tulijate arv – eelmisel aastal tuli vabatahtlikult ajateenistusse 51 protsenti ajateenijatest, selle aasta juuli kutsega 61 protsenti. "Minu arvates on see väga ilus number ja ilus armee," ütles Herem.

Kindrali sõnul pole kaitseväel üleliigseid sümbolväärtusi, aga "mõningatesse väärtustesse me suuname rohkem ressurssi kui peaks".

"Me ei kaota neid, vaid kujundame ümber. Algusest peale ma pole öelnud, et me kaotame ära Eesti Kaitseväe orkestri. Kõik kaitseväe ja riiklikud tseremooniad on algusest peale planeeritud toimuma samasuguse orkestriga. Küsimus on, kui palju me sinna ressurssi paneme. Või näiteks, kas orkestri trompet peab saama 50-aastaselt eripensionile? Need on küsimused, mis tuleb lahendada," selgitas ta.

Kui orkestri ümberkujundamine lõppeb, siis hoiab kaitsevägi igal aastal kokku sadu tuhandeid eurosid, mis saab panna päris kaitsevõimesse, rõhutas kindral.

"Kulutasime 1,4 miljonit, nüüd pool miljonit või natuke rohkem – see on märkimisvääre summa! Kui ma sellise summa varastaks, siis mind pandaks kinni, kui ma selle raiskaks, siis mind löödaks risti. Kui ma selle kokku hoian, siis seda ei panda isegi tähele ja öeldakse, et see on tühine summa," rääkis Herem.

Kaitse- ja peaminister teadsid orkestri kaotamise plaanist

Herem rääkis ka sellest, et nii kaitseminister kui ka peaminister olid juba enne teema avalikuks saamist teadlikud orkestri kaitseväe alt äraviimise plaanist ning olid sellega nõustunud.

"Need otsused on sündinud eelmisel aastal peastaabi tööna, mille mina olen heaks kiitnud, võttes kogu vastutuse enda peale, tutvustanud neid nii kaitseministrile kui ka peaministrile enne seda, kui see kõik on avalikuks tulnud. Nad on kõik selle heaks kiitnud. Selle taga ei ole üks hullumeelne Herem või [kindral Veiko] Palm või kes iganes, see on staabi töö, mis on kõik koordineeritud," rõhutas ta.

Kommenteerides Läti, Leedu ja Soome sõjaväeorkestrite rahastamist kaitse-eelarvest ütles Herem, et nad kõik sooviks seda ümber kujundada, kuid seda raskendab avalikkuse vastuseis.

Miks kaitseväge põllule ei saadeta?

Kommenteerides ajaloolase David Vseviovi hinnangut, et kultuuriministeerium on märksa olulisem kui sise- või kaitseministeerium, siis Herem nõustus sellega.

"Väga õige! Aga siis tekibki küsimus, et kultuuriorganisatsioonid on jätnud niivõrd olulised asjad nagu on puhkpilliorkestrid ainult kaitseväe teha? Kuidas nemad selle vastu huvi ei tundnud, kuidas on nii, et meie ainukesed puhkpilliorkestrid on ainult politsei ja kaitseväe käes, ilma et kultuuriministeerium või muud asutused sellega tegeleks?" küsis kindral.

"Sama hästi võiks kaitsevägi panna igal kevadel vilja maha ja sügisel võtta kartulit. Millegipärast me neid asju eristame," lisas ta.

"Kui ma räägin sõduritega – ajateenijate ja tegevväelastega ja küsin, kuidas nende moraalile üks või teine asi mõjub, siis käitun vastavalt sellele. Kui ma annan sõdurile valida, kas tal on parem varustus ja instruktorid või orkester, mida ta näeb ainult televisioonist, siis ta valib esimese," märkis Herem.

Tema sõnul ei ole kaitseväe ülesanne tegeleda ei põllumajanduse, ei kultuuri ega muuga. "Rahva selgroogu hoiame me tugeva ja tervena sellega, et me oma tööd teeme hästi. See on oluline," rõhutas kaitseväe juhataja.

Herem ütles siiski, et kui kaitseminister käsiks tal orkester kaitseväe alla tagasi võtta, siis käsule ta allub.

Herem sidus vaktsineerimisvalmiduse ja kaitsetahte

Kaitseväe juhataja tunnistas, et ilmselt lahkub osa inimesi, kes ei nõustu tema seatud vaktsineerimisnõudega.

"Ma prognoosin praegu, et lahkujate number jääb alla saja, see puudutab nii tegevväelasi kui ka riigitöötajaid ja väga erinevaid valdkondi," rääkis kindral.

"Aga ma olen valmis sellega riskima, sest see, mida ma kaks aastat olen näinud, on olnud ka väga raske. Palju lihtsam on, kui me oleme kõik vaktsineeritud ja saame jätkata oma tegevust," rõhutas ta.

Kaitseväe juhataja sõnul näitavad riskianalüüs, arvutused ja simulatsioonid, et kaitsevägi võib mingil hetkel kaotada ligi poole lahinguvalmidusest, kui ei vaktsineeri sajaprotsendiliselt.

"Küsimus ei ole mitte selles, et meil haigestuks pool isikkoosseisust, vaid võtmeisikud on rivist väljas. Ma ei saa seda mitte kuidagi lubada," märkis ta. Herem tõi näite, et kui eelmisel aastal, kui vaktsiini veel ei olnud, oli kaitseväes 20 haige kohta isolatsioonis 100–200 inimest, siis praegu, kui suur osa on juba vaktsineeritud, on 20 positiivse näiduga inimesega ka isolatsioonis 20 inimest.

Küsimusele kaitseliitlaste vaktsineerimise kohta vastas Herem, et tegevväelastele Kaitseliidus kehtib sama nõue ning vabatahtlike suhtes avaldas lootust, et ka nemad end vaktsineerivad.

"Loomulikult peavad kaitseliitlased, kes on keskmisest kõrgema kodanikutundega, otsustama, kuidas nad panustada tahavad: kas nad seisavad ainult oma mingite õiguste eest või nad on valmis panustama Eesti riigi kaitsesse palju laiemalt. Sest ühel hetkel tuleb meil kõigil otsustada, kas Tartu, Narva või Võru vajab kaitset, kas minu inimõigused on jätkuvalt kaitstud, kui ma seal surma saan; kas see käsk, mis ülevalt poolt tuli, on üldse tark; kas see ei ole seotud mingisuguse salaplaaniga ja kas ma seda täitma pean. Nii, et vaktsineerimisega on suhteliselt samasugune olukord," tõdes kindral.

Relvastuse hankimine käib kärbetest hoolimata

Herem ütles, et ei nõustu kaitseministeeriumi lahkuva kaitsevalmiduse asekantsleri Meelis Oidsalu hiljutise hinnanguga, et Eestil on olemas 55 protsenti usutavast kaitsevõimekusest, kuid lisas, et alati võiks olla rohkem ressursse, millega saaks kaitsevalmidust tõsta.

Kindrali sõnul ei saa ta teatada tegelikku kaitsevalmiduse protsenti, kuid lisas, et sellel pole ka tähtsust. "Oluline on see, mida me eelmisel aastal vastu võetud kümneaastases tegevuskavas oleme kavandanud, see mida me tahame saavutada 2026. aastaks ja nüüd me oleme teinud juba uue plaani 2031. aastani. See läheb meil kõik vastavalt plaanidele ja enamgi veel. Sel aastal, kärbete ajal, me hangime miljonite eest jätkuvalt neid vahendeid, mida me kavandasime ja enamgi veel."

Heremi sõnul hankis Eesti kaitsevägi sel aastal meremiinid, aga see ei ole peaaegu mitte mingisugust tähelepanu pälvinud Eestis, küll aga idanaabri juures ja NATO-s.

"Me kirjutame sel kuul alla hankelepingu laevatõrjerakettide ostuks, mis on absoluutne tipptehnoloogia. Need peaks olema kasutusvalmis 2023. aasta lõpuks," rääkis ta. "Saame sel aastal jätkuvalt juurde püsse Rahe ja liikursuurtükke K9 ning sel suvel algas esimeste meeskondade väljaõpe nendele. Sõjalist võimet me arendame jätkuvalt edasi sõltumata nendest kärbetest," kinnitas kindral.

Herem tõi välja, et kaitseministeeriumi eelmise aasta eelarve oli 584 miljonit, selle aasta eelarve on 614 miljonit eurot, järgmisel aastal 628 miljonit, 2023. aastal 658 miljonit.

Rääkides kaitse-eelarvet puudutavatest kärbetest selgitas ta, et need tehti plaanidest, mis kinnitati ära tänavu veebruaris. Need plaanid olid veel suuremad ja neid kärbiti.

"Öeldi, et kui tahate teha neid arendusi nagu meremiinide, mereside, suurtükkide hange, siis leidke raha enda seest. Ja seda me praegu teemegi. Meremiinid on tulnud puhtalt sisemiste ressursside ümberkujundamisest, selleks ei ole kaitseväele lisaraha antud," kinnitas Herem.

Laevatõrje rakettide ostuks andis eelmine valitsus 40 miljonit, aga mitte ülalpidamiseks nagu näiteks isikkoosseis, kes tuleb järgmise kahe aasta jooksul leida ja välja õpetada. Ka see on üks valdkond, milleks on praegused kärped käsil, ütles kaitseväe juhataja.

Heidutuseks oleks hea Balti riikide ühine suutlikkus vastast tabada

Küsimusele Eesti riigikaitse suurimate võimelünkade kohta tõi Herem esmalt esile regionaalne koostöö, mille käigus Balti riigid ja ka Poola suudaks üksteist toetada.

"Teiseks on selle teema sees pikamaa täpne laskevõimekus – mitte tankid, mitte keskmaa õhutõrje, mis on ka kõik puudu – aga kriitiline on täna see, et võiksime kohe, viivitamatult tõsta igasuguse agressiooni hinda. Ükskõik siis, kas see agressioon toimub Lätti või Eestisse või Leetu, aga me saaksime üksteist viivitamatult toetada," rääkis kindral.

Herem kinnitas, et Balti riigid on oma kaitseplaane teistele tutvustanud. "Lihtsalt nüüd üha enam ka omavahel samakõlastanud ja liitnud," lisas ta.

Järgmine suur võimearendus, mille Balti riigid on otsustanud koos teha, ongi pikamaa suurtükivägi, ütles Herem, kuid tunnistas, et see on veel "laskmata karu nahk".

Tema sõnul pole niivõrd tähtis ühishange, vaid sama võimekusega relvastuse ost eri riikides, mida saab kooskõlastatult kasutada. Kaitseväe juhataja nõustus, et see tähendaks seda, et kui keegi peaks tulevikus ühte kolmest Balti riigist ründama, siis ta peab arvestama, et "pikamaa torud löövad tema pihta kolmest riigist korraga".

Herem nõustus, et Eesti kaitse üks võimelünki on keskmaa õhutõrje, kuid tema hinnangul oleks veelgi olulisem pikamaa suurtükivägi või laevatõrje, mis on vaenlasele palju valusam kui keskmaa õhutõrje. "Kui räägime heidutusest või Eesti riigi kaitsmisest ja vaatame, kui palju meil ressurssi on, siis peame vaatama, mida me saame endale arendada, et see oleks võimalikult valus agressorile. Siin arvan mina, et pikamaa suurtükivägi või pikamaa laevatõrje on palju valusam võimalikule agressorile kui keskmaa õhutõrje," rääkis kindral.

Venemaa rünnak ei ole välistatud

Rääkides võimalikust Vene ohust, ütles Herem, et rünnakut ei saa välistada ning selleks tuleb kohe võimalikult hästi valmis olla.

"Me räägime, et Venemaa on oht, et ta võib rünnata. Aga millal siis? Kas see aasta, järgmine aasta, kolme aasta jooksul? Me peame aru saama, et see võibki juhtuda järgmiste aastate jooksul," rääkis ta.

"Ja kas siis me peaksime panema ressurssi võimetesse, mis ongi valmis järgmiste aastate jooksul või meil on aega aastani 2030 ja ta alles siis ründab? Minul kaitseväe juhatajana ei ole nagu väga palju julgust investeerida asjadesse,  mis saavad valmis kunagi viie- või kuueaaatases tulevikus. Ma pean vaatama neid asju, mis täna kohe oleksid valmis sõdima," rõhutas kindral.

Küsimusele, millisena ta Venemaa rünnakut ette kujutab, vastas Herem, et kindlasti on see mitmekülgne.

"Tõenäoliselt ei ole Venemaa eesmärk meid okupeerida – ta ei taha saavutada kontrolli okupatsiooni kaudu, vaid talle sobib ebastabiilsus ja mõju ebastabiilsuse kaudu," selgitas kindral. "Kas see on Gruusia, Ukraina, Moldova tüüpi ebastabiilsus, kus ta omab mõju, mitte kontrolli ja saab tõmmata mingisuguseid ohjasid – või on see mingi teistsugune, on iseasi," lisas ta.

"Ja selle jaoks ei ole vaja okupeerida Tallinna. Selle jaoks võib teha lühiajalise, piiratud sissetungi sõjaliste jõududega, mis on toetatud enne, pärast ja samal ajal teiste hübriidsõja elementidega," jätkas kaitseväe juhataja. Tema hinnangul võib see sarnaneda Ida-Ukraina konfliktiga või olla selle lühiajaline versioon.

Herem: magan rahulikult

Herem kinnitas, et praegu saame siiski rahulikult magada. "Mina magan öösisti rahulikult," ütles ta.

Küsimusele, kui hästi on Eesti praegu kaitstud, vastas kaitseväe juhataja, et paremini kui kümme aastat tagasi. "Teiseks – me oleme päris kindlasti valusad. Ma arvan, et kui Eesti ei oleks täna kaitstud meie enda vägede aga ka meie liitlaste poolt, siis me oleksime juba sellises Ukraina olukorras kindlasti," leidis Herem.

Valus olemine tähendab tema sõnul seda, et iga ruutmeeter Eesti okupeerimisest "läheb kallimaks maksma kui lihtsalt sõduri päevaraha ja kütusekulu. See tähendab inimesi, tehnikat, aega, mainet ja kaotusi kõiges selles."