Tarbijahinnad tõusid aastases võrdluses 12 protsenti, enim kallines toit

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 1,5 protsenti ning võrreldes 2021. aasta veebruariga 12 protsenti.
Veebruari tarbijahinnaindeksit mõjutas senisest enam toidu hinnatõus. Mulluse veebruariga võrreldes olid kaubad 10,7 protsenti ja teenused 14,5 protsenti kallimad.
Eelmise aasta veebruariga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle kolmandiku.
Kodudesse jõudnud elekter oli 39,4protsenti, soojusenergia 27,1 protsenti ja torugaas 84,9 protsenti kallim.
"Toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutused andsid kogutõusust ligi neljandiku ning transport veel viiendiku," lausus Trasanov.
Bensiin oli 26,3 protsenti ja diislikütus 27,1 protsenti kallim.
Möödunud aasta veebruariga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 122 protsenti kallinenud kartul. Värske köögivili on kallinenud 45,4 protsenti, värske kala 42 protsenti, muud õlid 26,7 protsenti ning väherasvane piim 22,6 protsenti.

Võrdlus jaanuariga 2022
Jaanuariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine 3,7 protsenti. Bensiini hind tõusis kuuga 5,7 protsenti ning diislikütuse oma 7,1 protsenti.
Kodudesse jõudnud elekter odavnes 5,2 protsenti. Soojusenergia 10,8 protsendi suurune odavnemine oli tingitud valitsuse otsusest hüvitada veebruaris ja märtsis kodutarbijale 65 protsenti kaugküttearve 2021. aasta oktoobri ühikuhinna taset ületavast osast.

Toimetaja: Urmet Kook