PPA loob ühendstaabi, kuhu kaasatakse sõjapõgenike vastuvõtmise ja neile pakutavate teenustega seotud asutused, sealhulgas sotsiaalministeerium, siseministeerium, sotsiaalkindlustusamet, terviseamet, kaitseliit, päästeamet ja kohalikud omavalitsused. Iga asutus täidab edasi oma ülesandeid ja vastutab oma tegevuste eest, aga sõjapõgenike vastuvõtmist koordineerib PPA.

Hädaolukorra lahendamise plaani kasutusele võtmine võimaldab PPA-l anda teistele ametkondadele ülesandeid ning rakendada olukorra lahendamiseks vajalikke inimesi ja ressursse.

Hädaolukorra lahendamise juht on PPA peadirektor Elmar Vaher. Regionaalne juhtimine toimub piirkondlike ühendstaapide kaudu, mida juhivad PPA prefektid.

"Hädaolukorra lahendamise plaani rakendamine võimaldab meil Ukraina sõjapõgenikke paremini aidata," Vaher. "Eestisse saabuvate sõjapõgenike arv on niivõrd suur, et nende kõigi abistamiseks ei piisa asutuste tavapärasest töökorraldusest."

"Eestisse jõuab sõja eest üle 2000 sõjapõgeniku ööpäevas ja selleks, et nende vastuvõtmine oleks võimalikult sujuv nii meile kui ka siia saabuvatele inimestele, on tarvis hakata olukorra lahendamisele lähenema teise nurga alt," lausus siseminister Kristian Jaani.

Siiani juhtis Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist PPA koos sotsiaalkindlustusametiga.

Vaher: olukord on kriitiline

Vaher ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eestisse jõudnu sõjapõgenike arv on juba praegu väga suur, ligikaudu 14 000, kellest 3500 on liikunud edasi Soome.

Vaheri sõnul võib sotsiaalkaitseministri välja öeldud arv, kuni 100 000 sõjapõgenikku Eestis, tõeks saada.

Päevas jõuab tema sõnul Eestisse 1500 kuni 2000 sõjapõgenikku ning kuigi see muudab ka politsei jaoks olukorra kriitiliseks, tuleb samal ajal jätkata oma tavapäraste ülesannete täitmist.

"Peame jälgima ka seda, kas Venemaa on korraldamas hübriidrünnaku, mis võib tekitada massilise sisserände," märkis Vaher.

Vaheri sõnul politsei praegu ühegi oma põhitegevuse mahtu ei vähenda, kuid välistada ei saa, et seda peab ühel hetkel tegema.