Ukraina riikluse ja ukrainlaste rahvustunde hävitamine on Vladimir Putini kinnisidee. Venemaa valmistus aastaid 24. veebruari varahommikul käivitatud otsustavaks agressiooniks.

Ettevalmistused nägid ette siseriikliku opositsiooni täielikku elimineerimise, et vältida seda, mis praegu alles hakkab toimuma Venemaa suurlinnades. Valgevene meeleavalduste jõhker mahasurumine Kremli otsese abiga eelmisel aastal oli karm hoiatus Venemaa rahvale: ärge isegi mõelge võimu vastu välja astuda.

Valgevene "integreerimine" tegi Poola idanaabrist Venemaa oblasti, sobivaima platsdarmi Kiievi ründamiseks ning kuriteo osalise. Isegi Nord Stream 2 oli osa sellest plaanist: teenida miljardeid ja ning suurendada Saksamaa ja teiste riikide sõltuvust Venemaa gaasist.

Putin teatas, et tema eesmärk ei ole Ukraina okupeerimine. Tõsi, Moskval pole selleks jõudu, mistõttu agressori relvajõud ründavad kõikjal Ukraina piiridel Venemaaga ja Valgevenega, ka Mustalt merelt, et Ukraina jõude hajutada ja kurnata, kuid peamine löögisuund on Kiievile.

Putini ja tema sõjamasina barbaarsus on eksponeeritud tervele maailmale, kuid mitte veel kogu Venemaa rahvale, keda püütakse meeleheitlikult ajuloputada ja indoktrineerida ning välistest infoallikatest ära lõigata.

Ukraina rahvale mõne päevaga põhjustatud trauma on palju sügavam, kui kaheksa aastat kestnud sõjaga tekitatud haavad. See trauma kandub lõpuks üle ka Venemaa rahvale.

Mida kiiremini tulevad venelased Moskva, Peterburi ja teiste Venemaa linnade tänavatele, mitte sadades ja tuhandetes, vaid kümnetes ja sadades tuhandetes, seda kiiremini lõpeb Putini hullumeelne ja koletislik sõda. Üksnes Venemaa rahvas saab Putini peatada.

Hull keiser teatas juba aastaid tagasi, et tema eesmärk ei ole Nõukogude Liidu taastamine. Tõsi, Putini ajaloole pühendatud kõne tegi selgeks, et eesmärgiks on hoopis Venemaa impeeriumi taastamine. Et mitte korrata Lenini poolt tehtud vigu – rahvaste vangla asukatel ei tohi olla isegi sümboolset riiklust, rääkimata õigusest lahku lüüa, ega rahvuslikku uhkust.

Praegust dünaamikat arvestades, kui Putin peaks oma eesmärke saavutama Ukrainas, asub ta viivitamatult tegutsema teistes suundades, et mitte lubada läänel ennast koguda ja paremini ette valmistuda.

Terve Euroopa on ohus, eeskätt NATO ja Euroopa Liidu idatiiva riigid. Kreml ähvardas Ukraina toetajaid tuumalöögiga.

Putini režiimi agoonia on jõudnud otsustavasse faasi. Nad võitlevad oma elu eest. Ukrainas käib verine võitlus elu ja surma peale, mis võib jõuda lääne koduõuele, kui me ei astu otsustavaid samme.

Konsensuse puudumine Venemaa väljalülitamiseks SWIFT-süsteemist ja isegi mure luksuskaupade turu kaotamise pärast on vesi Putini veskile. Millele või kellele me veel loodame? Mis on lääne väärtused? Raha või vabadus ja demokraatia?

Sanktsioonid ei peata enam Venemaad Ukrainas, kuid võivad veel aidata kollektiivset läänt, nõrgestades Venemaad. On viimane aeg sellest aru saada. Ameerika Ühendriikide president Joe Biden on seda mõistnud ja välja öelnud. Kas ka eurooplased?

Putin on paaria. Temaga pole enam mõtet ega moraalset alust enam suhelda. Tuleb kõnetada - nii palju, kui see on võimalik - Venemaa rahvast, taotleda rahu. Putini koht on Rahvusvahelises Kriminaalkohtus Haagis, isegi kui ta ei jõua sinna mitte kunagi.