SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on praeguses olukorras numbriliste prognooside tegemine võimatu.

"Igal juhul on kindel see, et aasta alguses tehtud ennustused enam ei kehti ja inflatsioon jääb väga kiireks võib-olla terve aasta vältel. Täna on äärmiselt ebaselge, kas ka mil määral jätkuvad Venemaa gaasi- ja naftatarned Euroopasse. Seetõttu on nii maagaasi kui ka nafta hind jõudnud rekordilistesse kõrgustesse," ütles Nestor.

Inflatsioonile omavad suurt mõju nii toiduhindade kui ka energia tõus, mis moodustavad Eesti tarbijahinnaindeksist enam kui kolmandiku. Nestor märkis, et Venemaa ja Ukraina on olulised teraviljaeksportijad, mistõttu on näiteks nisu hind kerkinud 50 protsendi võrra.

"Seetõttu ei saa välistada, et tarbijahinnaindeksi kasv ületab tänavu ka palgakasvu. Samas võib eeldada, et valitsus proovib kiiret hinnatõusu tarbijate jaoks leevendada, mistõttu võib tarbijahinnaindeksi kallinemine jääda ka oodatust tagasihoidlikumaks," ütles Nestor.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütles, et järjest enam on hakanud mõju avaldama toiduainete hinnatõus. "Veebruaris oli ligikaudu veerand kogu hinnatõusust põhjustatud just kallimatest toiduhindadest, sealjuures oli kartuli hind 122 protsenti kõrgem kui aasta tagasi ning värske köögivili ja kala üle 40 protsenti kõrgem," ütles Aab.

Möödunud aasta lõpul prognoosisid analüütikud hinnakasvu aeglustumist pärast kevadet, kuid Ukrainas toimuv sõda on olukorda muutnud.

"Ettevõtete ja peatselt tõenäoliselt ka riikide otsused loobuda Venemaalt pärit naftast ja gaasist on energiakaupade hindu maailmaturul taas hüppeliselt kergitanud ning sõjategevus ähvardab hävitada ka tänavuse viljasaagi Ukraina põldudel. See tähendab ilmselt jätkuvat survet toiduainete hindadele, sest Ukraina on Euroopa suurim viljatootja. Lisaks on tõsiselt häiritud erinevate tööstusmetallide tarnimine Euroopas," ütles Aab.

Aab märkis, et edasist hindade kasvu oodatakse kõikides sektorites. "Seda mõistavad ka tarbijad, kes tunnetavad viimaste kuude kontekstis ostujõu vähenemist ning kelle kindlustunne on selgelt langenud. Kui veel kuu aega tagasi võis oodata, et ettevõtjad suudavad hinnatõusuga sarnases tempos ka palkasid kergitada, siis praeguses ebakindlas olukorras tundub see üha vähem tõenäolisem," ütles ta.

"Hinnatõus võib püsida sarnasel tasemel veel mõned kuud, kuid sõjategevuse jätkudes ei ole välistatud ka selle kiirenemine. Kõrgema võrdlusbaasi mõju hakkab selgemini avalduma aasta teisel poolel, mil hinnatõus peaks raugema, kuid paraku ei tähenda see hinnataseme üldist alanemist," sõnas Aab.

Eesti Panga ökonomisti Sulev Perti hinnangul hakkab kiire hinnatõus majanduskasvu pidurdama. Vene turu äralangemine pärsib ettevõtete tootmist, sest halvenevad nii toorainete kättesaadavus kui ka ekspordivõimalused.

"See võib hindu lühiajaliselt tõsta, kuni leitakse teised tarnijad. Eesti majanduskasvu mõjutab positiivselt see, et maagaasi kallinemisel suureneb põlevkivienergia konkurentsivõime. Viimastel nädalatel on langenud ka CO2 saastekvootide hind," sõnas Pert.

Energia ja toiduainete kiire hinnatõus vähendab tarbimisvõimalusi ja muudeks kulutusteks jääb inimestele vähem raha kätte. Energiahindade püsimine kõrgel tasemel toob kaasa suurema ebakindluse, märkis Pert.

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 1,5 protsenti ning võrreldes 2021. aasta veebruariga 12 protsenti.