Ukraina sõja esimese nädala jooksul on lääne ühtsus püsinud märkimisväärselt tugev. Aina jõulisemaid väljaütlemisi toetavad selged sammud rahalise ja sõjalis-tehnilise toetuse ning üha karmistuvate sanktsioonide näol.

Siiski saaks lääs teha rohkem. Järgmine telefonikõne või koosviibimine, olgu läänt esindavaks osapooleks Biden, von der Leyen, Macron või kes tahes muu, peab olema väga selgesõnaline, isegi ühepoolne, ja kõlama umbes nii nagu järgnevalt kirjutan.

"Vladimir Vladimirovitš, Te olete alahinnanud läänt. Te olete näinud oma humanistlike väärtuste käes roiskuvat ühiskonda seal, kus on tegelikult vabadused, mille poole pürgivad endise tsaaririigi osad.

Te olete näinud argust ja nõrkust seal, kus me oleme pakkunud väljapääsuteed diplomaatiliste suhete taastamise suunas. Te olete otsustanud rääkida ultimaatumite keeles ja nüüd teeme seda ka meie.

Vladimir Vladimirovitš, taanduge Ukrainast või me rakendame täiemahuliselt Teie enda mänguraamatut.

Teie Wagneri üksused on mööda ilma laiali. Olgu nii! Me leiame täiendavad vahendid, et teha kättesaadavaks Euroopa ja USA eraturvafirmade ning paramilitaarsete organisatsioonide palkamine Ukraina vabaduse kaitsel.

Te soovite annekteerida maad, mis ei kuulu Teile, läbi rahvavabariikide väljakuulutamise. Donetskis ja Luhanskis, Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Selge! Me anname teada oma otsusest toetada Itškeeria, Dagestani, Siberi ja Kubani rahvavabariikide vabaduspüüdlusi ning asume tööle igakülgse abipakkumise suunas.

Te töötate meie ühiskondade ühtsuse lõhestamise suunas, läbi propagandamasina, valimiste mõjutamise ja teiste inetute võtete. Aga palun! Edaspidi suuname me oma kollektiivse võrgustiku, nii liitlaste diplomaatiliste korpuste kui Vene ja Valgevene poliitpõgenike kaudu, kohaliku kodanikuühiskonna toetamisele "tühja tšeki" põhimõttel.

Te võite selle peale proovida sulgeda oma kodanike ligipääsu globaalsele internetiühendusele, nagu on teinud Teie liitlane Iraani Islamivabariik, kuid see ei päästa Teid. Vajadusel lendame kasvõi üle Venemaa Föderatsiooni suurlinnade ja paiskame lendlehti Teie algatatud sõja tegelikkusest.

Teie loodava liitriigi teine osapool Valgevene kasutab oma õhuruumi, et ebaseaduslikult kinni püüda ja vangi pista võimule sobimatu aktivist Pratasevitš samal ajal kui Te mürgitate Navalnõid. Asi klaar. Tänasest lisatakse Teie, Vladimir Vladimirovitš, ja Teie lähikondlased ning käskude täideviijad rahvusvaheliselt tagaotsitavate nimekirja. Kes asuvad liitlasriikides, need arreteeritakse, kes on pageda jõudnud, need leitakse meie luureteenistuste poolt üles. Teie aparatšikutest saavad järgnevate aastakümnete Saddamid ja bin Ladenid, kelle kinnipüüdmisel me ei puhka.

Praeguseks võib Teile tunduda ahvatlev ähvardada meid uuesti tuumasõjaga. Teadke, et niipea kui Te seda ähvardust kordate või taktikalist tuumarelva kasutate, kuulutame välja amnestia Rahvusvahelise Kriminaalkohtu eest tollele lähikondlasele ja tema perele, kes Teid võimult eemaldab.

Meie kannatus on katkenud, Vladimir Vladimirovitš. Tooge oma väed Ukrainast välja või Teie mälestusest ajalooraamatutes ei jää alles muud, kui hoiatus liigsest võimust hullunud mehest."

Need sõnad võivad tunduda karmid, ehk isegi kurjakuulutavad, kuid tegelikkus on karmim. Raudne eesriie on langenud ja jookseb mitte läbi Berliini, vaid piki Peipsi järve. Sõja algusele eelnenud läbirääkimiste ajal ei uskunud sõja võimalikkusesse lisaks lääne asjatundjatele ka paljud Eesti oma ala eksperdid. Me kõik oleme uinunud ja nädalatagusest raputusest hoolimata magame senini.

Putinit ei ole raske mõista. Ta on kõige halvem Vene rahva stereotüüp: avalikku korda rikkuv, sihvkasid tänavale sülitav ja end maailma nabaks pidav gopnik, peidetud oma rahvalt varastatud raha eest ostetud ülikonda. Gopnikule omaselt mõistab Kremli peremees ainult seda, et kes annab vastu hambaid ja kes saab vastu hambaid. See on tema baasolemus.

Laiemas kontekstis toimuvat ei tohiks samuti olla raske mõista. Käimas on Euroopa koloniaalimpeeriumide lagunemise lõppmäng ja Venemaa on ainus allesjäänu, mis püüab jätkuvalt maailmakorra muutumisele vastu seista.

Külma sõja kümnenditel toimus varisõda Lääne-Euroopa riikidest dekoloniseerimist läbivas Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Venemaa (loodetavasti viimane) tsaar on võimuletulekust saati sõdinud oma tsaaririigi dekoloniseerimise vastu ja kaotatu taastamise nimel. Küll Moldovas, Tšetšeenias, Gruusias, Ukrainas, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Need on uue külma sõja hakul uute hübriid-, küber- ja varisõdade tandrid. Peame seda endale teadvustama.

Sanktsioonid on positiivne esimene samm, kuid me peame olema valmis palju enamaks. Alustuseks peame olema valmis tunnistama, et 24. veebruaril, kui hakkas ukrainlaste iseseisvussõda, keeras Venemaa Föderatsiooni juht kella tagasi aastasse 1946, mil Winston Churchill kuulutas Missouri osariigis viibides raudse eesriide langenuks.

Läänel on aeg õpikud tolmust puhtaks pühkida ja tuletada meelde, mida külm sõda tähendas ning alustada üleminekut tänapäeva uuele tegelikkusele.