Sõja 12. päev: Vene väed olulisi edusamme ei teinud, lahingud jätkusid Kiievi ümber

{{1646626500000 | amCalendar}}
Harkiv pärast raketirünnakuid.
Harkiv pärast raketirünnakuid. Autor/allikas: Marienko Andrii/UNIAN

Vaatamata Venemaa vägede õhu- ja suurtükirünnakutele Ukraina linnadele, saavutasid nad ööpäevaga minimaalset edu. USA andmetel pole Kiievile lähemale jõutud, kuigi Ukrainasse on saadetud pea kõik Ukraina ümber koondatud väed. Kiievi ümbruses käisid siiski lahingud.

Ukraina relvajõudude peastaap ütleb teisipäeva südaööl tehtud kokkuvõttes, et Vene väed jätkavad operatsiooni Ukraina vastu lennukite ja rakettide toel, suunates oma peamised jõupingutused okupeeritud Krimmi poolsaare ja Venemaa mandriosa vahele maismaakoridori loomiseks.

Relvajõud lisavad, et Venemaa püüab jätkuvalt võtta Mariupoli linna täielikult enda kontrolli alla, eesmärk on ka Kiievi ümberpiiramine ning edaspidi selle hõivamine, samuti jõudmine Luhanski ja Donetski oblasti halduspiirideni.

"Mariupoli kaitsest üritatakse läbi murda, kuid tulutult," ütlevad relvajõud.

Ukraina relvajõudude väitel paigutusid Vene väed esmaspäeval ümber, et Kiievile tormijooksu korraldada. Relvajõudude sõnul kavatsevad Vene väed ühendada rünnakuks kokku mitmed jõud, sealhulgas kaasata Ramzan Kadõrovi erikaardiväerügemendi ning erasõjaväekompanii Liga (endine Wagner).

"Polesje suunal koondus vaenlane Poliske, Kuhhari, Borodjanka, Bõšivi, Horenõtši, Demõdivi asulatesse," märgivad relvajõud.

"Rahhivi ja Tarasivtšina suunal kandsid Vene väed märkimisväärseid kaotusi nii varustuse kui ka sõjaväelaste osas ning kaotasid osa rünnakupotentsiaalist ja peatusid."

Relvajõud lisavad, et Siverski suunal viivad Vene väed läbi ründeoperatsiooni, et blokeerida Tšernihiv ja valmistuda rünnakuks Sumõ vastu.

Harkivi oblastis Izjumi hõivata püüdes said Vene väed lüüa ja taganesid. "Okupandid terroriseerisid linna, tulistasid tsiviilelanike kodusid ja infrastruktuuri," teatasid Ukraina relvajõud.

Donetski suunal jätkavad Vene väed pealetungioperatsioone Dnipro ja Zaporižžja poole, et jõuda Donetski oblasti halduspiirideni.

Vene vägede lähenemine Mõkolajivile on peatatud ning Vene väed korraldavad oma jõude ümber, et pealetungi jätkata.

Ukraina relvajõudude hinnangul on Vene sõjaväelaste moraalne ja psühholoogiline seisund madal. "Nad on demoraliseerunud suurte tööjõu- ja sõjavarustuse kaotuste tõttu, mõnes piirkonnas deserteeruvad," lisavad Ukraina relvajõud.

Sumõs hukkus pommitamise tõttu vähemalt kümme inimest

Sumõ oblastivalitsuse juhi Dmõtro Živitski sõnul sai esmaspäeval Vene õhurünnakus Sumõ linna elumajadele surma vähemalt kümme inimest.

Hukkunute hulgas on Živitski sõnul on hukkunute hulgas ka lapsi.

Vene väed pommitasid taas Ohtõrkat

Sumõ oblastis asuv Ohtõrka linn jäi taas Vene vägede suurtükitule alla, teatas oblastivalitsuse juht Dmõtro Živitski sotsiaalmeedias.

"Kahurvägi pommitas täna õhtul Ohtõrkat. Jah, jälle. Elamupiirkonnad on hävitatud ja soojuselektrijaam on juba varem Vene pommide poolt hävitatud. Infot täiendatakse, kõik hädaabi eriteenistused töötavad," kirjutas Živitski teisipäeva öösel.

Živitski lisas, et piirkonnas on vaid üks linn, mis on Vene armee kontrolli all.

"Trostjanets. Ainus linn oblastis, mille on Vene väed okupeerinud. Täna toimus karm vestlus kogukonna juhiga. Juri Bova kinnitas, et kõik linnavolinikud on omal kohal ja töötavad. Ühtlasi kinnitas kogukonna juht, et ta tagab elu toimimise linnas," kirjutas Živitski.

Harkivis sai kahjustada uus tuumarajatis

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) direktor Rafael Mariano Grossi ütles, et Harkivis sai pommitamise tagajärjel kahjustada uus tuumauuringute rajatis.

Grossi sõnul toodetakse keskuses meditsiinis ja tööstuses kasutatavaid radioisotoope.

Ukraina tuumaregulaatori kinnitusel ei ole jaamas radiatsiooni tase tõusnud. Ka Grossi ütles, et kuna rajatises on tuumamaterjali alati alla kriitilise taseme ning radioaktiivse materjali varud väga väikesed, ei oleks kahjustused radioaktiivseid tagajärgi toonud.

Ukraina õhujõud on hävitanud hulga Vene vägede õhuvahendeid

Ukraina relvajõudude õhuvägi teatas teisipäeva öösel, et paljud Vene vägede erinevatest suundadest tulistatud tiibraketid ei jõua oma eesmärgini tänu Ukraina õhutõrjele.

Õhujõudude sõnul on 12 päeva jooksul tulistanud Ukraina väed alla kümneid Vene vägede tiibrakette ja ballistilisi rakette, 52 hävituslennukit, 69 helikopterit ja veel muid väiksemaid sihtmärke.

Zelenski kutsub rahuvalvajad koju

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas dekreedi, millega kutsub Ukraina rahuvalvajad koju tagasi, et tugevdada riigi armeed, kirjutab Ukrinform.

Foto sellest dekreedist postitas Ukraina presidendi kantselei juhataja asetäitja Andri Sibiha Facebooki.

"Ukraina president V. Zelenski otsustas kutsuda Ukraina rahuvalvajad – kõrgelt professionaalsed sõdurid – tagasi kõikidelt missioonidelt maailmas. Koos varustusega. Et tugevdada meie armeed Venemaa agressiooni vastu," kirjutas Sibiha.

USA: Vene väed pole Kiievi peale liikunud

Vene vägede liikumine Kiievi peale on endiselt seiskunud, ütles USA kaitseministeerium Eesti aja järgi esmaspäeva hilisõhtul.

Kui kaugel Vene väed Kiievi keskusest on, polnud ka ameeriklastel täpset infot.

"Meie teada on Vene väed siiani linnast väljas, peaväed on endiselt seismas. Ma ei oska öelda täpset kaugust Kiievist. Nad üritavad endiselt edeneda," ütles kaitseministeeriumi ametnik ajakirjanikele.

Kuigi Vene vägede peamised jõud pole edasi liikunud, toimub Kiievis võitlus, lisas ta.

"Selgelt toimuvad Kiievis lahingud, Vene väed pommitavad linna," ütles kaitseministeeriumi ametnik.

Meditsiinitöötajad õpetavad Lvivis inimestele esmaabi andmist võimalikele sõjas kannatanutele. Autor/allikas: SCANPIX/ZUMA PRESS WIRE/SOPA IMAGES/Mykola Tys

Ukraina väitel hukkus Harkivi lähedal Vene armee kindralmajor

Ukraina strateegilise kommunikatsiooni keskus väitel sai Harkivi lähistel surma Venemaa kesksõjaväeringkonna 41. armee ülema esimene asetäitja ja staabiülem kindralmajor Vitali Gerasimov. Lisaks sai surma ja haavata veel mitu Vene sõjaväelast.

Keskuse sõnul osales Gerasimov teises Tšetšeenia sõjas ja Vene sõjaväeoperatsioonis Süürias. Ta sai "Krimmi tagasisaamise" eest medali.

Odessas kõlasid plahvatused

Sadamalinna Odessa lääneosas kõlas BBC andmetel esmaspäeva hilisõhtul kolm või neli valju plahvatust.

Briti ringhäälingu sõnul öeldi neile, et Ukraina kaitsesüsteemid tegid kahjutuks Vene sõjalaevadelt tulistatud raketid.

Odessas on olukord muutumas üha keerulisemaks. Pühapäeval väitsid Ukraina jõud, et tabasid üht Vene sõjalaeva, tekitades sellele suuri kahjustusi.

Linnas kehtib iga päev õhtul kella seitsmest alates liikumiskeeld. Esmaspäeval kõlasid linnas enam kui tund aega õhurünnakute eest hoiatavad sireenid ning on hoiatatud, et Vene sõjalaevad paigutavad end rünnakuks valmistudes ümber.

Venemaa lubab teisipäeval avada humanitaarkoridorid

Vene meedia väitel pakub Venemaa viiest Ukraina linnast humanitaarkoridori loomist. Humanitaarkoridorid peaks avatama Kiievi aja järgi teisipäeva hommikul kell üheksa, kirjutab Reuters.

Samas viiksid enamik pakutud humanitaarkoridoridest Venemaale või Valgevenesse ning Ukraina võimud on varem sellistest evakuatsiooniteedest keeldunud.

Kiievist, Tšernihivist ja Harkivist lahkuvad tsiviilelanikud peaksid liikuma Venemaale, mõned Valgevenesse, kirjutab Interfax, viidates Vene humanitaartöö komiteele.

Sumõst ja Mariupolist lahkuvatele inimestele pakuks Moskva lisaks Venemaale minemisele ka liikumist vastavalt Poltavasse ja Zaporižžjasse.

Venemaa annab Ukrainale tingimustega nõustumiseks aega väidetavalt teisipäeva öösel kella kolmeni Moskva aja järgi (kella kaheni Ukraina aja järgi).

Venemaa suursaadik ÜRO-s Vassili Nebenzja ütles ka esmaspäeval julgeolekunõukogu kohtumisel, et Venemaa peab kinni relvarahust ja avab teisipäeval humanitaarkoridorid. Lisaks Kiievile, Tšernihivile, Sumõle ja Mariupolile võib Venemaa lubada tema sõnul inimeste evakueerumist ka Kiievist lääne poole jäävatest linnadest.

Ukraina suursaadik ÜRO-s Serhi Kõslõtsja ütles varem ÜRO julgeolekunõukogu kohtumisel, et Venemaa on õõnestanud humanitaarkoridoride korraldamist, nõudes, et kõik marsruudid kulgeksid läbi Venemaa või Valgevene.

Üle poole miljoni inimese on elektrita

Ukraina energeetikaministeeriumi andmetel on riigis praegu elektrita üle 742 000 inimese, vahendab BBC.

Kõige kehvem on olukord Donetski oblastis, kus üle 233 000 inimese on täielikult elektrivõrgust väljalõigatud.

Ministeeriumi teatel on üle 238 000 ukrainlase gaasita.

Ministeerium märkis, et mitu tuhat klienti on viimase ööpäeva jooksul saanud elektri- ja gaasiühenduse tagasi, kuid jätkuva sõja tõttu on saanud elektrivõrk uusi kahjustusi.

Inimesed tunglemas Kiievis rongijaamas, et pääseda Lvivi rongi peale. Autor/allikas: SCANPIX/AP

Zelenski on jätkuvalt Kiievis

Ukraina president Volodõmõr Zelenski postitas esmaspäeva õhtul endast sotsiaalmeediasse video, milles on teda näha oma kontoris Kiievis. Tegemist on esimese korraga pärast invasiooni algust 24. veebruaril, mil Zelenskit tema tööruumides on näha, kirjutab CNN.

Seni on ta teinud videopöördumisi varjendist ning ühe korra ka koos oma valitsuse liikmetega Kiievi tänavalt.

"Ma jään Kiievisse. Oma kontorisse. Ma ei ole peidus. Ma ei karda kedagi," ütles Zelenski videos.

Zelenski tunnustas ukrainlasi Vene vägedele vastu seismise eest ning ütles, et ukrainlased ei karda tanke ja automaatrelvi, "kuna tõde on Ukraina poolel".

Presidendi sõnul hoiavad Ukraina väed oma positsioone ning seetõttu saavad Vene väed tugevaid kaotusi.

Zelenski ütles, et kuigi ta oleks soovinud, et esmaspäeval toimunud Venemaa ja Ukraina kõnelused Valgevenes oleks olnud viimased, on ta realist. "Seega me räägime. Me nõuame läbirääkimisi, kuni leiame viisi, et öelda oma inimestele: niimoodi me jõuame rahuni," rääkis ta.

Loe Zelenski täispikka kõnet inglise keeles SIIT.

Rünnakus süttis kirik põlema

Zavorõtši külas süttis väidetavalt Vene vägede rünnaku tagajärjel kirik põlema, vahendab CNN ning näitab videot põlevast kirikust.

Ukraina õigeusukirik kinnitas, et kirik süttis põlema, öeldes, et koguduse liikmete sõnul tabasid seda Vene vägede õhurünnakud.

Kiriku praost ülempreester Petro Kotjuk ütles Ukraina õigeusu kiriku veebilehele postitatud avalduses, et mürsk tabas kiriku kuplit ja Vene väed tulistasid maju.

Pentagon: pea kõik rünnakuks koondatud Vene väed on Ukrainas

Vene väed on suurendamas Ukraina suurte linnade pommitamist, ütles USA kaitseministeerium esmaspäeva õhtul, nimetades linnadest Harkivit, Kiievit ja Tšernihivit ning lõunapoolsetest linnadest Mõkolajivit ja Mariupolit.

"Me oleme täheldanud tihedamat kaugtuld, pommitamist, rohkem raketirünnakuid, suurtükituld. Meie hinnangul tabavad need rünnakud tsiviilobjekte, taristut, elurajoone," ütles USA kaitseministeeriumi ametnik.

Putin on saatnud Ukrainasse peaaegu 100 protsenti enne sissetungi algust Ukraina ümber koondatud vägedest, ütles USA kaitseministeeriumi ametnik.

"See on meie hinnang praegu," ütles ametnik Reutersile.

Hinnanguliselt oli rünnakuks Ukraina lähedale kogutud rohkem kui 150 000 sõjaväelast.

Pentagoni andmetel on Vene väed välja tulistanud 625 raketti, enamjaolt kesk- ja lühimaaraketti.

USA hinnangul pole Vene väed saavutanud kontrolli ka Ukraina õhuruumi üle.

Seni pole märke, et Valgevene väed oleksid Ukraina territooriumile sisenenud ning pole ka näha, et sisenemiseks valmistutaks, ütles Pentagon.

Vene vägede edasiliikumise kohta öeldi Pentagonist, et suurt arengut pole näha, tuues põhjuseks ukrainlaste visa vastupanu ja sisemised vastuolud Vene vägedes.

Kuivõrd maavägede liikumine on aeglane, toetuvad Vene väed rohkem õhurünnakutele. Pentagoni hinnangul pole võimalik öelda, kas raketirünnakud tsiviilobjektidele on Vene poolelt nii kavandatud. Kui tsiviilobjekte sihitakse meelega, on tegu sõjakuriteoga.

Pentagoni hinnangul tahavad Vene väed lõigata Ukraina idaosa ülejäänud riigist, et takistada seal asuvatel Ukraina vägedel tulla appi Kiievi kaitsmisele. Seda plaanI pole veel suudetud ellu viia, näiteks Harkivit pole siiani vallutatud.

Kõrge USA kaitseametnik ütles, et Putinil on veel varuks suur osa Vene vägede õhujõust.

Putini sõnul ei kasuta Venemaa Ukrainas ajateenijaid

Venemaa liider Vladimir Putin ütles naistepäeva puhul tehtud telepöördumises, et Venemaa ei kasuta Ukrainas ajateenijaid, vahendas Reuters.

"Ma rõhutan, et ajateenijad ei osale sõjategevuses ning ei hakka ka osalema. Ja reservväelaste täiendavat väljakutsumist ei tule," sõnas ta.

Žõtomõris süttisid rünnaku tagajärjel naftamahutid

Zõtomõri oblastis süttis pärast Vene vägede õhurünnakut kaks naftamahutit, teatas Kyiv Independent.

Päästeteenistuse teatel asuvad süttinud mahutid Zõtomõris ja Tšernihivis.

Tulekahjud suudeti kustutada, inimohvritest teateid pole.

Mõkolajivi linnapea: Vene väed taganevad

Vene väed löödi tagasi ja need taganevad pärast rünnakut linna lennuväljale, ütles Lõuna-Ukrainas asuva Mõkolajivi linnapea Oleksandr Senkevitš CNN-ile.

Senkevitši sõnul üritasid Vene väed rünnata lennuvälja, Ukraina väed suuTSid nad aga lüüa tagasi kuni piirini.

Varem esmaspäeval teatas Mõkaolajivi oblasti kuberner Vitali Kim, et Vene väed taganesid pärast seda, kui nad olid lahingus lennuväljal kaotanud kaks tanki.

Senkevitši sõnul tabas linna raketirünnak, linna tabas umbes 60 raketti ning 61 ehitist hävines, 40 raketti tabas maad ilma plahvatamata. "Alates hommikust on meid lisaks tabanud rünnak raskerelvastusega, nagu tankid," lausus Senkevitš.

Senkevitši väitel kasutasid Vene väed rünnakus kobarpomme. "90 protsenti rakettidest, mis linna tabasid, olid kobarpommid," lausus ta.

"Need on ebaseaduslikud, kuid meil on piisavalt fotosid ja tõestusmaterjali, et Vene väed kasutavad nüüd, 21. sajandil, illegaalseid relvi," lisas Senkevitš.

Senkevitši sõnul on neil endiselt alles koridor Odessa piirkonnani, mille kaudu saab Mõkolajivi kaitsjaid varustada. "See ainus tee, mis meil alles on, ja meile saadetakse abi erinevatest regioonidest, lähematest linnadest ja linnadest Lääne-Ukrainas. Meil on vaja kiivreid ja kuuliveste meie kaitsjatele ja me kogume toitu ladudesse," rääkis Senkevitš.

Senkevitš rääkis CNN-ile, et vangi võetud Vene sõdurid ajavad kõik ühte ja sama juttu: nad ei tea, kus nad on ja neid saadeti õppustele, neid saadeti üle piiri ja ühel hetkel nad avastasid, et on Venemaast kaugel.

"Aga see on vale. Mõkolajiv asub Krimmist 500 kilomeetri kaugusel. Nad peaksid teadma, kus nad asuvad, nad kogunevad Hersoni lähedal, hargnevad ümber meie linna ja ründavad linna," rääkis Senkevitš.

Ukraina: 20 000 välismaist vabatahtlikku tahab ühineda eriüksusega

Ukraina kaitseministeeriumi teatel on nad loonud eriüksuse nimega rahvusvaheline leegion, mis on juba saadetud lahingtegevusse.

Rohkem kui 20 000 vabatahtlikku ja veterani 52 riigist on avaldanud soovi eriüksusega liituda, ütles brigaadikindral Kyrylo Burdanov, kes asub leegioni juhtima.

Burdanovi sõnul on enamuses tegu kogenud võitlejatega, kes on osalenud paljudel rahukaitseoperatsioonidel üle maailma. "Iga abi on kulla väärtusega," lisas Burdanov.

WHO: hukkunud on vähemalt seitse tervishoiutöötajat

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) teatas esmaspäeval, et alates sissetungi esimest päevast on Ukrainas surma saanud vähemalt seitse tervishoiutöötajat.

WHO on alates 24. veebruarist ehk esimesest sõjapäevast kuni 3. märtsini registreerinud 16 rünnakut tervishoiuasutuste vastu.

Rünnakutes on surma saanud üheksa ja vigastada 16 inimest, vähemalt seitse hukkunutest olid tervishoiutöötajad, teatas WHO.

Rünnakus leivavabrikule hukkus vähemalt 13 inimest

Vene vägede õhurünnakus Makarivi linnas asuvale leivavabrikule hukkus 13 inimest, kelle surnukehad toodi esmaspäeva pärastlõunal rusude alt välja, teatas kohalik päästeteenistus.

Viis inimest suudeti rusude alt päästa. Kokku oli rünnaku hetkel vabrikus ligikaudu 30 inimest.

Makarivi linn asub Kiievi oblastis Ukraina pealinnast läänes.

Rünnaku kahju Ukraina taristule ulatub üle 10 miljardi dollari

Venemaa rünnak on Ukraina taristule tekitanud kahju juba rohkem kui 10 miljardit USA dollarit, ütles esmaspäeval Ukraina taristuminister Oleksander Kubrakov.

"Suur osa kahjustatud rajatistest parandatakse aastaga, keerulisemad tööd võtavad kaks aastat," lausus Kubrakov.

Lvivi linnapea palus rahvusvahelist abi

Lvivi linnapea Andryi Sadovõi ütles esmaspäeval, et Lviv ei suuda üksinda enam sõjapõgenike hulgaga hakkama saada ning palus rahvusvaheliste organisatsioonide abi.

Sadovõi sõnul on linnast läbi läinud juba mitusada tuhat inimest, kes liiguvad läände sõja jalust ära. Lvivi on jäänud 200 000 põgenikku. Igapäevaselt läbib Lvivi rongijaama 50 000 inimest, vahendas Reuters.

"Meie teada on saabumas veel üks põgenikelaine /.../ ja palume rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide abi," ütles Sadovõi.

Põgenikud Irpinis silla all evakueerimist ootamas. Autor/allikas: SCANPIX/EPA

Kiievi ümber toimuvad tõsised lahingud, Hostomeli linnapea hukkus

Terve esmaspäeva hommikupooliku on Kiievist põhjas ja läänes olnud suured lahingud, teatasid Ukraina ametivõimud.

Hostomeli linnapea Juri Prõlõpko ja veel kaks inimest hukkusid, kui olid parasjagu inimestele leiba ja ravimeid jagamas, avaldas linn sotsiaalmeedias.

Vene sõjavägi on mitmes piirkonnas suurte jõudude rünnakul, proovides pealinnale lähemale liikuda. "Äärmusliku raevuga hävitab vaenlane Butša, Hostomeli, Vorzeli ja Irpini linnu," ütles Kiievi linnapea Vitali Klõtško. "Nad tapavad meelega tsiviilisikuid."

"Anname endast kõik, et pealinna julgestada. Varume toitu, ravimeid ja esmatarbekaupu. Jagame abi neile, kes seda praegu kõige rohkem vajavad. Saatsime täna humanitaarabi ka Tšernihivisse," jätkas Klõtško. "Proovime humanitaarabi saata ka Butšasse ja Hostomeli. Pealinn valmistub enda kaitsmiseks. Palun kõikide Kiievi elanikel säilitada rahu ja jääda koju, häire korral minna varjenditesse."

Vaata Ukraina avalik-õigusliku telekanali ingliskeelset videokokkuvõtet

Rünnakutes on hukkunud üle 400 tsiviilisiku

ÜRO andmetel on sõja algusest alates hukkunud Ukrainas kinnitatud andmetel 406 tsiviilisikut, neist 27 on lapsed. Lisaks on 801 inimest saanud haavata. Siiski on hinnangute järgi nii hukkunute kui vigastatute arv tõenäoliselt suurem

Pommitamiste tagajärjed Mõkolajivis ja Tšernihivis. Autor/allikas: SCANPIX/AFP

Ukraina peastaabi öise operatiivülevaate kohaselt koondab Venemaa ressursse Kiievi ründamiseks. Samal ajal valmistutakse pealetungiks Polissja, Siverski, Donetski ja Tavria suunal.

Vene väed püüavad Polissja suunal saavutada täielikku kontrolli Butša ja Irpini linnade üle ning jõuda nii Ukraina pealinnale lähemale. Irpini piirkonnas liiguvad venelased tanki- ja motoriseeritud jalaväeüksustega.

Samuti käib Valgevene territooriumilt läbi Tšornobõli keelutsooni Vene vägede varustamine kütuse ja muude materiaalsete vahenditega.

Põhjasuunas püüavad venelased jõuda läbi Brovarski ja Borõspili rajooni Kiievi idaserva, samuti kehtestada kontroll Tšernihivi ja Sumõ linnade üle.

Esmaspäeva hommikul lisati, et Venemaa rikub räigelt ka humanitaarõiguse põhimõtteid, rünnates tsiviilisikuid, võttes naisi ja lapsi pantvangi ning paigutab elurajoonidesse lõhkekehi. Strateegiliselt oluline Irpini linn on ilma veest ja soojast, inimestel napib ka toitu.

Venemaa välisminister kohtub Türgis Ukraina kolleegiga

BBC teatel kohtub Venemaa välisminister Sergei Lavrov neljapäeval Türgis Antalyas Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga.

Reutersi sõnul kirjutasid kohtumisest erinevad Venemaa väljaanded, Ukraina poolelt pole veel ühtegi kinnitust tulnud.

Küll aga kinnitas kohtumist Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu, kes ütles, et liitub ka ise Lavrovi ja Kulebaga.

Venemaa lubas avada humanitaarkoridorid, Ukraina peab ettepanekut ebamoraalseks

BBC teatel lubas Venemaa avada esmaspäeval mitmes Ukraina linnas uued humanitaarkoridorid, et võimaldada tsiviilelanikel evakueeruda.

Vaherahu pidi toimuma Venemaa kaitseministeeriumi teatel kohaliku aja järgi kell 10, kuid viibis mitmeid tunde. Evakuatsiooniteed rajati pealinnas Kiievis, samuti Harkivis, Mariupolis ja Sumõs. Kõik need linnad on praegu Venemaa rünnakute all.

Venemaa kaitseministeeriumi välja käidud humanitaarkoridorid võimaldaksid põgenikel liikuda Valgevenesse või Venemaale. Ukraina on seda ettepanekut nimetanud äärmiselt ebamoraalseks.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski esindaja ütles, et ukrainlastel peaks olema võimalik enda kodust lahkuda Ukraina territooriumile. "See on täiesti ebamoraalne. Inimeste kannatusi kasutatakse selleks, et saada endale meelepärane telepilt," vahendas Reuters Zelenski pressiesindaja sõnu.

Nädalavahetusel kukkusid nii laupäeval kui ka pühapäeval kokku katsed avada humanitaarkoridor, mis võimaldanuks tsiviilelanikel riigi kaguosas asuvast Mariupolist evakueeruda. Ukraina võimude teatel oli selle põhjus asjaolu, et Venemaa jätkas kokkulepitud relvarahu ajal linna tulistamist.

Esmaspäeva pärastlõunal teatas Kiievi lähistel asuva Irpini linnapea, et umbes 2000 inimest on turvaliselt evakueeritud, samal ajal jätkub Irpini äärelinnas pommitamine.

Ukraina siseministeeriumi teatel on Kiievist loodeosas asuvad linnad Butša, Hostomel ja Vozel langenud Vene vägede kätte ja seal on olukord kriitiline.

Ukraina välisministeeriumi teatel pole pommitamise tõttu võimalik tsiviilisikuid evakueerida Kiievist, Maripolist, Sumõst, Harkivist, Volnovahhast ega Mõkolajivist.

Pommitamise tagajärjed Kiievi oblastis. Autor/allikas: SCANPIX/NICOLAS CORTES/ZEPPELIN/SIPA

Kreml: Venemaa on valmis sõjategevuse kohe lõpetama, kui Ukraina nõudmistele vastu tuleb

Venemaa nõuab, et Ukraina peataks igasuguse sõjalise tegevuse, muudaks enda põhiseadust, et rõhutada neutraalsust, tunnustaks Krimmi Venemaa territooriumina ning Donetski ja Luhanski rahvavabariike iseseisvate territooriumitena, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

Peskov sõnas Reutersile, et Venemaa andis Ukrainale teada, et kui Kiiev nendele nõudmistele vastu tuleb, on Venemaa valmis kohe Ukrainas sõjalise operatsiooni lõpetama.

Peskov ütles, et Ukraina on nendest tingimustest teadlik. "Ja neile öeldi, et see kõik võib hetkega lõppeda," väitis Peskov.

Peskov selgitas ka, mida peetakse silmas neutraalsuse all: "Nad peaksid enda põhiseadust muutma niimoodi, et see keelaks Ukrainal igasuguste poliitiliste organisatsioonidega liitumise."

Kremli pressiesindaja kinnitas, et Venemaa ei soovi Ukrainat okupeerida. "Tahame Ukrainat demilitariseerida. Ja me jõuame sellega lõpuni," lubas ta. "Aga peamine on, et Ukraina peataks sõjalise tegevuse. Kui Ukraina peatab sõjalise tegevuse, ei tulista enam keegi."

Venemaa plaanib järgmisena Dniprot rünnata

Ukraina riikliku julgeoleku ja kaitsenõukogu sekretär Oleksii Danilov rääkis, et Venemaa viib üha rohkem ressursse Kesk-Ukrainasse Dnipro lähistele, et valmistuda linna sissepiiramiseks.

"Vene okupatsiooniväed suunavad enda tähelepanu lõunasse, et lõigata Ukraina ära Mustast ja Aasovi merest. Nende arvates tekiks sellega ukrainlastele majanduslik surve," vahendab CNN Danilovi sõnu. "Aga vaenlane pole ka loobunud mõttest Kiiev vallutada, lisaks valmistuvad nad Dnipro sissepiiramiseks."

Danilov lisas, et Venemaa plaan on suurlinnad sisse piirata, Ukraina kaitsejõududes verevalamine korraldada ning tekitada tsiviilelanike jaoks humanitaarkatastroof.

Inimesed Irpinist põgenemas. Autor/allikas: SCANPIX/AFP

Venemaa sõjavägi alustas uuesti Mõkolajivi pommitamist

Ukraina meedia teatel alustasid Venemaa sõjaväelased Lõuna-Ukrainas asuva linna pommitamist esmaspäeva hommikul, süttisid mitmed elumajad. Pommitamist kinnitab ka New York Times.

Pühapäeval tõrjusid Ukraina sõjaväelased tagasi Vene vägede rünnaku. Vastupealetungi käigus vallutas Ukraina armee tagasi kohaliku lennujaama.

Mõkolaijvi linnapea Oleg Senkevitš kinnitas, et koidikul tabasid linna venelaste raketid. "Täna ärkasid kõik Mõkolajivi elanikud Venemaa rünnaku häälte peale," kirjutas ta Telegramis. "Nagu mujalgi Ukrainas, ründas vaenlane elumaju."

CNN-i teatel sai pommitamises surma üks inimene ja kolm said vigastada, öeldi neile Mõkolajivi haiglast.

Ukraina põgenikud Autor/allikas: SCANPIX/AP

Venelased jäid ilma 20 helikopterist

Ukraina kaitsejõud teatasid, et 7. märtsi seisuga sõjas hukkunud umbes 11 000 Vene sõdurit – sama number öeldi ka pühapäeval. Kaitsejõud lisasid, et intensiivistunud sõjategevuse tõttu on praegu keeruline täpsemat numbrit öelda.

Võrreldes päev varasemaga on Venemaa jäänud ilma veel 20 helikopterist, kahest lennukist ning viiest tankist.

Euroopa Liidu riigid arutavad Ukrainale kandidaatriigi staatuse andmist lähipäevil

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel suhtles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga ja kinnitas sotsiaalmeedias, et Euroopa Liidu riigid alustavad lähipäevil arutelu Ukrainale liitumisperspektiivi andmise üle.

"EL-i solidaarsus, sõprus ja pretsedenditu toetus Ukrainale on kõigutamatud," lubas Michel.

Michel lisas, et rääkis ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. "EL mõistab rangelt hukka Venemaa agressiooni Ukrainas," kirjutas Michel. "Palusin Venemaa presidendil koheselt lõpetada vaenulik käitumine ning tagada turvalised humanitaarkoridorid. Rõhutasin, et praeguses olukorras tuleb kindlasti tagada Ukraina tuumajaamade turvalisus."

Venelased ründavad sidetaristut

Suurbritannia kaitseministeeriumi andmetel on venelaste sihtmärgid ilmselt sidevahendite infrastruktuurid, et vähendada Ukraina inimeste ligipääsu usaldusväärsele informatsioonile ja uudistele.

Rünnakute tagajärjel on häiritud näiteks internetiühendus. Eelmisel nädalal oli probleeme internetiühendusega Mariupolis, Sumõs, Harkivis ning ka pealinnas Kiievis.

Brittide teatel pommitas Venemaa väidetavalt pühapäeval Harkivis teletorni, mistõttu katkes sealt signaali edastamine. 1. märtsil pommitati Kiievi teletorni.

Ukraina sõdurid Kiievi lähedal Autor/allikas: SCANPIX/EPA/ROMAN PILIPEY

Suurbritannia: Vene väed on viimase 48 tunni jooksul saavutanud minimaalset edu

Suurbritannia kaitseametnikud ütlesid pühapäeva öösel, et Venemaa väed on viimase 48 tunni jooksul saavutanud ainult minimaalset edu. Vene väed kohtavad Ukrainas tugevat vastupanu ja nende edasi liikumist häirib kehv logistiline tugi, vahendas BBC.

Samas on viimase 24 tunni jooksul Ukraina linnu tabanud suured Venemaa õhu- ja suurtükirünnakud. Suurbritannia tähtsa sõjaväelase admiral Tony Radakini sõnul "pole Venemaa väed tegutsenud pädevalt ja see mõjutab ka nende moraali". Radakini hinnangul on Vene väed kandnud ka väga suuri kaotusi.

Kokku arvatakse, et Ukraina sõjas on hukkunud vähemalt 11 000 Vene sõdurit. Ukraina poole kaotuste kohta andmed puuduvad.

USA luure teatel seisab 65-kilomeetri pikkune Vene sõjaväe kolonn Kiievi lähedal endiselt paigal. Samas hoiatati, et Venemaa koondab ja valmistab oma vägesid, et alustada lähipäevil laiaulatuslikku pealetungi Kiievile.

Wall Street Journali teatel värbab Venemaa selleks lahinguoskustega süürlasi, et saavutada edu Kiievis ja teistes suuremates linnades. Osa neist on juba ka Venemaale saabunud ja nad valmistuvad Ukrainasse minema.

Ukraina palub ÜRO kohtus sõja peatamist

ÜRO kõrgeimas kohtus algas esmaspäeval kahepäevane istung, kus vastamisi pidid minema Kiievit ja Moskvat esindavad advokaadid. Ukraina palub kohtult, et see sunniks Venemaad enda sissetungi lõpetama.

Haagis asuva Rahvusvahelise Kohtu (ICJ) peakontoris ehk rahupalees astuvad esmaspäeval kohtunike ette Ukraina võimude esindajad. Venemaa pool pidanuks enda argumendid esitama teisipäeval, kuid venelased ei ilmunud üldse kohtusse.

Uudisteagentuuri AP teatel peaks kohtuotsus tulema juba lähipäevil, kuid pole teada, kas Venemaa otsusele ka alluks, juhul kui kohus palubki neil sõjategevuse lõpetada.

Amsterdami ülikooli sõjaõiguse professor Terry Gill ütles AP-le, et kui kohus käsibki Venemaal sõjategevuse lõpetada, on võimalus, et Venemaa kuuletub, nullilähedane. Gill lisas, et kui riik ei allu kohtuotsusele, võivad kohtunikud pöörduda ÜRO julgeolekunõukogu poole, kuid seal on Venemaal vetoõigus.

50 Venemaa diplomaati lahkusid New Yorgist Moskvasse

Vene riikliku uudisteagentuuri RIA teatel lahkus pühapäeval New Yorgist Moskvasse umbes 50 Venemaa diplomaati, sealhulgas nende pereliikmed, vahendas CNN. 

USA nõudis eelmisel nädalal, et 12 Venemaa ÜRO diplomaati lahkuksid USA-st 7. märtsiks. "USA palus Vene diplomaatide lahkumist, kuna nad osalesid tegevuses, mis polnud kooskõlas nende vastutuse ja kohustustega," ütles USA ÜRO saadik Richard Mills. 

Sõda Ukrainas Irpini linnas. Autor/allikas: SCANPIX/AP/Emilio Morenatti

Vene vägede kontrolli all tuumajaam valmistab muret

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri teatel on Zaporižžja tuumajaama meeskond Vene vägede juhtimise all, vahendas Reuters.

"Ma olen väga mures," ütles agentuuri juht Rafael Grossi, lisades, et Venemaa väed piirasid mobiilivõrke ja internetti, mis takistavad jaamaga suhtlemist.

"Juhtkonnal ja töötajatel peab võimaldama täita nende elutähtsaid ülesandeid stabiilses olukorras, ilma välise sekkumise või surveta," sõnas Rossi.

Ukrainlased varjumas Vene õhulöökide eest. Autor/allikas: SCANPIX/AP/Efrem Lukatsky

Ukrainast on põgenenud üle 1,5 miljoni inimese, üle 4000 Eestisse

ÜRO pagulasameti teatel ületas sõja eest põgenevate ukrainlaste arv 1,5 miljonit inimest, vahendab CNN.

"See on kõige kiirem pagulaskriis, mida me oleme näinud Euroopas alates teise maailmasõja lõpust," ütles UNHCR juht Reutersile.

Kõige rohkem, 964 000 valdavalt naist ja last on põgenenud Ukrainast Poolasse. Alates 27. veebruarist kuni 5. märtsini on politsei- ja piirivalveameti andmetel Eestisse saabunud 5167 Ukraina kodanikku ja nende pereliiget, neist 799 on olnud transiidil. Seega on eeldatavalt Eestisse jäänud 4368 inimest. Saabujate hulgas on olnud vähemalt 1278 last. Nende hulgas on ka kohalikke inimesi ehk Ukraina kodanikke, kellel oli ka varasemalt Eestis viibimise õigus.

Sõja kõige ängistavam foto

Pühapäeval ründasid Vene väed Kiievi lähistel Irpinis asuvat silda, mida kasutati tsiviilelanike evakueerimiseks. Rünnakus sai surma vähemalt kaheksa inimest, nende seas ka ema ja tema kaks last.

New York Timesi fotograafi tehtud foto näitas sõja kõige julmemat poolt - neljaliikmelise pere kolm liiget, ema ja kaks last surnuna teel lebamas, samal ajal kui Ukraina sõdurid üritavad päästa haavatud isa elu. Perekond oli kohvri, paari seljakoti ja oma koeraga üritanud linnast põgeneda, kui neid tabas Vene miinipilduja rünnak. Paljud maailma meediaväljaanded otsustasid fotot mitte avaldada.

Ukraina inimõiguste voliniku sõnul on Vene väed tapnud vähemalt 38 last. Vigastada on saanud sõjas vähemalt 71 last. Need arvud võivad aga tegelikkuses olla veelgi suuremad.

Vene väed tulistasid Irpinis miinipildujatega juba kokku varisenud silda, mida kasutasid põgenemiseks tsiviilisikud, sealhulgas lapsed. Ukrainas süüdistas Venemaad, et see võttis Irpini evakuatsiooniteed tahtlikult sihikule, olles lasknud enne õhku linnast väljuva raudtee. Irpin asub strateegiliselt tähtsa Hostomeli lennuvälja juures.

Sõja eest põgeneda üritanud, kuid Vene vägede poolt tapetud tsiviilelanik. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/OLEKSANDR RATUSHNIA

Toimetaja: Karl Kivil, Urmet Kook, Maarja Värv, Marko Tooming, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: