Ajaloolase hinnangul püüdis Putin pika kõnega oma käitumist õigustada
Venemaa president Vladimir Putin pidas esmaspäeval ligi tunniajalise telepöördumise, milles teatas Donetski ja Luganski nn rahvavabariikide tunnustamisest. Ajaloolase David Vseviovi hinnangul tahtis Putin õigustada oma praegust poliitikat.
Putin rääkis pikalt ajaloost, väites, et Vene impeeriumi lagunemises ja Nõukogude Ukraina loomises on süüdi bolševikud. Tema hinnangul Ukraina on Venemaa ajaloo lahutamatu osa, mistõttu NATO-l sinna asja pole.
Kohe oma telepöördumise alguses tegi Vladimir Putin selgeks, et Ukraina riigile pani eelmise sajandi alguses aluse bolševike revolutsioon.
"Bolševistliku poliitika tulemusel tekkiski Nõukogude Ukraina, mida ka tänapäeval võib täiesti põhjendatult nimetada – Vladimir Iljitš Lenini nimeline Ukraina. Tema on selle autor ja arhitekt. Leninlikud printsiibid riigikorra kohta osutusid mitte ainult veaks, see oli, nagu võiks öelda, palju hullem kui viga. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, sai see absoluutselt selgeks," rääkis Putin.
Talle jääb enda sõnul arusaamatuks, miks oli sajandi eest vaja Vene impeerium üldse lammutada.
"Miks oli suurejooneliselt vaja rahuldada kõikvõimalikud, piiramatult kasvavad rahvuslikud ambitsioonid endise impeeriumi äärealadel?" küsis Putin.
Riigikogu liikme, kirjandusteadlase ja semiootiku Mihhail Lotmani sõnul oli Putini kõnes nii palju ajaloolist valet ja vasturääkivusi, et seda ei jõua ette lugedagi. Kuid võimalusi Ukraina riikluse alavääristamiseks on Putin otsinud juba ammu.
"Aga kas ta seda tegelikult usub? Kindlasti ei usu. Sest 1990. aastatel ta pöördus Vene ajaloolaste poole, teaduste akadeemia poole, et kas ei saaks ümber intrepreteerida Vene ajalugu, et see algas peale mitte Kiievist, vaid Novgorodist," kommenteeris Lotman.
Ajaloolane David Vseviovi sõnul üritas Putin oma pika loenguga lihtsalt õigustada oma praegust poliitikat.
"See räägib just nimelt seda, et tehakse mingit valskust olevikus, sest ajalooga võib tõestada ükskõik mida. Võib avada suvalise Venemaa ajalooõpiku ja me näeme, et esimene peatükk on Kiievi-Venemaa. Sellele tuginedes võiks öelda, kõik Venemaa alad kuluvad hoopis Ukrainale," rääkis Vseviov.
"Selle kõne eesmärk, mis esitati kõikides kanalites, ei olegi tõtt teatada. Selle eesmärk on hüpnootiline – suures plaanis veendunud inimene emotsionaalselt räägib, pilk sulle, mulle, et venelase süda peab nüüd rõõmustama, et lõpuks meil on selline liider, kes paneb kogu maailma endaga arvestama," selgitas Lotman.
Putin hoiatas ka NATO laienemise eest Ukrainasse. Lääne liitlaste abi Ukrainale olevat aga juba otsene oht Venemaale.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"