Sõja 13. päev: katsed evakueerida elanikke, Vene pealetung aeglustus

{{1646709420000 | amCalendar}}
Ukraina kaitseväelane Brovarõ linna lähedal kontrollpunktis. Brovarõ asub Kiievist alla 20 kilomeetri kaugusel.
Ukraina kaitseväelane Brovarõ linna lähedal kontrollpunktis. Brovarõ asub Kiievist alla 20 kilomeetri kaugusel. Autor/allikas: SCANPIX/EPA

Ukraina relvajõudude kinnitusel on Vene vägede peamised jõupingutused suunatud Kiievile, Mariupolile ja Harkivile. Venelased pole täitnud lubadust lasta tsiviilelanikel linnadest evakueeruda, Ukraina välisministeeriumi teatel rünnati Mariupoli ja Zaporižžja vahelist humanitaarkoridori. Evakueerimised Sumõst ja Irpinist teadaolevalt jätkuvad.

Ukraina relvajõudude peastaap selgitas kolmapäeva öösel postitatud kokkuvõttes möödunud ööpäevast, et Vene vägede pealetungioperatsiooni tempo aeglustus ning peamiselt andsid nad raketi- ja pommilööke tsiviiltaristu pihta.

Ukraina relvajõudude sõnul keskenduvad Vene väed jätkuvalt Kiievi, Sumõ, Harkivi, Mariupoli, Mõkolajivi ja Tšernihivi ümberpiiramisele ja vallutamisele. Samuti püüavad Vene väed endiselt luua maismaakoridori okupeeritud Krimmi poolsaare ja Venemaa mandriosa vahele ning loodavad jõuda Luhanski ja Donetski oblasti halduspiirideni.

Ukraina relvajõudude sõnul on andmeid, et Vene väed kaaluvad oma vägede kütusega varustamise korraldamist nii, et kasutavad selleks Ukrainas olemasolevat autotanklate ja naftahoidlate võrgustikku. Ukraina relvajõudude väitel plaanivad Vene väed lisaks luua ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumile torustike võrgustiku, mida võimalik ühendada tsentraalse naftatorustikuga, ning pumbata sinna kütust Valgevene territooriumilt.

Polesje suunas hoiavad Vene väed jätkuvalt enda käes varem okupeeritud piire ja vallutatud asulaid, nende seas Borodjankat, Kopõlivit, Butšat ja Demõdivit.

Kiievi oblastis asuva Dõmeri suunas Ukraina teatel aktiivset Vene vägede tegevust ei tuvastatud.

Pripjati ja Babinka piirkonnas suutsid Ukraina väed enda sõnul Vene väed peatada ning viimased liikusid Butšasse kaitsesse.

Vene väed on suutnud tungida Jasnogorodka juurde.

Põhja pool ei loobunud Vene väed katsetest vallutada Tšernihivi linna.

Slobožanski suunal püüdsid Vene väed jätkuvalt blokeerida Harkivit põhja poolt. "Kuid, ilma suurema eduta, ta lasi tsiviilelanikkonna hirmutamiseks välja ka rakette ja pomme tsiviiltaristule," lisasid Ukraina relvajõud.

Võitlus käib ka Izjumi pärast. Ukraina peastaabi sõnul kontrollivad Vene väed pontoonsildu üle Siverski Donetsi ja Bereki jõe.

Donetski suunal jätkavad Vene väed pealetungioperatsioone Dniprole ja Zaporižžjale, et jõuda Donetski ja Luhanski oblasti halduspiirideni. "Pärast ebaõnnestunud pealetungi Trojitske rajoonis üritas ta jätkata pealetungi Zaporižžja suunas ja vallutada Mariupoli linna," märgib peastaap.

Tavrias ja lõuna pool hoiavad Vene väed enda käes Hersoni, Enerhodari ja Vassõlivka asulaid ning koondavad vägesid edasiseks pealetungiks Zaporižžja suunas.

Ukraina relvajõudude peastaabi andmetel valmistuvad Mustal ja Aasovi merel olevad Vene laevastikud ründama sihtmärke tiibrakettidega.

Ukraina relvajõudude sõnul on Vene väed saanud samas suuri kaotusi.

Sumõst evakueeriti 5000 inimest

Poltava oblasti sõjaväeadministratsiooni juhi Dmõtro Lunini sõnul evakueeriti teisipäeval Sumõst Poltavasse edukalt 5000 inimest.

Tema sõnul evakueeriti peamiselt naisi ja lapsi. Samuti oli evakueeritute seas välisriikide kodanikke.

Ukraina president Volodõmõr Želenski teatas varem humanitaarkoridori loomisest Sumõst Poltavasse. Tema sõnul on see aga vaid väike osa sellest, mida oleks vaja teha.

Zelenski väitis kõnes, et Vene väed olid tulistanud põgeneda üritavaid tsiviilelanikke.

Kolmapäeva hommikul kõlas mitmel pool õhuhäire

Kyiv Independenti andmetel kõlasid kolmapäeva hommikul õhurünnakute eest hoiatavad sireenid Kiievis ja Žõtomõris.

Samuti kõlas õhuhäire Vassõlkivis.

ÜRO: sõjas on hukkunud üle 470 tsiviilelaniku, põgenenud üle kahe miljoni

ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti andmetel on alates 24. veebruarist, mil Venemaa alustas ulatuslikku sõda Ukrainas, kuni 7. märtsi lõpuni saanud surma 474 tsiviilelanikku. Vigastada on saanud 861.

ÜRO kinnitatud andmetel on surnud 97 meest, 54 naist, kaheksa poissi ja neli tüdrukut. 17 lapse ja 294 täiskasvanu sugu pole veel kindlaks tehtud.

861 vigastatu hulgas on 76 meest, 55 naist, 11 tüdrukut ja kolm poissi ning 30 last ja 686 täiskasvanut, kelle sugu pole veel kindlaks tehtud.

ÜRO usub aga, et tegelik ohvrite arv on palju suurem, kuna mõnelt poolt, kus käib aktiivne lahingutegevus, ei saa andmeid kätte.

Agentuuri sõnul käib see näiteks Volnovaha, Mariupoli, Izjumi kohta, kus on väidetavalt saanud surma või vigastada sadu tsiviilelanikke. Nende piirkondade andmeid tuleb täiendavalt kontrollida ja seetõttu ei sisaldu need ülaltoodud andmetes.

"Enamik tsiviilisikute surmi või vigastusi põhjustas laia mõjualaga lõhkeseadeldiste, sealhulgas suurtükkide ja mitmikraketiheitjate kasutamine, samuti raketi- ja õhulöögid," seisab raportis.

ÜRO andmetel on 12 päevaga põgenenud Ukrainast naaberriikidesse üle kahe miljoni inimese. Peamiselt liiguvad põgenikud viide naaberriiki, neist pooled Poolasse.

Põgenikud Ukraina-Poola piiril. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/Vitaliy Hrabar

Ukraina minister: Vene sõjaväelased piinavad tuumajaama töötajaid

Ukraina energeetikaministri Herman Haluštšenko väitel piinavad Vene sõjaväelased Zapoeižžja tuumajaama töötajaid, et sundida neid tegema avalikke avaldusi, vahendab The Guardian.

Haluštšenko sõnul on tuumajaama personali hoitud neli päeva pantvangis.

"Tuumajaamas on umbes 500 Vene sõdurit ja 50 üksust rasketehnikat. Jaama töötajad on füüsiliselt ja vaimselt kurnatud," ütles minister.

Ukraina valitsus on ka varem rääkinud piinamistest.

Ukraina relvajõudude peastaap on süüdistanud Vene sõjaväelasi vägivallas tsiviilelanike vastu, rüüstamises, punkrite kohale tulistamispositsioonide rajamises ning Hersonis ja Mõkolajivis elanike peal psühholoogiliste operatsioonide läbiviimises.

Ohtõrkas sai pommitamises surma üks ja vigastada 14 inimest

Sumõ oblastis Ohtõrka linnas sai pommitamise tagajärjel surma üks inimene ning vigastada 14, teatas oblastivalitsuse juht Dmõtro Živitski kolmapäeva öösel sotsiaalmeedias.

Tema sõnul pommitasid Vene väed tsiviiltaristut. Ohvrite arv ei ole Živitski sõnul lõplik.

Vene väed püüavad blokeerida Tšernihivit ja valmistuvad Sumõ ründamiseks

Teisipäevahommikuses ülevaates selgitas Ukraina relvajõudude peastaap, et Venemaa jätkab rünnakuid, kuid nende vägede edenemise tempo on oluliselt aeglustunud. Ukrainlased jätkavad kaitseoperatsioonidega nii riigi lõuna, ida kui ka põhja sõjatsoonides.

Jätkub Tšernihivi linna kaitse Siverski suunal. Siverski suunal viivad Vene väed läbi ründeoperatsiooni, et blokeerida Tšernihiv ja valmistuda rünnakuks Sumõ vastu.

Jätkub ka Kiievi linna kaitse eri suundadel. Ukraina relvajõudude väitel paigutusid Vene väed esmaspäeval ümber, et Kiievile tormijooksu korraldada. Relvajõudude sõnul kavatsevad Vene väed ühendada rünnakuks kokku mitmed jõud, sealhulgas kaasata Ramzan Kadõrovi erikaardiväerügemendi ning erasõjaväekompanii Liga (endine Wagner).

Linnapea: Vene väed hävitasid Žõtomõris kortermaja ja tekstiilitehase

Vene vägede õhulöökides hävisid Žõtomõri linnas kortermaja ja tähtis tekstiilitehas, ütles linnapea Serhi Suhhomlõn oma Telegrami kontole postitatud videos.

Linnapea sõnul elasid hävinud kortermajas sõjaväe veteranid ning tsiviilelanikud, edastas CNN. Ta ei öelnud, kas õhulöökide tõttu oli ka inimkannatanuid.

Hävinud tekstiilitehases toodeti umbes 70 protsenti kogu riigi puuvillast.

Ukriana riiklik hädaabiteenistus teatas, et teisipäeva õhtul hukkus Žõtomõri oblastis Malõni linnas Vene vägede tehtud õhurünnaku tagajärjel viis inimest, neist kaks olid lapsed. Hävis seitse eramaja.

USA hinnangul on Venemaa kaotanud kuni kümme protsenti oma sõjalistest vahenditest

USA luure hinnangul on kaheksa kuni kümme protsenti Ukraina invasiooniks kasutatud Venemaa sõjaväelistest vahenditest hävitatud või kasutuskõlbmatuks muutunud, vahendas CNN luureandmetega kursis oleva ametniku sõnu.

Kaotatud varustuse hulgas on nii tankid, sõjaväelennukid, suurtükid kui ka muud vahendid.

Eelmisel nädalal edastas CNN, et hinnanguliselt on Venemaa kaotanud Ukrainas kolm kuni viis protsenti sõjalistest vahenditest.

USA hinnangul on Ukraina sõjavägi kaotanud umbes sama suure osa oma sõjalistest vahenditest.

Venemaa lubas kolmapäeva hommikuks relvarahu

Venemaa teatas, et kehtestab kolmapäeva hommikul Eesti aja järgi kell üheksa relvarahu tsiviilelanike evakueerimiseks, teatasid Vene uudisteagentuurid.

Inimeste evakueerimiseks avatakse koridorid Kiievist, Tšernihivist, Sumõst, Harkivist ja Mariupolist, kirjutas TASS, viidates Vene kõrgele ametnikule. Informatsioon koridoridest saadetakse Ukraina asepeaminister Irina Vereštšukile, lisas ametnik.

Vene kaitseministeeriumi teatel lubatakse relvarahuga avada ka humanitaarkoridorid. Venemaa on humanitaarkoridoride lubamisest rääkinud ka eelmistel päevadel, kuid Ukraina teatel on Vene väed humanitaarkoridore rünnanud.

Ukraina relvajõud vastasid Venemaa relvarahuettepanekule.

"Venemaa nõuab, et Ukraina nõustuks evakueerimiskoridoride marsruutide ja avamisajaga ning teavitaks välissaatkondade esindajaid, ÜRO, OSCE ja Punase Risti esindajaid 9. märtsil kella kaheks," kirjutavad relvajõud oma sotsiaalmeediapostituses, lõpetades sõnadega: "Okupeerijat on keeruline usaldada."

NATO hinnangul ei edene Venemaa rünnakud ka lähipäevil

NATO ametnik ütles CNN-ile, et nende hinnangul ei edene Vene väed Ukrainas ka lähipäevil.

Vaatamata kõigi rünnakuks kogutud vägede viimisele Ukrainasse edenevad Vene väed väga vaevaliselt ning NATO luurehinnangu järgi ei muutu vägede edenemine kiiremaks ka lähitulevikus, ütles NATO ametnik.

"Me näeme väga vähe muutust. Me ei oota, et (Vene väed) saavutaks midagi lähipäevil," lausus ta.

"Nad on pannud kõik mängu, mis neil on, aga edu ei tule. Keegi ei uskunud, et neil tekiks need lihtsad probleemid. Ka peale kaht nädalat pole Vene väed lahendanud oma logistilisi probleeme," lisas ametnik.

NATO hinnangul pole ka linnade keskuste pommitamine Vene vägedele suurt edu kaasa toonud.

USA: Mariupol on Vene vägede poolt isoleeritud

"Venemaa väed on nüüd isoleerinud Lõuna-Ukrainas asuva Mariupoli linna. Nende väed linnas sees veel pole, kuid pommitavad seda ägedalt," ütles teisipäeva õhtul USA kõrge kaitseametnik. Ametniku sõnul teevad Vene väed Ukraina lõunaosas rohkem edusamme kui mujal riigis. 

USA teatel pole Vene väed veel Mõkolajivi sisenenud. Tegemist on olulise linnaga, mida Vene väed võivad kasutada suure sadamalinna Odessa ründamiseks. USA luure teatel Vene väed pommitavad Mõkolajivi üha ägedamalt. 

Ukraina lõunapoolses operatsioonitsoonis tehakse riigipiiri kaitseoperatsioon ja jätkatakse mereranniku kaitset. Endiselt peetakse Mõkolajivi eeslinnades lahinguid, kus Vene väed korraldavad oma jõude ümber, et pealetungi jätkata.

Teistel suundadel käivad stabiliseerimistoimingud ja territoriaalkaitse ülesandeid korraldatakse konkreetsetes operatsioonipiirkondades.

Ukraina õhujõud on edukalt tõrjunud Venemaa raketirünnakuid, mis on suunatud Ukraina jaoks kriitilistele infrastruktuuri ja militaarobjektidele.

Ukraina armee teatel on okupandid lahingulisest ebaedust üha enam demoraliseeritud ja kipuvad üha enam rüüstama ja rikkuma sõjakonflikte käsitlevat rahvusvahelist õigust.

"Nii Harkivi, Sumõ, Tšernihivi kui ka Kiievi regioonides toimub Vene okupantide poolt ajutiselt okupeeritud territooriumidel röövimine, vägivald kohalike vastu, tsiviileluruumide hõivamine, miinide panek tsiviilinfrastruktuuri objektidele."

Venelaste poolt ajutiselt okupeeritud Hersoni ja Mõkolajivi territooriumidel kasutavad sissetungijad kohaliku elanikkonna mõjutamiseks psühholoogilisi lahingüksusi. Ukraina luure andmeil on seal 10 taktikalist gruppi psühholoogilisi võitlejaid, et kohalikke inimesi mõjutada.

Ukraina sõdurid Kiievis Autor/allikas: SCANPIX/EPA/ZURAB KURTSIKIDZE

Kiiev: Vene vägede rünnakute tõttu ei tööta 61 haiglat

Ukraina tervishoiuministri Viktor Ljaško sõnul lõid Vene vägede rünnakud rivist välja 61 haiglat. Ljaško ütles, et humanitaarkoridoride puudumise tõttu ei suuda Ukraina eesliinil asuvatele kogukondadele tarnida elutähtsaid meditsiinitarbeid. 

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles varem teisipäeval, et Vene vägede rünnakud on hävitanud 200 Ukraina kooli, 34 haiglat ja 1500 elumaja. 

"Vene vägede rünnakute tõttu Harkivi linnale on viimase 24 tunni jooksul hukkunud vähemalt 27 tsiviilisikut," ütles teisipäeva õhtul Ukraina politseijõudude kõrge ametnik. 

Ukraina võimude teatel on Harkivi piirkonnas pärast Vene vägede sissetungi tapetud 170 inimest, sealhulgas viis last. 

USA analüütikud: Kiievit rünnatakse 24–96 tunni jooksul

Ameerika Ühendriikide sõjauuringute instituudi analüüsi kohaselt valmistuvad Venemaa väed lähipäevil Kiievit ründama.

Ukrainas toimuvat tähelepanelikult jälgiv USA mõttekoda kirjutab oma päevaülevaates, et "Vene väed koonduvad Kiievi ida-, loode- ja lääneservadesse, et rünnata pealinna järgmise 24–96 tunni jooksul." Logistikaprobleemidega kimpus Vene väed on viimasel ajal vaevaliselt edasi liikunud, kuid mõttekoja teatel "toovad nad varustust ja abiväge ning korraldavad suurtüki-, õhu- ja raketirünnakuid, et nõrgestada kaitset ja hirmutada kaitsjaid enne rünnakut".

See võib kaasa tuua sõja kriitilise hetke, sest mõttekoja hinnangul võivad Vene väed oma eesmärgi saavutada tõenäolisemalt kui varasemates rünnakutes.

Vaata Ukraina avalik-õigusliku telekanali ingliskeelset videokokkuvõtet

Ukraina: Venemaa ründas Mariupoli humanitaarkoridori

Ukraina kaitseministeeriumi teatel takistasid Vene väed kolmapäeval taas Mariupoli rahumeelsete elanike evakueerimist suunates humanitaarkoridorile tule.

Associated Pressi teatel pidid bussid linna toimetama humanitaarabi, sealhulgas toitu ja ravimeid, seejärel võtma peale tsiviilisikuid, et need ohutusse kohta toimetada.

Kuid varsti pärast seda, kui ametnikud teatasid, et bussid on teel, teatas Ukraina presidendi kantselei, et teda informeeriti evakuatsiooniteel toimunud tulevahetusest. Pole selge, kas varustuskonvoi jõudis Mariupoli või kas tsiviilisikud pääsevad vabalt bussidesse, kui pommitamine jätkub.

Linnapea seadis kahtluse alla ka evakueerimise, öeldes BBC-le, et Vene väed pommitasid piirkonda, kuhu inimesed üritasid koguneda. Ta ütles, et mõned teed olid blokeeritud, teised aga mineeritud.

Lahing Mariupoli pärast on ülioluline, sest selle vallutamine võib võimaldada Moskval rajada maismaakoridor Krimmi, mille Venemaa vallutas Ukrainalt 2014. aastal. Hinnanguliselt 200 000 inimest, ligi pooled 430 000 elanikust loodavad põgeneda, vahendas The Guardian.

Ukrainlaste teatel on hukkunud 12 000 venelast

Ukraina sõjajõudude teatel on teisipäevase seisuga Vene väed kaotanud Ukrainas 48 lennukit, 80 helikopterit ja 303 tanki. Vene vägede inimkaotused ulatuvad Ukraina teatel 12 000 hukkunud sõdurini.

USA luure hinnangul on Venemaa Ukrainas kaotanud 2000-4000 sõdurit, vahendas BBC.

USA kõrge luureametnik Scott Berrier ütles teisipäeval kongressis, et Venemaa on Ukrainas kaotanud umbes 2000-4000 sõdurit.  "Neil oli halb plaan," ütles Berrier. 

USA hinnangul on nii Venemaal kui ka Ukrainal suurem osa lahingujõust veel saadaval.

USA luureametniku sõnul pole Washington näinud viiteid selle kohta, et Venemaa toob mujalt riigist juurde vägesid, vahendas Reuters.

Venemaa avas teisipäeval humanitaarkoridorid

Reutersi teatel avaneb Sumõ linnas teisipäeva hommikul humanitaarkoridor. Esimene bussidest ja autodest koosnev konvoi alustab liikumist kell 10, ütles Ukraina asepeaminister Iryna Vereshchuk. Ukraina välisministeeriumi teatel viiakse põgenikud, kelle hulgas on ka seni Sumõsse lõksu jäänud välistudengid, Poltava linna Ukrainas.

Reutersi teatel on teisipäevaks keskpäevaks sõitnud ka Mariupolisse humanitaarkoridori kasutades 30 bussi. Sadamalinn on kannatanud tugeva pommitamise tõttu. President Zelenski sõnul suri Mariupolis, kus pole mitu päeva olnud vett, elektrit ega kütet, veepuuduse tõttu laps. Mariupoli elanikud viiakse Zaporižžjasse.

Samuti on Interfaxi teatel Venemaa avanud humanitaarkoridorid Kiievist, Tšernihivist ja Harkivist.

Vene kaitseminister teatas ka, et Vene väed Ukrainas läksid täna varahommikul "vaiksele režiimile", vahendab Interfax.

Varem on kardetud, et enamik pakutud humanitaarkoridoridest viivad Venemaale või Valgevenesse ning Ukraina võimud on sellistest evakuatsiooniteedest keeldunud.

Ukraina sõdurid aitasid teisipäeval inimestel evakueeruda Irpinist Kiievi lähedal. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/Sergei SUPINSKY

Sumõs hukkus pommitamise tõttu vähemalt kümme inimest

Sumõ oblastivalitsuse juhi Dmõtro Živitski sõnul sai esmaspäeval Vene õhurünnakus Sumõ linna elumajadele surma vähemalt kümme inimest.

Hukkunute hulgas on Živitski sõnul ka lapsi.

Ukraina võimude teatel hukkus Kiievi lähedal miiniplahvatuse tõttu kolm täiskasvanut ja kolm last sai vigastada," vahendas AFP. 

"See oli esimene kord, kui tsiviilisikud hukkusid sõja ajal miiniplahvatuses," ütles Ukraina kõrge amentik. 

Jalaväemiinide kasutamine tsiviilisikute vastu on rahvusvahelise õigusega keelatud. 

Inimesed põgenevad mööda hävitatud Irpini silla kõrvale rajatud ajutist rada. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Efrem Lukatsky

Zelenski: "Metsaline ei peatu Ukrainas"

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas ABC World News Tonight intervjuus lääneriike, et sõda ei lõpe Ukrainaga ning sealne rünnak vabaduste vastu mõjutab kogu ülejäänud maailma.

"Arvatakse, et Ukraina on Ameerikast või Kanadast kaugel. Ei, me oleme ühes vabaduse tsoonis. Ja kui meie õigusi ja vabadusi rikutakse, siis peate meid kaitsma. Sest meie oleme praegu esimesed, aga järgmisena tulete teie. Mida rohkem metsaline sööb, seda enam tahab ta veel ja veel."

Zelenski tunnistas, et Ukraina "ei kontrolli oma taevast" ja kordas ettepanekut kehtestada Ukraina kohal lennukeeluala. Ta pöördus otse USA presidendi Joe Bideni poole ja ütles, et usub, et Biden "suudab sõja peatamiseks rohkem ära teha".

USA ja Biden on olnud seni seisukohal, et USA ja ka NATO on vastu lennukeelutsooni loomisele, sest see võib viia täieliku sõjani Euroopas. Venemaa president Vladimir Putin ütles laupäeval, et riike, kes kehtestavad sellise lennukeelu, loetakse konfliktis osalevaks.

Zelenski vastas sellele näidetega, kuidas Vene raketid on tabanud tsiviilrajatisi, sh koole ja lastehaiglaid. "Kui raketid lendavad su pea kohal, siis muud vastust pole, kuid nad tuleb alla tulistada. Te peate aitama päästa elusid," ütles ta.

USA: Vene väed pole Kiievi peale liikunud

Välihaigla püstitamine Lvivis parklas. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/REUTERS TV/WHO

Vene vägede liikumine Kiievi peale on endiselt seiskunud, ütles USA kaitseministeerium Eesti aja järgi esmaspäeva hilisõhtul.

Kui kaugel Vene väed Kiievi keskusest on, polnud ka ameeriklastel täpset infot.

"Meie teada on Vene väed siiani linnast väljas, peaväed on endiselt seismas. Ma ei oska öelda täpset kaugust Kiievist. Nad üritavad endiselt edasi liikuda," ütles kaitseministeeriumi ametnik ajakirjanikele.

Kuigi Vene vägede peamised jõud pole edasi liikunud, toimub Kiievis võitlus, lisas ta.

"Selgelt toimuvad Kiievis lahingud, Vene väed pommitavad linna," ütles kaitseministeeriumi ametnik.

Zelenski kutsub rahuvalvajad koju

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas dekreedi, millega kutsub Ukraina rahuvalvajad koju tagasi, et tugevdada riigi armeed, kirjutab Ukrinform.

Foto sellest dekreedist postitas Ukraina presidendi kantselei juhataja asetäitja Andri Sibiha Facebooki.

"Ukraina president V. Zelenski otsustas kutsuda Ukraina rahuvalvajad – kõrgelt professionaalsed sõdurid – tagasi kõikidelt missioonidelt maailmas. Koos varustusega. Et tugevdada meie armeed Venemaa agressiooni vastu," kirjutas Sibiha.

The Kyiv Independenti teatel maksab Ukraina sõjaseisukorra ajal ajateenijatele, politseile, rahvuskaardile ning teistele sõjaväe- ja hädaabiteenistuste töötajatele igakuiselt täiendavalt 1000 USA dollarit palka juurde.

Toimetaja: Merili Nael, Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: