Eesti poliitikud leiavad, et ohuolukord Euroopas kasvab jätkuvalt

Foto: Priit Mürk/ERR

Endine välisminister Maria Kaljurand leiab, et Ukraina sündmused said võimalikuks, kuna Venemaa lubati peale Krimmi okupeerimist otsustajate laua taha liiga vara. Lääs peaks sellest kogemusest järeldused tegema, ütles Kaljurand AK-le.

Euroopa Parlamendi liige, kunagine välisminister sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand ütles, et Vladimir Putini esmaspäevane kõne Vene impeeriumi taastamisest peab panema lääneriigid julgelt ja ühtselt otsustama. Tema sõnul on sanktsioone, mis mõjutaks Putini ja Venemaa otsuseid.

"Need sanktsioonid ei ole kerged, kindlasti on neil mõju ka Euroopa Liidule ja Eestile, on nad siis finantssanktsioonid või NordStream 2 projekti lõpetamine, teised energeetikaga seotud sanktsioonid ja Vene pankade blokeerimine, aga ka isiklikud sanktsioonid Putini ja tema lähikondsete vastu," rääkis Kaljurand.

Kaljuranna hinnangul said Ukraina sündmused võimalikuks tänu sellele, et lääneriigid ei pööranud piisavalt tähelepanu 2008. aastal toimunud Venemaa- Gruusia sõjale ja suhted Venemaaga taastati liiga kiiresti. Ka pärast Krimmi okupeerimist pääses Venemaa tema sõnul liiga ruttu otsustajate laua taha.

Endine välisminister Urmas Reinsalu ütles, et Putini esmaspäevane kõne näitab, et ohuolukord on kasvanud ja senised diplomaatilised abinõud pole Venemaa agressiooni tõrjumisel osutunud piisavaks.

"Esimene suund on poliitiline hukkamõist ja Venemaa selgesõnaline isoleerimine rahvusvahelistest organisatsioonidest, sealhulgas ka näiteks Euroopa Nõukogu tegevusest. Teiseks suunaks on need majandus- ja finantssanktsioonid, millel on oluline tähendus Putini lähiringkonna oligarhide majandustegevusele," rääkis Reinsalu. "Lisaks tuleks Ukrainale kiiresti veelgi abi anda," lisas ta.

Eesti kaitsevõimet tuleb suurendada

Kuigi poliitikud väidavad, et Eestile sõjalist ohtu praegu ei ole, leiavad kõik, et Eesti kaitsevõimet tuleb tugevdada.

Väliskomisjoni liige Henn Põlluaas ütles, et me peame olema valmis kõige hullemaks stsenaariumiks, aga loomulikult loodame, et seda ei juhtu.

Riigikogu esimees Jüri Ratas ütles, et tema hinnangul on täna see hetk, et vaadata üle kõik Eesti julgeoleku võimelüngad, kuhu saaksime veel investeerida. "Üks on keskmaa õhutõrje, mida minu meelest võiks arutada," ütles Ratas.

Urmas Reinsalu sõnul tuleks arendada ka soomusmanöövervõimet ning taotleda USA-lt Patriot raketisüsteeme.

"Praegu käivad intensiivsed läbirääkimised NATO liikmesriikide vahel, et tugevdada meie kaitse heidutushoiakut koostöös liitlastega," ütles peaminister Kaja Kallas. "See tähendab läbirääkimisi nii sõjatehnika, vajaliku võimekuse tagamise kui ka inimeste üle. Detailidest ma ei saa praegu rääkida."

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: