Sõja 18. päev: Venemaa tegi õhurünnaku Poola piiri äärde

{{1647144240000 | amCalendar}}
Ukraina sõjaväelane Mariupolis.
Ukraina sõjaväelane Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/AP

Vene armee suutis nädalavahetusel edasi liikuda piiramisrõngas ja pideva tule all oleva Aasovi mere äärse sadamalinna Mariupoli eeslinnades. Pühapäeva varahommikul ründas Venemaa Lvivi lähedal asuvat lennujaama ja sõjaväe treeningkeskust.

Mis on oluline 14. märtsil kell 04:44:

- Venemaa pommitas pühapäeva varahommikul Lääne-Ukraina linnasid;

- Rünnakus sõjaväe treeningkeskusele hukkus 35 inimest; Venemaa andmetel oli hukkunuid 180.

- Vene armee vallutas Mariupoli idapoolsed äärelinnad, linnas on lõppemas toit ja vesi;

- Ukraina siseministeerium: Ukraina väed alustasid Mõkolajivis ja Harkivis vastupealetungi;

- Üle 140 000 inimese on evakueeritud;

- Tšornobõli jaamas taastati elektriühendus;

- Vene ja Ukraina läbirääkijad: läbirääkimistel on tehtud märkimisväärseid edusamme;

- Läbirääkimised jätkuvad esmaspäeval

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

President Volodõmõr Zelenski sõnul on preagu peamiseks eesmärgiks humanitaarabi saamine sissepiiratud Mariupolisse.

Zelenski sõnul on humanitaarabi konvoi Mariupolist ligikaudu kahe tunni kaugusel.

"Me teeme kõik, et üle saada okupantide vastupanust, kes astuvad vastu isegi toitu, vett ja ravimeid kandvat konvoid saatvatele õigeusu preestritele," ütles ta.

Konvoi asus laupäeval teele Zaporižžja linnast, üle nädala piiratud Mariupol on suures osas ilma elektri ja veeta.

Mariupolis on olukord kriitiline, elaniku sõnul õudne

Mariupoli linnavõimu teatel on linnas toidu- ja veevarud lõpukorral.

"Inimesed on raskes olukorras olnud 12 päeva. Linnas pole elektrit, vett ega soojust. Praktiliselt puudub mobiilside. Viimased toidu- ja veevarud on otsakorral," teatas linnavalitsus.

Linnavalitsuse andmetel on Venemaa sissetungi algusest hukkunud Mariupolis 2187 elanikku.

"Viimase 24 tunni jooksul pommitati linna vähemalt 22 korral. Üle 100 pommi on visatud Mariupoli," teatas linnavalitsus.

Mariupoli elanik, kes postitas pühapäeval video linnas valitsevast olukorrast, ütles, et tegu on puhta õudusega.

"Pole humanitaarabi ega saagi olema. Rahumeelsete inimeste evakueerimine pole võimalik. Inimesed on meeleheitlikus olukorras. Vesi, toit on lõppemas, inimesed on sunnitud poodidesse sisse murdma, et eluks vajalikku leida. /.../ Vene sõjavägi ei häbene korraldada õhurünnakuid, linn on õhurünnakute all. Rahumeelsete elanike seas on tuhandeid hukkunuid kõikjal linnas. Siin on nagu hakklihamasinas. Me tunneme kibestumist, meeleheidet... /.../ Vene väed tapavad meid. Linnal pole olnud elektrit 13 päeva, soojust, vett. Ja maailm ei tea, mis siin toimub. See on puhas õudus," rääkis ta.

Mariupoli kriitilisele olukorrale juhtis tähelepanu ka Punane Rist, kes kutsus üles leidma kokkulepet, kuidas linna abi saata.

"Mariupoli elanikud on kannatanud nädalaid elu-või-surm õudusunenägu. See peab lõppema. Neile tuleb tagada turvalisus ja ligipääs toidule, veele ja kaitsele," ütles Punase Risti rahvusvahelise komitee president Peter Maurer.

Kiiev: Hulk Vene sõjaväelasi keeldub osalemast Ukraina-vastases sõjas

Ukraina kaitseministeerium avaldas ööl vastu esmaspäeva oma igapäevase raporti, milles väidetakse, et "Venemaa sõjaväelased keelduvad massiliselt osalemast Ukraina-vastases sõjas." 

Ukraina sõjaväeametnike sõnul jätkavad Venemaa väed rahvusvahelist humanitaarõigust rikkudes tsiviilinfrastruktuuri hävitamist 

Venemaa laseb Valgevene territooriumilt välja lühimaa ballistilisi rakette. Vene väed pole endiselt suutnud Mariupolit vallutada, märgib raport. 

Zelenski kutsus NATO-t jälle üles kehtestama lennukeelutsooni

Pühapäeva hommikul hukkus Venemaa raketirünnaku tõttu Javorivi linna rahuvalve- ja julgeolekukeskuses 35 inimest. President Volodomõr Zelenski kutsus seetõttu NATO-t jälle üles kehtestama Ukraina õhuruumis lennukeelutsooni, vahendas AP. 

"Kui te meie taevast ei sulge, on ainult aja küsimus, millal Venemaa raketid langevad teie territooriumile," ütles Zelenski. 

Macron suhtles pühapäeval Zelenskiga

Prantsusmaa president Emmanuel Macron vestles pühapäeval oma Ukraina kolleegi Volodomõr Zelenskiga. Riigipead arutasid käimasolevaid Kiievi ja Moskva vahelisi läbirääkimisi ja jõupingutusi relvarahu saavutamiseks, vahendas CNN. 

Macron avaldas Zelenskile toetust ja lubas täiendavat abi, mida Euroopa Liit otsustas viimasel tippkohtumisel Ukrainale anda. 

Macron suhtles pühapäeva õhtul ka USA president Joe Bideniga. Riigipead lubasid toetada Ukraina valitsust ja rahvast. 

"Macron avaldas kaastunnet ajakirjanik Brent Renaudi surma puhul. Riigipead leppisid kokku Moskva-vastaste sanktsioonide tugevdamises ja Ukraina toetamises. Nad jätkavad lähipäevadel kontakti hoidmist," ütles vestlusega kursis Prantsuse allikas. 

Satelliidipilt: Ukraina nurjas Vene vägede katse ületada pontoonsilla abil Irpini jõgi

Tehnoloogiafirma Maxar Technologies uus satelliidipilt näitab, et Ukraina sõjavägi nurjas Venemaa sõjaväesõidukite katse ületada Hostomeli lähedal pontoonsilla abil Irpini jõgi, vahendas CNN. 

Irpin on Ukraina pealinna Kiievi äärelinn. Ukraina väed on seni seal Venemaa vägede rünnakud tagasi tõrjunud. Ukraina sõjavägi hävitas Irpini jõe peamise silla. Seetõttu on jõgi nüüd Venemaa sõjaväele oluline takistus. 

Pontoonsild asus lagedal väljal Irpini jõe peasillast umbes kaheksa kilomeetri kaugusel. 

London: Venemaa katkestas Ukraina merekaubanduse

Suurbritannia kaitseministeerium teatas pühapäeva öösel oma raportis, et Venemaa merevägi on kehtestanud Ukraina Musta mere rannikul blokaadi. Ukraina merekaubandus on seetõttu katkestatud, vahendas BBC. 

London hoiatas, et Venemaa väed võivad Ukraina rannikul korraldada lähinädalate jooksul uusi dessantrünnakuid. Üks selline operatsioon juba toimus Aasovi merel. 

Moskva alustas Melitopolis tsensuuri kehtestamist

Venemaa vägede poolt Melitopolis äsja ametisse määratud linnapea Galina Daniltšenko ütles pühapäeval, et piirkonnas alustavad tegevust Vene telekanalid. 

Daniltšenko väitel on piirkonnas "suur puudujääk usaldusväärsest teabest." Daniltšenko väitis varem, et Melitopolis on endiselt inimesi, kes üritavad olukorda "destabiliseerida".

Vene väed vahistasid reedel Melitopoli legaalse linnapea Ivan Fedorovi. Luhanski separatistliku piirkonna prokuratuur süüdistab Fedorovi nüüd "terroriaktide toimepanemises." 

Ukraina asepeaminister: rohkem kui 140 000 inimest on evakueeritud

Ukraina sõjapiirkondadest on evakueeritud rohkem kui 140 000 inimest, ütles pühapäeval Ukraina asepeaminister Iryna Vereštšuk.

Samas ei jõudnud humanitaarkonvoi taas piiramisrõngas Mariupoli linna, lisas ta.

"Konvoi jäi seisma Berdjanski linnas ja üritab esmaspäeval taas Mariupoli jõuda," ütles Vereštšuk.

5000 inimest evakueeriti pühapäeval Luhanski piirkonnast ning mitmed tuhanded Kiievi eeslinnadest, lausus Vereštšuk.

Mõkolajivi lähedal külas hävis rünnakus koolimaja

Zelenogai külas, mis asub 16 kilomeetri kaugusel Mõkolajivi linnast, hävitasid Vene väed rünnakus koolimaja, ütles Mõkolajivi oblasti kuberner Vitali Kim.

Videolt on näha, et hoone on rusudes, vahendas CNN.

"Mõned inimesed jäid rusude alla ja me evakueerime neid," ütles Kim.

Kim lisas hiljem, et Vene vägede rünnaku tagajärjel hukkus mitu inimest.

Tšornobõli jaamas taastati elektriühendus

Neli päeva elektriühenduseta olnud Tšornobõli tuumaelektrijaamas taastati pühapäeval ühendus, teatas Ukraina riiklik energiafirma Ukrenergo.

"Ukrenergi spetsialistid said valmis remonditöödega 330 kV liinil ja taastasid elektritoite Tšornobõli tuumaelektrijaamas ja Slavutitši linnas, teatas ettevõte.

Jaama elektriühendused said kannatada 9. märtsil toimunud Vene vägede rünnakus. Jaama territoorium on endiselt Vene vägede käes.

Rahvusvahelise Aatomienergia agentuuri (IAEA) teatel on Tšornobõli tuumaelektrijaama töötajad nii väsinud, et lõpetasid ohutusega seotud seadmete remondi ja hoolduse, vahendas CNN.  

"Tuumaelektrijaama töötajad ei tegele enam remondi- ja hooldustöödega, kuna on peaaegu kolm nädalat katkematult töötanud," teatas IAEA.

Siseministeerium: Ukraina alustas kahes piirkonnas vastupealetungi

Ukraina relvajõud alustasid vastupealetungi Vene vägede vastu Lõuna-Ukrainas Mõkolajivi oblastis ja Ida-Ukrainas Harkivi oblastis, teatas Ukraina siseministeeriumi ametnik Vadõm Denisenko pühapäeva õhtul.

Kui televisioonis antud intervjuus küsiti Denisenko käest, kas on võimalik, et Vene väed blokeerivad Kiievi, vastas ta, et praegu ei ole mingit blokaadi ja see ei juhtu ka lähitulevikus.

Läbirääkimised jätkuvad esmaspäeval

Ukraina ja Venemaa vahelised läbirääkimised jätkuvad esmaspäeval. Puuduvad siiski tõendid, et Venemaa president Vladimir Putin kavatseb teha järeleandmisi ja on oma seisukohta muutnud. 

Ukraina presidendi nõunik Mõkhailo Podoljak kinnitas pühapäeva öösel, et esmaspäeval toimuvad kõnelused Venemaaga. 

"Läbirääkimised käivad videokonverentsi vormis pidevalt. Töörühmad töötavad pidevalt. Esmaspäeval toimub läbirääkimiste sessioon, et võtta kokku esialgsed tulemused," teatas  pühapäeval  Podoljak

"Ma arvan, et saavutame mõne päeva jooksul mõne konkreetse tulemuse, otseses mõttes," lisas Podoljak.

Mõlemad pooled kinnitavad, et läbirääkimistel on tehtud edusamme

Venemaa poolne läbirääkija Leonid Slutski ütles, et läbirääkimiste algusega võrreldes on tehtud märkimisväärseid edusamme, vahendas Vene riiklik uudisteagentuur RIA.

"Kui me võrdleme Ukraina ja Venemaa positsioone täiesti alguses ja nüüd, siis me näeme olulisi edusamme," lausus Slutski.

"Ma loodan, et saavutatud edu areneb mõlema delegatsiooni ühiseks seisukohaks ja dokumendiks, mida allkirjastada," lisas Slutski.

Ukraina läbirääkija Mõkhailo Podoljak ütles, et ka tema hinnangul võib läbirääkimistel tulemusi oodata, sest Vene pool on muutunud konstruktiivsemaks.

"Me põhimõtteliselt ei tagane oma seisukohtadest. Venemaa saab sellest nüüd aru. Venemaa on hakanud rääkima konstruktiivselt. Ma usun, et saavutame mõningaid tulemusi sõna otseses mõttes lähipäevil," lausus Podoljak.

Podoljak lisas Twitteris, et Ukraina nõudmisteks on sõja lõpetamine ja Vene vägede lahkumine Ukrainast. "Ma näen mõistmist ja dialoog on tekkinud," ütles Podoljak.

Ukraina ombudsman: Vene väed kasutavad keelatud fosforlaskemoona

Ukraina inimõiguste ombudsman Ljudmilla Denisova süüdistas pühapäeval Venemaad keelatud valge fosfori lahingumoona kasutamises.

Vene väed kasutasid keelatud lahingumoona väidetavalt ööl vastu pühapäeva Ida-Ukrainas Popasna linna rünnates.

"Tsiviillinna pommitamine Vene vägede poolt nende relvadega on sõjakuritegu ja kuritegu inimkonna vastu Rooma konventsiooni järgi," ütles Denisova.

Denisova ei kinnitanud samas, et Ukrainal oleks kindlat tõestusmaterjali.

Rünnakus treeningkeskusele hukkus 35 inimest

Rünnakus rahuvalve- ja julgeolekukeskusele Javorivi linnas hukkus CNN-i andmetel 35 inimest. Rünnakus saadud vigastuste tõttu on haiglaravil 134 inimest.

Esialgu teatati üheksast hukkunust ja 57 haavata saanud inimesest.

Reutersi teatel ründas Venemaa kompleksi 30 raketiga, algselt oli teateid kaheksast raketist.

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikovi sõnul töötavad baasis ka teiste riikide sõjaväeinstruktorid, kuid pole teada, kas keegi neist rünnaku ajal ka seal viibis.

Rünnaku alla jäänud treeningkeskus on riigi lääneosas suurim, seal korraldatakse sageli ka ühisõppusi koos NATO-ga.

Venemaa kinnitas pühapäeva õhtul, et nende väed ründasid Javorivi treeningkeskust, lisades, et nende andmetel oli hukkunuid 180.

Venemaa kaitseministeerium nimetas hukkunuid palgasõduriteks, lisades, et hävitati ka suur hulk relvi, mis olid Ukrainale antud välisriikide poolt.

Ukraina kaitseministeerium lükkas Venemaa väite hiljem tagasi. "See ei vasta tõele. See on puhas Vene propaganda," lausus Ukraina kaitseministeeriumi kõneisik Markiyan Lubkivski CNN-ile.

USA välisminister Antony Blinken mõistis pühapäeva öösel hukka Venemaa rünnaku rahuvalve- ja julgeolekukeskusele Javorivi linnas. Blinken nõudis vägivalla lõpetamist. 

Ukrainas Malõnis Vene õhulöögis osaliselt purustatud õigeusu kirik. Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Vene väed sihivad idas Ukraina vägede sisse piiramist

Briti kaitseministeeriumi reedese ülevaate kohaselt proovivad Venemaa väed piirata riigi idaosas ümber Ukraina vägesid, tungides peale nii põhjast Harkivi poolt kui lõunast Mariupoli poolt.

Ministeeriumi teatel osutavad Ukraina väed tõsist vastupanu ning Venemaa maksab iga edusammu eest kõrget hinda.

Võrreldes eelmiste päevadega pole Venemaa kaotuste numbrid oluliselt suurenenud.

Ukraina kaitseväe peastaabi teatel on Vene väed kaotanud sõja algusest pühapäeva hommikuni ligikaudu 12 000 sõdurit ehk ligikaudu samal tasemel, mis päev varem.

Sõja algusest on Vene sõjavägi kaotanud 374 tanki, 1226 lahingusoomusmasinat, 140 suurtükiväesüsteemi, 74 õhusõidukit ja 86 helikopterit.

Hävitatud Vene vägede sõjatehnika. Autor/allikas: Ukraina kaitseväe peastaap

Venemaa ründas Lvivi lähedal asuvat sõjaväe treeningkeskust

The Guardiani teatel oli pühapäeva hommikul kuulda plahvatusi Ivano-Frankivskist, mis asub Lvivist umbes 130 kilomeetri kaugusel. Linnapea teatel ründas Venemaa kohalikku lennujaama, hukkunutest teateid pole.

Ivano-Frankivski linnapea Ruslan Martsinkivi sõnul hävines rünnakus peaaegu kogu lennujaama infrastruktuur, kuid esialgsetel andmetel rünnakus ühtegi hukkunut ei ole.

Martsinkivi sõnul oli see kolmas rünnak lennujaamale.

Lvivi piirkondliku sõjaväeadministratsiooni teatel pommitati Ukraina rahvusvahelist rahuvalve- ja julgeolekukeskust Javorivi linnas, mis asub ligikaudu 50 kilomeetrit Lvivist edela suunal, Poola piiri lähedal.

Viimane rünnak viitab, et Venemaa suurendab rünnakuid riigi lääneosas ja võib proovida peatada läänest saabuvaid sõjatehnika ja humanitaarabi tarneid.

Venemaa välisministri asetäitja Sergei Rjabkov ütles laupäeval, et Ukrainasse saabuvaid lääne saadetisi võib pidada sihtmärgiks.

Rjabkovi sõnul "hoiatas Venemaa USA-d, et läbi mitmete riikide relvade Ukrainasse pumpamine pole vaid ohtlik liigutus, vaid teeb konvoidest legitiimsed sihtmärgid."

Harkivis Venemaa rünnakus hävinud hoone. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Oleksandr Lapshyn

Ukraina: Venemaa sõjaväe juhtkonnas valitseb ebakindlus

Ukraina kaitseministeerium avaldas ööl vastu pühapäeva oma igapäevase raporti, milles ütles, et Venemaa operatiiveesmärkide saavutamist takistab nende sõjalise juhtkonna ebakindlus strateegiliste eesmärkide küsimustes ja Ukraina vägede äge vastupanu. 

"Vaenlane püüab luurata ja välja selgitada Ukraina vägede positsioone ja võimalikke ründeviise," märkis raport. 

Ukraina sõjaväeametnike sõnul jätkavad Venemaa väed tsiviilinfrastruktuuri hävitamist ja proovivad endiselt tungida Mariupolisse. 

Venemaa jätkas laupäeva öösel ka Ukraina linnade pommitamist. Ukraina riikliku hädaabiteenistuse (SES) teatel tabasid Venemaa mürsud näiteks Luganski oblastis kortermaju ja põhjustasid ulatuslikke põlenguid. Ukraina võimude teatel sai pihta umbes 60 hoonet, vahendas BBC. 

Ukraina meedia teatel kõlasid õhurünnakusireenid terves riigis.  "Õhurünnakuhoiatused peaaegu kõigis Ukraina piirkondades," teatas laupäeva öösel The Kyiv Independent.

Separatistide kontrolli all olev Volnovahha linn Ukrainas Donetski oblastis sai laupäeval Venemaa vägede pommitamise tõttu karmilt kannatada. Kohalik haigla hävitati, vahendas The Guardian. Öö hakul tuli ka kinnitamata teateid, et suures osas lahingutes purustatud linn võib olla liikumas tagasi Ukraina kontrolli alla.

Tugevalt sai laupäeva öösel kannatada Ida-Ukrainas asuv sajandeid vana õigeusu klooster. Surmajuhtumeid pole teatatud. Ukraina meedia teatel pakkus klooster varjupaika umbes 500 põgenikule, umbes 200 olid lapsed, vahendas BBC. 

Ukraina sõjavägi: Mariupoli äärelinnad langesid

Vene okupandid vallutasid Mariupoli idapoolsed äärelinnad, teatas Ukraina sõjaväe infoteenistus laupäeva õhtul.

Uudisteagentuur Reuters teatas, et laupäeva jooksul suudeti evakueerida umbes 13 000 ukrainlast, ümberpiiratud sadamalinnas Mariupolis ei õnnestunud aga konvoil linnast lahkuda. Linnas on hukkunud juba vähemalt 1582 tsiviilisikut. 

"Nad pommitavad Mariupolit 24 tundi ööpäevas, lasevad välja rakette. Nad tapavad lapsi," ütles laupäeval Ukraina president Volodomõr Zelenski

"Vene sõdurid rüüstasid humanitaarkonvoid, mis üritas Mariupoli jõuda," ütles Ukraina ametnik AP-le. 

Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul oli osa planeeritud evakueerimistest siiski edukad. Muu hulgas aidati Kiievi oblastis asuvast Vorzeli külast minema umbes 1000 inimest.

12. märtsil tehtud Maxari satelliidifoto näitab põlevaid kortermaju Mariupoli lääneosas. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Venemaa määras Melitopolis ametisse uue linnapea

Zaporižžja oblasti administratsioon teatas laupäeval, et Melitopolis määrati ametisse uus linnapea. Vene väed röövisid ametliku linnapea Ivan Fedorovi. 

Vene vägede poolt ametisse määratud linnapea on endine linnavolikogu liige Galina Daniltšenko, vahendas CNN. Rahvas pole teda ametisse valinud. Daniltšenko aga väitis, et Melitopolis on endiselt inimesi, kes üritavad olukorda "destabiliseerida". 

Daniltšenko tegi ettepaneku luua "Rahvuslik komitee, mis lahendaks kõik Melitopoli piirkonna jaoks olulised küsimused." 

Valgevene eitab Venemaa invasiooniga ühinemise plaane

Valgevene relvajõudude kindralstaabi ülem Viktor Gulevitš ütles laupäeval, et Valgevene ei kavatse ühineda Venemaa sissetungiga Ukrainasse, kuid saadab rotatsiooni korras oma piirile viis pataljoni taktikalist rühma, et asendada seal juba paiknevad väed, kirjutas The Guardian.

Ukraina kõrge julgeolekuametnik hoiatas reedel Valgevenet mitte saatma vägesid Ukrainasse, kuna kardeti, et Valgevene kavatseb mõne tunni jooksul liituda Venemaa relvajõududega.

Gulevitš eitas Ukrainasse tungimise plaane: "Tahan rõhutada, et vägede üleviimine ei ole kuidagi seotud (mingi) ettevalmistusega ja eriti mitte Valgevene sõdurite osalemisega sõjalises erioperatsioonis Ukraina territooriumil. Valgevene on olnud Vene vägede, rakettide ja lennukite peatuspaik, kuid oma vägesid aktiivses lahingus ei ole kasutatud."

Ukraina süüdistas varem Vene lennukeid Valgevene piirikülade tulistamises Ukraina õhuruumist, et pakkuda ettekäänet pealetungile. Väidetavad rünnakud leidsid aset ajal, mil Valgevene liider Aleksandr Lukašenka kohtus Moskvas Putiniga, teatas Ukraina riikliku strateegilise kommunikatsiooni keskus.

Schröder vestles neljapäeval Putiniga mitu tundi

Saksamaa endine kantsler Gerhard Schröder kohtus neljapäeva õhtul Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja nende vestlus kestis mitu tundi, vahendas Saksamaa ajaleht Bild. Lehe teatel pole selge, mida täpsemalt kohtumisel arutati. 

Bildi teatel vestles Schröder pikemalt ka ühe Putini lähima nõunikuga. Ekskantsler lahkus Moskvast laupäeva hommikul ja lendas Istanbuli. 

Schröder on väidetavalt Putini sõber ja allikate teatel proovib ta vahendada Ukraina ettepanekut sõja lõpetamiseks.

"Schröder on praegu ainus inimene, kellel on otsene kontakt nii Putini kui ka kõrgete Ukraina ametnikega," ütles allikas Bildile. 

Veebiväljaande Politico teatel polnud Schröderi visiit kooskõlastatud Saksamaa valitsusega. 

Ukraina sõjaväelane 12. märtsil Vene armee suurtükitulest purustatud Mariupoli äärelinna tänaval. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Toimetaja: Karl Kivil, Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: