Tallinna Issanda Muutmise peakirikus algas pühapäeva keskpäeval ukrainakeelne jumalateenistus. Nii on see nüüd igal pühapäeval. Kirikusse kogunevad sõja eest Eestisse jõudnud pered. Iga nädalaga on rahvast kirikus rohkem, ütleb ülempreester Aleksander Sarapik.

"Sõjaga seoses ja pagendusse tulles sõja eest on see täiesti loomulik, et inimesed otsivad vaimset toetust ja liturgilist elu ja ka armulauda. On vaja inimest, kes oskab neid ära kuulata ja kuulamise käigus anda neile ka rahu," ütles Sarapik.

Tallinna Issanda Muutmise peakirikust leiab Ukrainaga ka seoseid.

"Selle kiriku taga olevad kaks suurt freskot kujutavad Kiievi ristimist ehk Olga ja Vladimiri  ristimist," ütles Sarapik.

Peeter Pauli katedraalis palvetati pühapäeva keskpäeval rahu eest maailmas.

"Me võtsime ühendust Ukraina Kreeka katoliku kirikuga, mis kuulub ka katoliku kiriku alla ja on idariituse katoliku kirik. Kohe esimesest päevast algasid meil palvused," lausus Eesti katoliku kiriku pressiesindaja Marge Paas.

Peeter-Pauli kogudus vaatas üle oma võimalused põgenike majutamiseks.

"Praegu me räägime konkreetselt Kodasemaa keskusest ja Pirita kloostrist. See oleks elukoht ja loomulikult ajutine. Aga esmalt me ulatame käe abivajajatele," ütles Paas.

Sõjapõgenike majutamise võimalused on vaadanud üle ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kogudused. 

"Tänaseks on kirikul 300 pluss voodit erinevates piirkondades. Ja see on päris hea abi," ütles EELK konsistooriumi diakooniatalituse juhataja Avo Üprus.

Luteri kirik jagab abivajajatele hingehoiuabi ka põgenike vastuvõtupunktides.

"Meil on igas piirkonnas oma hingehoiu koordinaator ja tema juures on ka grupp hingehoidjaid, kes käivad rotatsiooni korras abi pakkumas," ütles Üprus.