Eestisse toodi sõja eest ära ka varjupaikades elanud koduloomad
Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad korraldas Ukraina sõjakeerisesse jäänud varjupaigaloomade päästmise. Poola-Ukraina piirile viidi loomadele toitu ning tagasiteel Eestisse päästeti koos 34 sõjapõgenikuga ka erinevates varjupaikades olnud koduloomad.
Mitu päeva kestnud teekonna järel jõudsid Ukrainast Võrru 14 koera ja üks kass, kes elavad kahes privaatses kodus.
"Loomad jõudsid turvaliselt Eestisse ja viibivad nüüd karantiinikodudes, seal on nad vähemalt 21 päeva, suure tõenäosusega kauem. Seal on nad veterinaaride hoole all, nad said vaktsineeritud, kiibistatud, nad saavad vajaliku ravi ja hoole ja nad saavad puhata ja siis me hakkame neile Eestis kodusid otsima," ütles Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.
Varjupaigaloomade päästeoperatsioon sai toimuda tänu paljude inimeste toetusele.
"Eriti tore on see, et nii palju inimesi on juba näidanud huvi, et aidata neid loomi ja elavad väga kaasa sellele päästeoperatsioonile. Õige pea saame Nähtamatute Loomade kanalite vahel jagada rohkem infot nendele loomadele kodu otsimise kohta, et nad saaksid turvalistesse kodudesse, kus nende eest hoolitsetakse ja kus nad ei pea mõtlema kõigele sellele õudusele, mis nad läbi elanud on," rääkis Mering.
Missuguses olukorras need loomad olid?
"Loomad olid ikka natuke hirmunud ja stressis ja väsinud, aga üldiselt on nad üsna rõõmsameelsed ja nägid head välja, eks see stress peidabki ennast. Nad on ikkagi nii palju üle elanud ja nii palju näinud ja konkreetselt pommirahe alt meieni jõudnud. Vaikselt nende käitumises aeg-ajalt märkab mingeid mustreid, et nad on tõesti traumeeritud natuke ja stressis, aga ma usun, et see läheb vaikselt üle. Praegu ka hoolitseme nende eest, et nende kannatusi natuke leevendada," rääkis Nähtamatud Loomad koordinaator Brigitta Nõmmik.
Kas on midagi, mida nende tulevased uued omanikud peaksid arvestama nende võtmisel?
"Jah, eks ikka. Need loomad on väga palju näinud, üle elanud. Nad vajavad alguses kindlasti hästi palju hoolt, rahu ja vaikust. Hästi oluline on ka see, et kui loom on trauma saanud, tuleb ka jälgida seda, mida ta ise parasjagu tahab, kas ta tahab sinult pai saada või kallistust. Ise ei tohi midagi suruda nendele loomadele peale. Mõni tahabki olla päris üksinda, et keegi teda ei tülita; teine tahab just kallistusi ja paisid; kolmandad elavad end välja nii, et tahavad muudkui mängida ja mürgeldada," lausus Nõmmik.
Toimetaja: Marko Tooming