Mis on oluline 11. märtsil kell 3.30:

- Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ja tema Vene kolleeg Sergei Lavrov esitasid kohtumise järel eraldi antud pressikonverentsidel vastaspoolele erinevaid süüdistusi;

- Hiina nimetas Ukrainas toimuvat esimest korda sõjaks;

- Uue lahingutegevuse piirkonnana lõunas Kiievist on Ukraina peastaabi ülevaatesse viimase ööga lisandunud Krõvõi Rih;

- Kiievi võimude teatel käivad Ukraina pealinna ümbruses ägedad lahingud;

- Klõtško: pooled Kiievi elanikest on linnast lahkunud;

- Punane Rist: sadadel tuhandetel inimestel pole Mariupolis toitu ega vett;

- Zelenski nõunik: me võtame Krimmi ja Donbassi tagasi;

- Moskva lubab avada Kiievi heakskiiduta humanitaarkoridorid Venemaale;

- Sõjas on purunenud või hävinud üle 280 õppeasutuse;

- Kahe päevaga on evakueeritud umbes 100 000 inimest, Kiievist ja Sumõst 80 000;

- Viimasel ööpäeval tegelesid Vene väed lahinguvõime taastamisega ja enda kontrolli alla saadud piiride kindlustamisega;

- Ukraina võimud on kaotanud kontakti Tšornobõli tuumajaamaga.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Ukraina relvajõud: Vene väed püüdsid tugevdada okupeeritud piire ja täiendasid varusid

Viimase ööpäeva kokkuvõttes ütles Ukraina relvajõudude peastaap reede öösel tehtud postituses, et Ukraina kaitsejõud tõrjuvad ja hoiavad tagasi Venemaa relvajõudude pealetungi igas suunas.

Ukraina relvajõudude sõnul püüdsid Vene väed neljapäeva jooksul kindlustada enda okupeeritud piire, koondasid vägesid, taastasid lahinguvõimet, täiendasid rakettide, laskemoona ja kütusevarusid.

Peastaap märgib, et kuna Vene väed on kandnud Ukainas kaotusi ning pealetung on aeglustunud, siis jätkab vastane Venemaal oma reservi moodustamist.

Poleske suunal üritavad Vene väed läbi murda Ukraina kaitsest muu hulgas Poliske, Kuhhari, Blahodatne, Andrijivka, Kopõlivi, Motõžõni, Horenõtsi, Butša ja Demõdivi piirkondades ning blokeerida Kiievit.

Ukraina relvajõudude sõnul peatasid nad põhja pool Vene väed, kui viimased üritasid Tšernihivi kaitsest läbi murda. USA kaitseametniku väitel on Tšernihivi linn isoleeritud.

Relvajõudude sõnul pole välistatud Vene vägede edasi liikumine Kiievi poole idast Brovarõ suunast.

Ukraina relvajõudude sõnul püüavad Vene väed endiselt blokeerida Harkivi linna põhja poolt, kuid edutult. Relvajõudude väitel osalesid Harkivi oblastis lahingutes Vene reservväelastest moodustatud laskurrügemendid.

Donetski ja Tauria suunal koondavad Vene väed oma jõupingutusi Mariupoli ja Severodonetski hõivamisele.

Lõuna-Bugi jõe suunal püüdsid Vene väed enda kontrolli alla saadud piiridel kanda kinnitada, saavutada kontrolli Mõkolajivi linna üle ja tegutsesid pealetungi nimel Zaporižžja ja Krõvõi Rihi suundadel.

Mustal merel ja Aasovi merel sundisid kehvad ilmastikuolud Vene sõjalaevad tagasi mereväebaasidesse.

Ukraina õhujõudude väitel tulistasid nad neljapäeval alla kümme Vene sõjalennukit ning hävitasid kaks relvakonvoid. Vene sõjavägi pole neid väiteid kommenteerinud.

Linnapea: Vene väed pommitavad Mariupolit iga poole tunni tagant

Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko sõnul annavad Vene väed iga poole tunni järel õhulööke linna elurajoonidele, kirjutab Interfax.

"15. päev küünilist ja hävitavat sõda inimkonna vastu. Kaks päeva põrgut, Armageddon, mille Vene fašistidest väed meile korraldasid. Nad tulistavad küüniliselt keelatud relvadest, Gradidest, haubitsatest elurajoone. Täna tulistasid nad küüniliselt riigi päästeteenistust. Iga 30 minuti järel sisenes lennuk Mariupoli linna, tegutses elamurajoonides, tappes tsiviilelanikke - vanureid, naisi, lapsi," ütles Boitšenko oma videosõnumis.

Ta lisas, et Vene väed hoiavad vangistuses 400 000 kodanikku, kes ootavad iga päev humanitaarkoridori.

IAEA: Ukraina võimud kaotasid kontakti Tšornobõli tuumajaamaga

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) sõnul andsid Ukraina võimud teada, et kaotasid pärast elektrikatkestust kogu kontakti Tšornobõli tuumajaamaga, vahendas Reuters. Tšornobõli tuumajaam on Vene vägede kontrolli all.

Hiljem teatas IAEA, et elekter jaamas on väidetavalt tagasi, kuid sellele on vaja veel kinnitust.

"Me näeme päevast päeva halvenevat olukorda Tšornobõli NPP-s, eriti seoses kiirgusohutusega ja meeskonnaga, kes jaama äärmiselt keerulises olukorras juhivad," ütles IAEA peadirektor Rafael mariano Grossi pressiteates.

"Ma kordan oma tungivat üleskutset tehast kontrollivatele jõududele, et nad järgiks kiirguskaitseprotseduure, hõlbustaks töötajate ohutut vahetumist ja astuks muid olulisi samme ohutuse tagamiseks," lisas ta.

#Ukraine nuclear regulator told IAEA today it had lost all communication w/ #Chornobyl Nuclear Power Plant, can no longer provide updated info. @RafaelMGrossi says IAEA's aware of reports that power has now been restored to the site, need for confirmation. https://t.co/GhdMceMgRP pic.twitter.com/8iwjPzmef1

— IAEA - International Atomic Energy Agency (@iaeaorg) March 10, 2022

Ukraina minister: Vene armee on tapnud rohkem tsiviilelanikke kui sõjaväelasi

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov ütles, et neljapäeva seisuga on Venemaa sõjavägi tapnud Ukrainas rohkem tsiviilelanikke kui Ukraina sõjaväelasi, vahendab Suspilne.

Haridusminister Serhi Škarleti sõnul on sõja käigus Vene vägede pommirünnakutes saanud kannatada või hävinud üle 280 õppeasutuse. "15 päeva sõda! Selle aja jooksul sai pommitamise ja mürskude tõttu kannatada või hävis üle 280 kooli," kirjutab minister oma Telegrami kontol.

Reznikovi sõnul on Ukraina juhtkonna prioriteet praegu humanitaarkoridoride avamine kõige suurema löögi all olevatest linnadest nagu Mariupol, Sumõ oblasti linnad, Harkivi oblasti linnad ja mõned Kiievi eeslinnad. Samuti püütakse humanitaarabi kohale toimetada.

Kaitseministri sõnul on Ukraina eesmärk liikuda võiduni, kuid Venemaa jõud võib raugeda hiljem kui loodetakse.

USA andmeil on Venemaa piiranud ümber mitu Ukraina linna

USA välisministeerium arvab, et Vene väed on piiranud ümber mitu Ukraina linna pärast seda, kui on hävitanud suure osa nende kriitilise tähtsusega taristust.

Ministeeriumi pressiesindaja Ned Price ei täpsustanud, millised Ukraina linnad USA hinnangul on sisse piiratud, vahendas BBC.

Price süüdistas Venemaa valitsust asulakeskuste maatasa tegemises selleks, et murda ukrainlaste võitlustahet.

Ta lisas, et rünnakud Ukraina linnadele on jätnud elanikud vee, elektri, toidu ja ravimiteta. Price lisas, et paljud inimesed pole saanud järjepideva pommitamise tõttu põgeneda.

Suurbritannia kaitseministeerium ütles samuti neljapäeval, et Venemaa paneb üha suuremaid jõude Ukraina linnade piiramisse.

"See vähendab edasi liikuvate jõudude hulka ja aeglustab Venemaa edenemist veelgi," märkis ministeerium.

USA ametnik: Vene väed on liikunud Kiievile lähemale, Tšernihiv on isoleeritud

USA kõrge kaitseallikas ütles, Vene väed on liikunud viimase päeva jooksul Kiievile umbes viie kilomeetri võrra lähemale ja jõudnud Hostomeli lennujaama lähedusse.

Ametniku sõnul jätkavad Vene väed Kiievi lähistel liikumist kahel paralleelsel joonel ning neist lähim on jõudnud ida pool pealinnast umbes 40 kilomeetri kaugusele.

Maxar Technologies teatas, et neljapäeva lõuna paiku võetud satelliidipiltide järgi on Kiievist loodes asuv pikk Vene vägede kolonn, mis ulatub üle 60 kilomeetri, nüüd ümberpaigutunud ja hajutatud.

Pildid näitavad, et osa kolonnist on paigutatud Lubjanka lähistel ümber metsadesse ja puudega ääristatud aladele.

Hostomelis asuvast Antonovi lennubaasist veidi põhja pool Ozera linnas (ligi 30 kilomeetrit Kiievist loodes) on näha Vene sõjaväemasinaid seismas elamurajoonides teedel.

Pukseeritavaid suurtükke ja muid sõidukeid on näha Lubjanka lähistel (lennubaasist umbes viie kilomeetri kaugusel loodes) puude varjus.

Berestjankas (lennubaasist 16 kilomeetri kaugusel läänes) on näha võsa lähedal põllul kütuseveokeid ja Maxari väitel mitmikraketiheitjaid.

Ivankivist kagus, kus asus enam kui 60-kilomeetrise kolonni lõpp, on näha endiselt veokeid ja varustust sõiduteel.

Tšernihivi linn on USA ametniku väitel nüüd isoleeritud.

Ukraina kutsub ÜRO missioonidelt koju üle 300 rahuvalvaja

ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarrici sõnul kutsub Ukraina viielt missioonilt koju mitusada rahuvalvajat, kirjutab CNN.

Koju kutsutakse rahuvalvajad Malist, Küproselt, Kosovost, Lõuna-Sudaanist ja Abyeist, mille üle vaidlevad Sudaan ja Lõuna-Sudaan.

Neilt missioonidelt kutsutakse ära 250 sõdurit, 36 staabiohvitseri ja eksperti ning 22 politseinikku ehk kokku 308 inimest.

Varem teatas Ukraina, et soovib oma rahuvalvajaid koju tuua ka Kongo DV-st.

Harkivis tabas õhurünnak füüsika ja tehnoloogia instituuti

Harkivis tabas õhurünnak füüsika ja tehnoloogia instituuti ning selle tagajärjel puhkes hoones tulekahju, ütles Ukraina siseministeeriumi nõunik Anton Heraštšenko.

"Harkovis tabas kell 20.30 õhulöök füüsika ja tehnoloogia instituuti, mis asub Pjatõhhatkõs. Samas kohas, kus 1930. aastal Euroopas neutron avastati. Seal on ka teaduslikel eesmärkidel kasutatud kiirgusallikaid," kirjutas nõunik sotsiaalmeedias.

Ukraina hädaabiteenistus teatas, et päästjad kustutavad Harkivis tuld ka hostelis.

Teateid kannatanutest ei ole.

Kiievist ja Sumõst on evakueeritud 80 000 inimest

Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul on kahe päeva jooksul evakueeritud pealinna Kiievi ja Sumõ linna ümbrusest üle 80 000 inimese.

Vereštšuki sõnul on enam kui 60 000 inimest evakueeritud Sumõst ja selle ümbrusest. Umbes 20 000 on evakueeritud Kiievist loodesse jäävaist paigust. Veel 3000 inimest suudeti raskustega Izjumi linnast ära viia.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeva hilisõhtul, et kahe päevaga on kokku läbi humanitaarkoridoride evakueeritud umbes 100 000 inimest.

"Sumõ, Trostjanets, Krasnopillja, Irpin, Butša, Hostomel, Izjum. Peaaegu 40 000 inimest on täna juba evakueeritud. Neile anti lõpuks turvalisus. Poltavas, Kiievis, Tšerkassõs, Zaporižžjas, Dnipros, Lvivis," rääkis ta.

Tema sõnul viidi abivajajatele ka humanitaarabi, toitu ja ravimeid.

Samas on Mariupol ja Volnovahha tema sõnul täielikult isoleeritud. Zelenski lisas, et Vene sõjaväelased ei peatanud tulistamist humanitaarkoridori loomiseks. Zelenski ütles, et hoolimata sellest otsustas ta saata neisse paikadesse veokid vajalike asjadega.

"Kuid sissetungijad alustasid tankirünnakut just selles piirkonnas, kus koridor oleks pidanud olema," rääkis ta Mariupolist.

ÜRO andmetel on kahe nädala jooksul põgenenud Ukrainast umbes 2,3 miljonit inimest.

Moskva lubab iga päev avada Venemaale viivad humanitaarkoridorid

Venemaa kaitseministeerium aga teatas Interfaxi vahendusel, et avab mõned Venemaale viivad humanitaarkoridorid ilma selleks Kiievilt heakskiitu saamata. Ametnike sõnul peaksid humanitaarkoridorid avanema iga päev kell 10 Moskva aja järgi kogu sõjategevuse edasise kestmise jooksul.

The Kyiv Independenti andmetel kavandab Venemaa humanitaarkoridore Kiievi, Tšernihivi, Sumõ, Harkivi ja Mariupoli jaoks. Samas esitas Venemaa uued nõudmised humanitaarkoridoridele, nõudes nimekirja kõigi evakueerivate sõidukite ja neid saatvate inimeste kohta ja keelates kõik kommunikatsioonivahendid, välja arvatud Punase Risti esindajatele.

Ukraina esindajad on seni Venemaale viivate humanitaarkoridoride loomise hukka mõistnud ja nimetanud seda künismi tipuks.

Klõtško: pooled Kiievi elanikest on linnast lahkunud

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles neljapäeval, et pooled pealinna elanikest on lahkunud.

Klõtško sõnul suudab Kiiev endiselt Vene vägesid tagasi tõrjuda. 

"Venelaste põhieesmärk on Kiievi vallutamine. See ümber piirata, seejärel vallutada ja valitsus kukutada," ütles Klõtško. 

"Kiievis elab praegu veidi alla kahe miljoni inimese. Kiiev on muutunud kindluseks," lisas Klõtško.

Ukraina teatas vasturünnakust Kiievi all

Ukraina armee teatas neljapäeva hommikul vasturünnakust Kiievi all, vahendas kohalik avalik-õiguslik ringhääling Suspline.

Rünnakust rääkis Ukraina siseminister Vadõm Denõsenko, kelle sõnul toimus rünnak Kiievist läänes. Ta viitas viiele hävitatud Vene tankile ja suurtükirünnakule, kuid lisas, et detailidest on vara rääkida.

Kiievi ametnikud ütlesid neljapäeva lõunal, et Ukraina pealinna ümbruses käivad ägedad lahingud. Ametnike sõnul käivad suured lahingud Kiievi kesklinnast ida pool, teisel pool Dnepri jõge Brovarõ eeslinnas. 

Ukraina peastaap avaldas neljapäeva hommikul uue hinnangu Venemaa kaotustele sõja vältel:

- inimkaotused üle 12 000;

- tanke 335;

- jalaväe lahingumasinad 1105;

- mitmikraketiheitjad 56;

- helikopterid 81

- lennukid 49.

Punane Rist: sadadel tuhandetel inimestel pole Mariupolis toitu ega vett

Punase Risti teatel pole sadadel tuhandetel inimestel ümberpiiratud Mariupoli sadamalinnas toitu, vett soojust, elektrit ega arstiabi, vahendas The Guardian. 

Mariupoli abilinnapea Sergei Orlov ütles neljapäeva õhtul, et linnas on hukkunud Vene vägede rünnakute tõttu vähemalt 1207 inimest. "Need on lihtsalt laibad, mille me tänavalt kogusime," ütles Orlov. 

Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk ütles neljapäeva õhtul, et Mariupolist ei lahkunud neljapäeval mitte ükski tsiviilisik. 

"Evakueerimine Mariupolist ei saa jätkuda, kuna Vene väed ei austa ajutist relvarahu," ütles Vereštšuk. 

Vene kaitseministeerium teatas neljapäeval, et on suutnud vallutada osa Mariupoli linnast.

Venemaa väitel on separatistliku Donetski rahvavabariigi üksused võtnud oma kontrolli alla Mariupoli idaosas asuvad Azovski, Naidenovka, Ljapino ja Vinogradi rajoonid ning jõudsid välja tehaseni Azovstal. Linna lääneosas vallutati mikrorajoon Zapadnõi, ütles Vene kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov.

Lisaks olevat Donetski separatistid suutnud vallutada ka kaks muud asustatud punkti.

Zelenski nõunik: me võtame Krimmi ja Donbassi tagasi

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik ütles neljapäeval, et Ukrainal on piisavalt jõudu, et lüüa tagasi Vene vägede rünnakud Kiievile ning samuti kavatseb Ukraina võtta tagasi annekteeritud Krimmi poolsaare ning separatistide kontrolli all oleva Donbassi.

Lisaks rääkis Oleksi Arestovõtš, et Vene relvajõud on muutnud Ukrainas oma taktikat ja tegutsevad nüüd nii nagu Süürias, võttes sihikule rahulikud elanikud.

Hiina nimetas Ukrainas toimuvat esimest korda sõjaks

Hiina välisminister Wang Yi ütles vestluses oma Prantsuse kolleegi Jean-Yves Le Drianiga, et ta loodab, et sõda Ukrainas lõppeb nii kiiresti kui võimalik. See oli esimene kord, kuid Hiina nimetas Venemaa rünnakut Ukraina vastu sõjaks.

Hiina on seni hoidunud Venemaa rünnakut sõjaks või invasiooniks nimetamast ja seda hukka mõistmast.

Hiina riigitelevisoon tsiteeris välisministri üleskutset "pooltele" maha rahuneda ja vältida edasist eskalatsiooni.

USA Luure Keskagentuuri (CIA) juht Bill Burns ütles neljapäeval, et Hiina president Xi Jinping on Venemaa sissetungi pärast rahutu. Burnsi sõnul muretseb Xi mainekahju pärast, mida Hiina võib saada seoses Vene agressiooniga Ukrainas. 

"Xi on ilmselt pisut rahutu, kui ta jälgib, kuidas Putin on ameeriklasi ja eurooplasi rohkem kokku viinud. Enne sissetungi algust oli seda veidi raske ette kujutada," ütles Burns. 

Ukraina asepeaminister: rääkida saab Venemaa kapitulatsiooni üle

"On ainult üks asi, mille üle läbi rääkida: Venemaa kapituleerumine," ütles kolmapäeva õhtul BBC saates "Newsnight" intervjuu andnud Ukraina asepeaminister Irõna Vereštšuk.

"Ultimaatumid, mida Venemaa esitas, on vastuvõetamatud: tunnustada Krimmi Venemaa osana, tunnustada separatistlikke vabariike iseseisvate riikidena – see on täiesti võimatu," ütles asepeaminister.

"Loomulikult ei saa me ära anda oma territooriumi, me peaksime muutma põhiseadust," lisas Vereštšuk.

Kuleba ütles enne kohtumist postitatud avalduses, et võimalused on "piiratud" ja sõltuvad Kremlist Lavrovile antud instruktsioonidest.

Venemaa on varem nõudnud, et Ukraina lõpetaks sõdimise, muudaks põhiseadust nii, et riik ei taotleks ühinemist NATO ja EL-iga, tunnustaks varem annekteeritud Krimmi Venemaa osana ning Donbassi "rahavavabariike" iseseisvatena.

Ühendkuningriik: Vene õhujõud on tagasi tõmmanud

Vene relvajõudude kolonn Kiievi lähistel on nädalaga väga vähe edasi liikunud ning õhujõudude aktiivsus on viimastel päevadel vähenenud, teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium neljapäeval.

Kuna Vene vägede kaotused üha kasvavad, peab president Vladimir Putin oma relvajõudusid ümber korraldama ning tooma Ukrainasse täiendavaid jõudusid, öeldakse teates.

Samuti märgib Briti kaitseministeerium, et viimastel päevadel on täheldatav Vene õhujõudude aktiivsuse vähenemine Ukrainas.

The illegal and unprovoked invasion of Ukraine is continuing.

The map below is the latest Defence Intelligence update on the situation in Ukraine - 10 March 2022

Find out more about the UK government's response: https://t.co/sxVhBRiORN

#StandWithUkraine pic.twitter.com/LDvFIy4UEA

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) March 10, 2022

Ukraina: Venemaa kasutab juba reserve

Ukraina relvajõudude peastaap ütleb neljapäeva esimestel minutitel tehtud möödunud ööpäeva kokkuvõttes, et Ukraina sõjaväelased tõrjuvad ja hoiavad Venemaa relvajõudude pealetungi igas suunas tagasi. Mõnel pool on peastaabi väitel Vene väed oma lahinguvõime kaotanud ning kasutusele võtnud reservid.

"Oma lahinguvõime tõstmiseks liigutab vaenlane oma üksusi osadelt strateegilistelt suundadelt Ukraina piiridele," lisas peastaap.

Ukraina hinnangul toetab Valgevene toetab Vene vägesid kütusega, samuti raudtee- ja lennujaamade võrgu kasutada andmisega.

Ukraina relvajõudude sõnul ei loobu Venemaa plaanist piirata ümber Kiiev ning jätkab rünnakuid Polesje ja Siverski suunal. Samuti jätkavad Vene väed muu hulgas Izjumi, Sumõ ja Ohtõrka pommitamist. Jätkub ka pealetung Donetskis.

Ukraina relvajõudude sõnul on Vene väed suurendamas sõjaväelaste hulka Mõkolaijvi suunal.

Uue lahingutegevuse piirkonnana lõunas Kiievist on Ukraina peastaabi ülevaatesse viimase ööga lisandunud Krõvõi Rih. See peamiselt venekeelne linn asub Dneprist lääne pool.

Musta ja Aasovi mere operatsioonitsoonides jätkavad Vene sõjalaevad lahingupiirkonna isoleerimist. Vene mereväe laevarühmad asuvad Tarhankuti neeme ja Donuzlavi järve piirkonnas.

Ukraina õhujõudude väitel on Vene väed sõja jooksul ilma jäänud 56 lennukist ja 82 helikopterist.

USA hinnangul on sõjas hukkunud kuni 6000 Vene sõjaväelast

USA ametnike hinnangul on kahe nädala jooksul hukkunud Ukrainas sõjas umbes 5000 kuni 6000 Vene võitlejat. Vigastada on saanud hinnanguliselt 15 000 kuni 18 000, ütlesid USA ametnikud CBS Newsile.

Üks USA ametnik nimetas ohvrite hulka väga suureks ja võrdles seda mõne teise maailmasõja lahinguga.

Ukraina on väitnud, et lahingus on hukkunud 12 000 Vene sõjaväelast. Eelmisel nädalal kinnitas Venemaa, et vähem kui 500 nende sõjaväelast on Ukrainas surma saanud.

Sõjaaegsete segaste andmete ja propaganda tõttu on neid väiteid keeruline kinnitada.

Ukraina sõjaväelased taastasid kontrolli Dergatši linna üle Harkivist loodes

Harkivi oblastivalitsuse juht Oleh Sõnegubov teatas Telegramis, et Ukraina relvajõud taastasid kontrolli Dergatši linna üle Harkivist loodes, kirjutab Ukrainska Pravda.

"Ukraina relvajõud ajasid Dergatšist välja Vene okupandi ja kontrollivad täielikult territooriumit. Aktiivsed lahingud on kestnud pikka aega. Vene okupant püüdis linna ümber piirata, kuid meie sõjavägi lõi vaenlase tagasi ja asus vasturünnakule," kirjeldab Sõnegubov. Tema väitel kaotasid Vene väed lahingutes kaks tanki ja kaks soomusmasinat.

Kolmapäeval evakueeriti kümned tuhanded inimesed

Ukraina presidendi kantselei asejuhi Kirill Tõmošenko sõnul suutsid võimud kolmapäeval edukalt evakueerida 48 000 inimest, kirjutab The Kyiv Independent.

Peamiselt on evakueeritud inimesi Kiievi oblastist ning Sumõ ja Enerhodari linnast. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et neist kolmest paigust jõuti evakueerida vähemalt 35 000 inimest.

Samas on miljonid inimesed endiselt lõksus, kuna Ukraina võimude sõnul rikuvad Vene väed humanitaarkoridoride jaoks kokkulepitud relvarahu.

Kolmapäeval loodeti 12 tunni jooksul evakueerida inimesi kümnest linnast, nii ümberpiiratud linnadest kui ka neist, mis on olnud sõja tulipunktid: kirdeosas Sumõst, lõunaosas Mariupolist ja Enerhodarist, kaguosas Volnovahast, idaosas Izjumist ning mitmest Kiievi lähedasest linnast, nende seas Irpinist, Butšast ja Hostomelist.

Kiievi lähedastest linnadest põgenevatest inimestest tekkisid maanteedele kilomeetrite pikkused ummikud, vahendas CNN.

Kiievi piirkonna asejuhi Konstantin Usovi sõnul on inimesed evakueerumas Kiievist põhjas ja loodes asuvatest piirkondadest ning tuhanded soovisid kasutada niinimetatud rohelisi koridore, et sõjategevuse eest põgeneda.

"Kahjuks ei saanud inimesed kõikidest linnadest täna lahkuda," ütles Usov.