Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts ütles, et ministeerium annab pigem üldiseid soovitusi.

"Kohalik omavalitsus on ikkagi esimene koht, kus tuntakse ja teatakse oma kohalikke võimalusi ja eks alus- ja põhiharidus on tegelikult kohaliku omavalitsuse vastutada. Seal me kindlasti üleriigilisi regulatsioone, soovitusi ja ettepanekuid ei tee," lausus ta.

Tallinnas on igas linnaosas kuni kolm kooli, kes on valmis vastu võtma Ukrainast saabuvate sõjapõgenike lapsi ja neid oma koolis õpetama. Sel nädalal töötati välja erinevad õppekavad ja töökavad, kuidas seda kõige mugavamalt teha.

Praktika pagulaste kaasamisel on maakonniti erinev. Suurim omavalitsus Tallinn otsustas Ukraina õpilasi enne programmide väljatöötamist mitte koolidesse saata, sest tegutseda tuleks süsteemselt.

"Me kohe ütlesime oma koolijuhtidele, et me peame seda tegema tsentraalselt. Me ei saa seda teha niimoodi, et igaüks, kes leiab midagi, et näiteks mul on seal koht 8. klassis või teises klassis, et okei – võtan vastu – niimoodi see ei tööta," rääkis Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Ministeeriumi soovituste järgi hakatakse uuest nädalast õpilasi kaasama päevakooli formaati, mida näiteks Tallinna Südalinna kool on juba mõned aastad praktiseerinud. Lisaks on neil kogemusi uusimmigrantidele eesti keele õpetamisega, mida tehakse neli korda nädalas. Rühmaõppena saavad samasuguse võimaluse Ukrainast saabuvad õpilased.

"Meil on hea toetuda kogupäevakooli peale, mis on meil – võin eksida – viies aasta läheb. Ma saan aru, et on võrdusmärk pikapäevarühm ja kogupäevakool, aga kogupäevakoolis on lastele palju rohkem tegevusi, see ei ole lihtsalt lastehoid. Lastel ikkagi on tegevused, on õppimine, õueskäik, söömine, ringid, kõik," lausus Südalinna kooli direktor Veiko Rohunurm.

Sarnase lähenemise on võtnud ka teised koolid, küll aga võeti pagulaslapsi mõnda kooli juba sellest nädalast.

Tartu Aleksander Puškini koolis õppis varem 52 ukrainlast ning sel nädalal avaldas üheksa vanemat soovi oma laps sinna lisada. Kooli kogemuse põhjal on kõige tähtsam hoida laste ja peredega heatahtlikku kontakti. Palju aitab koormuse lihtsustamine.

"Kui varem me tegime nii, et meie õppekava ja täies mahus ja õpilane peaks sellega kohe hakkama saama, siis nüüd me saime aru, et see on võib-olla liiga suur koormus õpilasele. Terve päev kuulata kuus tundi mitte-emakeelt. Praegu mõtleme, et teeme paindliku päevakava nendele õpilastele," rääkis Puškini kooli direktor Alina Brazuliene.

Nädala lõpus Puškini kooli saabunud Ivan on juba leidnud uute koolikaaslastega ühise keele.

"Kool mulle väga meeldib, leidsin endale palju uusi sõpru ja sain palju suhelda. Vahepeal mängime kulli ja läbi mängu leidsime ühise keele. Me räägime arvutitest ja see on kõik. Eesti ja Ukraina kool on päris sarnased. Meil on kõik vana ja see on ainuke erinevus," rääkis Ivan.

Raplasse pole küll suurem Ukraina sõjapõgenike voog veel jõudnud, ent paar päeva pärast sõja algust jõudis sinna Larysa, kes tõi sõjapakku kaks pojatütart.

"Mu poeg jäi Ukrainasse kodumaad kaitsma, tütar samuti töötab seal ja kogu perekond aitab erinevate asjadega. Kui oleks minu teha, siis ma ise samuti oleksin seal, mitte siin. Aga kuna pojatütreid polnud võimalik kellelgi teisel riigist välja viia, siis sellepärast ma olengi siin," lausus Larysa.

Valla abiga leiti sõjapõgenikele kiiresti kahetoaline korter ühiselamus, viieaastane Margarita sai koha Kellukese lasteaias, 9-aastane Alisa õpib nüüd Rapla Kesklinna kooli kolmandas klassis.

Rapla Kesklinna kool palkas Alisa abistamiseks personaalse eesti keele õpetaja, kes tegeleb temaga iga päev kaks tundi. 

"Alisa on väga tubli tüdruk. Ta kordab sõnu väga hästi järgi, juba mitmed sõnad on tal peas. Ja on naerusuine, rõõmsameelne. Kui küsin, oled sa väsinud, puhkame, siis – ei! Ja koridoris lapsed on ta omaks võtnud, juba tüdrukud tulevad küsivad, kas Alisa on juba vaba, kas saame õue mängima," rääkis eesti keele õpetaja Lilja Maiste.

"Haridusministeeriumi poolt on küll soovitus, et mitte panna sellisele statsionaarsele ja täismõõdulisele õppekava läbimisele, vaid pigem rõhuda sotsialiseerumisele ja õppemotivatsiooni säilitamisele. Seda me kõike teeme ja ma arvan, see on meil õnnestunud. Ja lisaks sellele õnnestub ikkagi lapsel olla koolipingis ja tunda ennast koos teistega õpilasena ühes peres," lausus Rapla Kesklinna kooli direktor Tõnis Blank.

Kuigi viieaastase Margarita silmadest vaatab vastu nukrus, püüab temagi uue lasteaiaga kohaneda ja kõike kaasa teha.

"Üldiselt ta mängib väga ilusti ja kunstitegevus meeldib talle väga, sporditegevused. Kui me käime ujumas, kui meil on võimlemistund, siis ta teeb väga aktiivselt kaasa," ütles lasteaia Kelluke õpetaja assistent Tiina Roosalu.

Kui palju Eestisse pagulasõpilasi kokku saabub, on teadmata. Lahendamata küsimusi olukorras on palju, sealhulgas see, kuidas pakkuda lõpuklasside õpilastele kooli lõpetamise võimalust. Siin teeb Eesti koostööd Ukraina ministeeriumiga, kus reaalseim lahendus tähendaks riikliku eksami ja hindamise kaotamist.