Sõja 19. päev: Ukraina ja Venemaa kõnelused annavad lootust

{{1647228600000 | amCalendar}}
Purustused Kiievis.
Purustused Kiievis. Autor/allikas: Musienko Vladislav/UNIAN

Esmaspäeval algasid uued läbirääkimised Ukraina ja Venemaa vahel, mis õhtul peatati lubadusega jätkata neid teisipäeval. Enne läbirääkimisi olid ootused kasvanud: Ukraina kinnitas, et Venemaa lähenemine on muutunud konstruktiivsemaks, samal ajal survestab USA Hiinat, et see ei asuks sõjalistes raskustes Venemaad abistama.

Mis on oluline 14. märtsil kell 04:45:

- esmaspäeval jätkusid Ukraina ja Venemaa kõnelused uute ootustega, õhtul need peatati lubadusega jätkata läbirääkimisi teisipäeval;

- Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina soovib Venemaalt julgeolekugarantiisid ning võimalust tippkohtumiseks;

- Ukraina on sõja algusest evakueerinud üle poole miljoni inimese;

- Pentagon: Venemaa on laiendanud sihtmärkide nimekirja;

- Inimesi evakueeritakse Mariupolist, abikonvoi ei pääsenud endiselt linna;

- Harkiv on pideva pommitamise all, Mõkolajivit pole Vene väed suutnud vallutada;

- WHO hinnangul on sõda puudutanud 18 miljonit ukrainlast ning rünnaku alla on sattunud rohkem kui 30 haiglat;

- Vene väed korraldavad Zaporižžja tuumajaama juures lõhkamisi;

 - Kiiev: hulk Vene sõjaväelasi keeldub osalemast Ukraina-vastases sõjas;

- Ukraina nurjas Vene vägede katse ületada pontoonsilla abil Irpini jõgi;

- London: Venemaa katkestas Ukraina merekaubanduse;

- Harkivis on hävinud sajad elumajad.

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Ukraina relvajõud: Vene väed plaanivad tugevdada oma jõude Harkivi suunal

Ukraina relvajõudude peastaap teatas teisipäeva öösel, et Venemaa jätkab täiendavate üksuste moodustamist sõjaks Ukrainas. Peastaabi väitel kavatseb Venemaa tugevdada oma relvajõude Harkivi suunal.

Ukraina hinnangul on Volõni suunal suur tõenäosus provokatsioonideks Valgevene objektide vastu, et kaasta Valgevene väed sõtta.

"Polesje suunal võitlevad okupatsiooniväed Poliske, Kropõvnja, Zahharivka, Oliva, Sloboda, Kuhharska, Žovtneve, Ozerštšõna, Lõpivka, Kopõlivi, Motõžõni, Buzova, Horenõtši, Butša ja Demõdivi asula piirkonnas," selgitasid Ukraina relvajõud.

"Põhja suunas võitleb vaenlane Ljubetsi, Slavutõtši, Kovrõta, Zolotõnka, Mena, Branõtsia, Kalõta, Bogdanovka, Lukaši, Romnõi, Nedrigailivi asulate aladel. Ei teosta aktiivseid ründavaid tegevusi. Teostab vägede ümberrühmitamist, täiustab logistikasüsteemi, et ettevalmistada ja jätkata pealetungi Brovarõ suunal," lisas peastaap.

Slobožanski suunas püüavad Vene väed jätkuvalt piirata ümber Sumõ linna ning viivad läbi sõjategevust mitmel pool, sealhulgas Izjumi, Svatove, Hruševahha piirkonnas. Ka seal ei vii Vene väed läbi aktiivseid rünnakuid.

"Terrorirühmituste tugevdamiseks Sumõ, Ohtõrka, Harkivi ja Izjumi piirkondades koondab väed ümber ja konsolideerub vallutatud piiridel. Samas on probleeme laskepositsioonide laskemoonaga varustamisega," lisasid Ukraina relvajõud. Ukraina jõudude peastaap väidab, et Vene vägede 6. kindralarmee üksuste täiendamiseks kutsutakse ajateenijaid üle minema lepingulisele teenistusele.

Donetski ja Tavrija suunal võitlevad Vene väed Borova, Ternove, Novokrasnjanka, Luhanske, Horlivka, Panteleimonivka, Mõkilske, Huljaipole, Orihivi ja Kamjanske asulate piirkonnas.

Avdijivka suunas, Kamjanka piirkonnas olid Vene väed sunnitud taganema.

Vene väed jätkavad katseid Mariupoli vallutamiseks. "Ukraina sõdurid lõid edukalt sissetungijate rünnakud tagasi. Vastase kogukaotused olid umbes 150 inimest, kaks tanki, seitse jalaväe lahingumasinat ja üks soomustransportöör. Pärast kaotusi peatasid okupandid pealetungi ja taganesid," selgitas Ukraina relvajõudude peastaap.

Ukraina relvajõudude suurtükivägi ja lennukid tekitasid Vene vägede sõjatehnikale ja kolonnidele. Relvajõudude andmeil hävis suurtükitules 12 ühikut mootorsõidukeid.

Lõuna-Bugi suunal püüavad Vene väed kanda kinnitada Tomina Balka, Nadeždivka, Kiselivka, Pervomaiski, Mõhhailo-Larine, Uljanovski, Piskõ, Dobre, Snihurivka, Arhangelski, Zahradivka, Osokorivka, Berislavi, Kahhovka piirkondades.

Ukraina relvajõudude andmeil ei valmista Vene väed praegu Mustal ja Aasovi merel ette meredessanti.

Zelenski: Vene sõjavägi on Ukraina armee üks varustajatest

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on Vene sõjaväelased segaduses ning ei oodanud Ukrainalt vastupanu, mida nad seni on saanud, vahendas BBC.

"Nad põgenevad lahinguväljalt. Nad hülgavad varustuse," väitis president.

"Me võtame trofeed ja kasutame neid Ukraina kaitsmiseks. Tegelikult on Vene sõjavägi praegu meie armee üks varustajatest. Nad poleks suutnud sellist asja isegi õudusunenäos ette kujutada," lisas ta.

Zelenski tänas Vene tsiviilelanikke, kes on sõja vastu protestinud. Ta tänas eraldi Vene Pervõi Kanali töötajat Marina Ovsjannikovat, kes sõjavastase plakatiga "Vremja" otse-eetrisse tungis.

Zelenski sõnul suutsid Ukraina väed aidata Luhanski ja Kiievi oblastist esmaspäeval põgeneda 3806 inimesel. Ta lisas, et 100 tonni kaubaga autod on endiselt Berdjanskis kinni ning ei pääse Vene vägede poolt ümber piiratud Mariupolisse.

Zelenski kinnitas, et kõnelused Venemaaga jätkavad teisipäeval Türgis. Presidendi sõnul on temani jõudnud info, et siiani on kõnelused läinud üsna hästi. "Kuid eks me näe. Need jätkuvad homme," sõnas ta.

Ukraina presidendi nõunik: sõda võib maiks läbi olla

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõuniku Oleksi Arestovitši hinnangul võib sõda maikuuks läbi saada, kuna Venemaal lõpevad ressursid ründamiseks, vahendas Reuters.

Arestovitš ütleb mitmes Ukraina meediakanalis avaldatud videos, et täpne sõja lõppemise aeg sõltub sellest, kui palju vahendeid on Kreml valmis sõjale kulutama.

"Ma arvan, et mitte hiljem kui mais, mai alguses meil peaks olema rahuleping. Võib-olla palju varem. Eks näis. Ma räägin hilisematest võimalikest kuupäevadest," rääkis Arestovitš.

"Oleme praegu teelahkmel. Kas väga kiiresti, nädala või kahe jooksul sõlmitakse rahuleping koos vägede väljaviimise ja kõigega või üritatakse mõned, ütleme, süürlased teise ringi jaoks kokku kraapida. Ja kui me need ka purustame, siis leping aprilli keskpaigaks või lõpuks," lisas ta.

Arestovitši sõnul on ka hullumeelne stsenaarium, mille järgi Venemaa saadaks sõtta uued ajateenijad, kes on saanud kuu aega väljaõpet.

Ta lisas, et isegi kui rahuleping sõlmitakse, võivad väiksemad taktikalised kokkupõrked jätkuda, kuigi Ukraina nõuab tema sõnul kõigi Vene vägede täielikku lahkumist.

ÜRO andmeil on hukkunud üle 600 tsiviilelaniku

ÜRO inimõiguste kõrge voliniku büroo (OHCHR) andmetel on 13. märtsi hilisõhtu seisuga Ukrainas sõjas saanud surma 636 ja vigastada 1125 tsiviilelanikku.

OHCHR-i hinnangul võib tegelik ohvrite arv olla palju suurem, eriti valitsuse kontrolli all olevatel aladel, kuna sealt on kestvate lahingute tõttu keeruline andmeid saada. Eelkõige puudutab see Harkivi oblastis Izjumi ning Donetski oblatis Mariupolit ja Volnovahhat, kus on väidetavalt sadu tsiviilohvreid.

Uued satelliidipildid näitavad täiendavaid purustusi Mariupolis ja Kiievi lähistel

Maxar Technologies avaldas esmaspäeval uued satelliidipildid purustustest Mariupolis ja Kiievi ümbruses.

Suuri purustusi on näha näiteks Kiievi kesklinnast umbes 40 kilomeetri kaugusel loodes Moštšuni külas. Osad majad on endiselt leekides ning ümbruses olevad alad on kõrbenud:

Põlevad elumajad Moštšunis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

Fotod näitavad kahjustusi ka Mariupolis. Muu hulgas on näha, et Žovtenijvi linnaosas kahjustada saanud haiglat ja kortermaju: 

Mariupoli lääneosas Žovtenijvi linnaosas kahjustusi saanud haigla ja kortermajad. Autor/allikas: SCANPIX/AFP/Maxar Technologies

Pole selge, kumb pool on haigla purustustes vastutav.

Põlengud Mariupoli idaosas Fontanna tänava lähistel. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

Põlevad kortermajad ja kaubanduskeskus Mariupolis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

SOHR: kümned tuhanded süürlased tahavad minna Venemaa eest sõtta

Süüria inimõiguste vaatlusorganisatsiooni (SOHR) teatel on Venemaa pannud siiani kirja üle 40 000 Süüria võitleja, kes tahavad Venemaa eest Ukrainasse sõdima minna.

Organisatsiooni väitel pole need inimesed vabatahtlikud, aga on end kirja pannud lubaduse eest "saada palka ja privileege".

SOHR-i sõnul käib värbamine Damaskuses ja Aleppos läbi Süüria erinevate valitsusametite.

SOHR-i andmeil pole Vene sõjavägi veel ühtki Süüria võitlejat Ukrainas rindele saatnud.

Ukraina uudisteagentuur UNIAN on öelnud, et esimesed 400 võitlejat on saabunud Ukraina piirile. UNIAN-i väitel on pandud neile Ukraina piiri äärde - Venemaal Rostovis ja Valgevenes Gomelis - püsti majutus- ja treeningkeskused.

Zelenski tahab pikendada sõjaseisukorda kuu võrra

Ukraina president Volodõmõr Zelenski esitas esmaspäeva hilisõhtul parlamendile eelnõu, millega pikendataks sõjaseisukorda 30 päeva võrra.

Sõjaseisukord kehtiks praegu 24. märtsini.

Asepeaminister: Vene väed võtsid Melitopoli oblastivolikogu juhi kinni

Ukraina asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul korraldasid Vene väed Melitopoli oblastivolikogu juhi majas läbiotsimise ja viisid ta teadmata suunas minema, kirjutab Interfax.

"Täna sai teatavaks, et eile (13. märtsil) tulid okupandid läbi otsima Melitopoli oblastivolikogu juhataja Sergei Mõkolajivitši kodu. Läbiotsimise viisid läbi kaheksa inimest, kes võtsid temalt dokumendid, kõik mobiilseadmed ja nõudsid paroole. Ta viidi teadmata suunas minema," ütles Vereštšuk esmaspäevaõhtuses videosõnumis.

Samas tuletas minister meelde, et Melitopoli linnapea Ivan Fedorov on endiselt vangistuses.

Zaporižzja oblastivalitsuse juht Oleksandr Staruhh teatas, et eelmisel nädalal kinni võetud Fedorovi hoitakse jätkuvalt Luhanskis. "Täna olemasoleva info kohaselt viibib Melitopoli röövitud linnapea Ivan Fedorov okupeeritud Luhanskis, kus teda süüdistatakse "terrorismis"," kirjutas Staruhh esmaspäeval oma sotsiaalmeediakanalil.

Läbirääkimised peatati kuni teisipäevani

Ukraina ja Venemaa vahel algas esmaspäeva lõuna ajal videosilla vahendusel uus kõneluste voor.

"Suhtlus käib, kuigi see on raske," teatas Ukraina pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak Twitteris. "Lahkarvamuste põhjus on poliitiliste režiimide erinevus. Ukraina on vaba konsensusel põhinev ühiskond. Venemaa surub oma ühiskonda ultimaatumitega alla."

Podoljak ütles enne kõneluste algust, et Venemaa suhtumine on muutunud konstruktiivsemaks: "Venemaa saab nüüd palju adekvaatsemalt aru ümbritseva maailma reaalsustest. Nad on palju vastuvõtlikumad Ukraina lahinguväljal kinnitust saanud positsioonide suhtes, Ukraina tegudele oma huvide kaitsel."

Podoljak teatas õhtul, et uus kõnelustevoor peatati kuni teisipäevani.

"Läbirääkimistel võeti tehniline paus kuni homseni. Seda täiendavaks tööks töörühmades ning mõnede definitsioonide täpsustamiseks. Läbirääkimised jätkuvad," kirjutas Podoljak Twitteris.

Esimene Ukraina ja Venemaa delegatsiooni kohtumine toimus Valgevenes 28. veebruaril, järgmine kohtumine toimus 3. märtsil, kolmas voor 7. märtsil.

Ukraina relvajõud: Vene väed pole Mõkolajivit seni vallutanud

Lõuna-Ukrainas käivad kõvad lahingud, kuid vaatamata Vene vägede pingutustele pole nad suutnud vallutada Mõkolajivit, mis on viimane suurem tugipunkt enne Odessat, teatasid Ukraina relvajõud.

Relvajõudude ülevaates märgiti, et Kiievi ümbruses üritavad vene väed pääseda üle Irpini jõe, et saada kontroll Kiievi eeslinnade Butša ja Irpini üle. Ida-Ukrainas taastuvad Vene väed Harkivis ja Iziumis saadud kaotustest.

Harkivi linnapea Ihor Terehhov ütles esmaspäeval, et linn on pideva pommitamise all, löögid on tabanud on kesklinna ja hukkunud on tsiviilelanikke.

Terehhovi sõnul on Vene väed hävitanud pommitamisega Harkivis umbes 600 elumaja. Samuti on pihta saanud 50 kooli, mitu meditsiiniasutust.

"Me peame ümber paigutama, transportima inimesed, viima abi. Me organiseerime sooja toitu, pakume inimestele ravimeid, sealhulgas insuliini. Me jälgime olukorda linnas," rääkis Terehhov.

Harkivi kuberneri Oleh Sõnehubovi väitel tabas Harkivit Venemaalt väljatulistatud Iskanderi rakett.

Ukraina relvajõudude teatel jätkavad Vene väed endiselt ränka pommitamist, et hävitada Ukraina militaar- ja tsiviiltaristut.

Relvajõudude sõnul on seni hävitatud 77 Vene vägede lennukit, 90 helikopterit ja pea 400 tanki.

USA kaitseministeeriumi esmaspäevastel andmetel on pea kogu Vene vägede liikumine Ukrainas peatunud. Kiievi lähedane pikk konvoi ei liikunud nädalavahetusega linnale lähemale, küll nähakse, et Venemaa üritab põhja poolt Kiievile lähenevaid vägesid täiendada.

Ameeriklased märkisid, et Ukraina väed on suutnud edukalt rünnata Kiievi lähedal paiknevat hiiglaslikku konvoid, haavates Vene vägede varustus- ja logistikavõimekust.

Pentagon: Vene väed laiendavad rünnakuid

USA kaitseministeeriumi hinnangul võib järeldada pärast Vene vägede õhurünnakuid Lääne-Ukrainas, et Vene väed on laiendanud rünnakuid.

"Tundub küll, et Venemaa on sihtmärkide nimekirja laiendamas," ütles Pentagoni kõneisik John Kirby esmaspäeval.

Javorivi treeningkeskusesse on USA toimetanud Ukrainale kaitseabi, ütles Kirby. Samas ei usuta Pentagonis, et see oli põhjus, miks Vene väed Javorivit ründasid.

"Me ei käsitle seda rünnakut kui soovi sihtida Ukrainale antavat kaitseabi," ütles Kirby.

"Ma ei avalda, kuidas me jätkame Ukraina abistamist. Kuid me jätkame Ukrainale kaitseabi toimetamist nii kiiresti, kui me suudame. Ja selleks on erinevaid viise," lisas ta.

Kirby sõnul ei ole Venemaa endiselt saavutanud kontrolli Ukraina õhuruumi üle.

"Meie hinnangul käibe endiselt võitlus õhuruumi üle ja ukrainlased kaitsevad oma õhuruumi võimekalt. Võitlus õhuruumi üle käib, sest ukrainlased leiavad viise oma õhuruumi kaitsta," lausus ta.

Ukraina on evakueerinud üle poole miljoni inimese

Ukraina on Venemaa sissetungist alates evakueerinud 548 000 inimest, ütles Ukraina asesiseminister Yevheni Yenin.

"Viimase 24 tunni jooksul on meie päästemeeskonnad vastanud 600 kutsele, nendest 250 on olnud aladel, mida Vene väed pommitavad," lausus Yenin, lisades, et viimase ööpäevaga on rusude alt päästetud 50 inimest.

Ukraina asepeaminister Irina Vereštsuk ütles, et Ukrainal õnnestus esmaspäeval evakueerida rohkem kui 4000 inimest aladelt, kus käib sõjategevus. Selleks kasutati seitset humanitaarkoridori. Kuigi humanitaarkoridore pidi olema kümme, siis kolme neist ei saanud Vereštšuki sõnul kasutada, sest Vene väed tulistasid inimesi, keda evakueeriti Kiievi piirkonnas.

Rahvusvaheline migratsiooniorganisatsioon IOM teatas esmaspäeval, et sõja algusest saadik on Ukrainast põgenenud lähiriikidesse rohkem kui 2,8 miljonit inimest.

Mariupoli linna elanik kõnnib pommitabamuse saanud maja ees. Autor/allikas: SCANPIX/AP

Vene rahvuskaardi ülem: kõik ei lähe plaanipäraselt

Vene rahvuskaardi ülem, üks president Putini lähemaid liitlasi Viktor Zolotov ütles esmaspäeval, et sõjaline operatsioon Ukrainas ei edene nii kiiresti, kui Kreml seda soovis.

Putini julgeolekunõukogusse kuuluv Zolotov süüdistas edasitungi takerdumises "paremäärmuslastest" Ukraina vägesid, kes tema sõnul peituvad tsiviilelanike taha, vahendas Reuters.

"Ma pean ütlema, et jah, kõik ei edene nii kiiresti, kui me tahaksime," ütles Zolotov rahvuskaardi kodulehel.

"Aga me liigume oma eesmärgi suunas ja võit saab olema meie," lisas ta.

Zolotovi väljaütlemine on esimene kord, kui Venemaa kõrge ametnik tunnistab rünnaku takerdumist.

Zolotov oli enne 2016. aastal rahvuskaardi etteotsa asumist Putini personaalse turvameeskonna juht.

Inimesi evakueeritakse Mariupolist, kuid abi ei jõua endiselt kohale

Tsiviilisikud said esmaspäeval lõpuks linnast evakuatsioonikoridori kaudu välja ning liikusid Zaporizzja linna poole, mis on Ukraina vägede kontrolli all, ütles pärastlõunal Mariupoli linnavalitsuse nõunik Petro Andriuštšenko.

Nõuniku sõnul saadi kinnitus relvarahu kohta. Evakuatsioonikoridor kulgeb ka läbi Berdjanski linna, mis on Vene vägede käes. Pärastlõunaks olid poolsada eraautot Berdjanski linna läbinud ja teel Zaporižžja poole teel.

Mariupoli linnavalitsus hoiatas inimesi, et nad ei saa garanteerida rohelise koridori turvalisust ja selle kasutamine on inimeste enda vastutusel.

Linnavalitsus teatas hiljem, et 160 autot oli Mariupolist lahkunud ja läbinud ka Berdjanski.

Inimeste evakuatsiooni Mariupolist kinnitas ka Vene kaitseministeerium.

Samas jätkasid Vene väed Mariupoli pommitamist ning humanitaarabi ei pääsenud endiselt linna, ütles esmaspäeval Ukraina asepeaminister Irina Verestšuk. Tema sõnul üritas abikonvoi jõuda esmaspäeval ümber piiratud linna, et tuua abisaadetisi ja aidata evakueerida naisi ja lapsi, kuid linna ei pääsetud.

Ukraina päästjad mürsutabamuse saanud elamu ees Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Zaporižžja tuumajaama juures toimuvad lõhkamised

Vene väed korraldavad enda kontrolli all oleva Zaporižžje tuumajaama juures lõhkamisi, teatas Ukraina riiklik tuumaenergiaettevõte Energoatom.

Energoatomi teatel lõhkasid Vene väed lõhkeainet tuumajaama peareaktori lähistel ja et lõhkamisi on veel kavas, vahendas The Kyiv Independent.

Energoatomi teatel pole veel selge, kas plahvatused tõstsid ka kiirgustaset.

Vene vägede lõhkamisplaanidest teatas esmaspäeval ka Ukraina ülemraada.

Lahingutegevus püsib samades piirides

Ukraina kaitseväe peastaabi hommikuse ülevaate kohaselt pole lahingutegevuse piirkondades öö jooksul olulisi muutusi toimunud. Ukraina väed andsid peastaabi teatel tulelööke Vene armee tagalaosade pihta, sihtides ladusid ja välibaase.

Eelnenud päeva jooksul tulistasid Ukraina väed peastaabi teatel alla neli Vene lennukit ja kolm helikopterit.

Vene armee ei saavutanud öö jooksul märkimisväärset edu, nende pingutused olid suunatud konsolideerumisele ja juba hõivatud alade hoidmisele, teatas peastaap.

Vene sõjaväelaste moraal on madal, teatas Ukraina peastaap. Peastaap viitas andmetele, mille kohaselt Belgorodis Venemaal Ukraina piiri ääres on loodud eraldi laager Vene sõjaväelastele, kes on keeldunud lahingutegevuses osalemast.

Ukraina meedia teatel sai esmaspäeva hommikul Vene raketirünnaku tõttu kahjustada Rivne linna lähedal asuv teletorn, vahendas BBC. Rivne oblasti kuberner Vitali Koval teatas esmaspäeva õhtul, et rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest. "Inimesed on siiani rusude all," lisas ta.

Vene raketid tabasid Uniani agentuuri sõnul veel Staviše küla Žõtomõri lähedal.

Samuti sai tabamuse korterelamu Kiievis, üks inimene sai surma. Pommitamise alla langes ka Antonovi ehk Hostomeli lennuväli Kiievi lähistel.

Tšornobõli tuumajaam oli ajutiselt välise elektritoiteta

Ukraina riiklik energiafirma Ukrenergo teatas esmaspäeval, et vahepeal taastatud elektritoide Tšornobõli tuumaelektrijaamale katkes taas ning jaama varustati diiselgeneraatorite abil.

Tuumajaama elektritoide on oluline suletud reaktorite tuumakütuse jahutusvee pumpamiseks.

Tuumajaama kõrval asuv Slavutitši linn on ilma elektrivooluta, lisas Ukrenergo juht Volodõmõr Kudrõtski Ukraina televisioonis esinedes, vahendas Reuters.

Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) teatas teisipäeva öösel, et Tšornobõli tuumajaama ala väline elektrivarustus on taastatud. "(Ukraina) reguleeriv organ teavitas IAEA-d, et kell 13.10 Kesk-Euroopa aja järgi taastati väline elektrivarustus ning Tšornobõli töötajad jätkasid tööd tuumajaama võrguühenduse taastamiseks," märkis amet.

Vene kaotuste hulk Ukrainas ei kasva enam nii kiiresti

Ukraina kaitseväe peastaabi teatel on Vene väed kaotanud sõja algusest kuni esmaspäeva hommikuni üle 12 000 sõduri.

Samuti on Vene sõjavägi kaotanud 389 tanki, 1249 lahingusoomukit, 150 suurtükiväesüsteemi, 64 mobiilset raketilaskesüsteemi, 77 sõjalennukit, 90 helikopterit, 617 veokit ja muud sõidukit, 60 kütuseveokit, kaheksa operatiiv-taktikalist drooni.

Võrreldes eelmiste päevadega pole Ukraina esitatud Venemaa kaotuste numbrid enam nii kiiresti suurenenud.

Oma kaotuste suurust Ukraina peastaap ei teata.

Esmaspäeval avatakse kümme humanitaarkoridori

Ukraina ja Venemaa leppisid esmaspäevaks kokku 10 turvakoridori avamise, mille kaudu evakueerida ümberpiiratud asulatest rahulikke elanikke.

Ukraina ajutiselt okupeeritud alade reintegreerimise ministri Irõna Vereštšuki  teatel on kuus koridori plaanis avada Kiievi oblastis, kolm Luhanski oblastis ning lisaks loodetakse saada ligipääsu ka Mariupoli linnale, et sinna viia Berdjanskist humanitaarabi.

Ukraina tuletõrjujad toovad Kiievis mürsutabamuse saanud korrusmajast alla vanainimese. Autor/allikas: SCANPIX / Ukraina päästeteenistus

Kiievi oblastist koondatakse inimesi Brovarõ linna ja Belogorodka asulasse, Luhanski oblastis Slovjanski linna.

WHO hinnangul on sõda puudutanud 18 miljonit ukrainlast

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul on Venemaa kallaletung puudutanud Ukrainas vähemalt 18 miljonit inimest, kellest 6,7 miljonit on pidanud riigi sees teise kohta pagema.

"Ligi kolm miljonit inimest on Ukrainast lahkunud. Varustuskanalid on tugevalt häiritud. Paljud tarnijad on töö lõpetanud, mitmed laod on sõja tõttu ligipääsematud, meditsiinivarustust on hakanud nappima ning haiglatel on raskusi haigete ja haavatute ravimisel," öeldakse WHO Euroopa osakonna esmaspäeval avaldatud pressiteates.

WHO teatel koordineerib organisatsioon oma partneritega humanitaarabi andmist Ukrainale nii riigi sees kui ka tuues abi riigi piirile.

Nii viidi 8. märtsil Kiievisse 10 tonni meditsiinivarustust edasi jagamiseks teiste linnade haiglatele. Järgneval kolme päeval toimetati veel üheksa kümnetonnist saadetist Harkivisse, Dniprosse, Hersoni, Sumõsse, Mõkolaivisse, Žõtomõri, Žaporižžjasse, Mariupoli ja Tšerkassõsse. Iga saadetis koosnes varustuses 150 haavatu raviks ning 15 000 muu patsiendi ravimiseks. Kõik saadetised viidi kohale tihedas koostöös Ukraina tervishoiuministeeriumiga.

WHO  andmeil oli 12. märtsiks registreeritud 31 rünnakut meditsiiniasutustele, milles hukkus 12 ja sai haavata 34 inimest, haavatutest kaheksa ja hukkunutest kaks olid meedikud.

Zelenski: Ukraina soovib Venemaalt julgeolekugarantiisid

Ukraina soovib läbirääkimistelt Venemaaga julgeolekugarantiisid ja kokkulepet tippkohtumise korraldamiseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Meie eesmärk neis keerulistes läbirääkimistes on saavutada Ukrainale rahu ja julgeolek," ütles Zelenski ööl vastu esmaspäeva tehtud videopöördumises.

President kinnitas ka, et kahe riigi delegatsioonid räägivad omavahel videoühenduse vahendusel iga päev.

"Meie delegatsioonil on täpne ülesanne – teha kõik, et toimuks presidentide kohtumine," ütles Zelenski.

Ukraina president Volodomõr Zelenski pühapäeval Kiievis haiglas haavatud sõdureid külastamas. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Lisaks soovib Ukraina saada toimivaid julgeolekugarantiisid, märkis president Zelenski. "Mitte selliseid nagu anti Budapestis (kui lääne suurriigid ja Venemaa lubasid 1994. aastal tagada Ukraina julgeoleku pärast selle riigi tuumarelvadest loobumist – toim.) ja sellise, mis praegu toimub meie õhuruumis. Aga sellise, kus ukrainlased võiksid öelda, et see toimib ja on tõeline garantii," rääkis Zelenski.

Varasemalt on Ukraina president öelnud, et võik Vene liidri Vladimir Putiniga kohtuda Jeruusalemmas. Kreml on teatanud, et ei välista Vene-Ukraina tippkohtumist, kuid soovib eelnevalt teada kohtumise päevakorda ja eesmärki.

USA: Venemaa palus Hiinalt relvaabi

Samal ajal on USA teinud avalikuks teabe, et Venemaa pöördus Hiina poole sõjavarustuse saamiseks. "Venemaa on taotlenud Hiinalt sõjavarustust ja muud abi alates sissetungi algusest," ütlesid USA ametnikud ajalehele Financial Times. 

"On märke, et Venemaal hakkavad teatud tüüpi relvad otsa saama," ütlesid USA ametnikud. 

USA sammu võib näha kui täiendavat sammu esmaspäeval algava kõneluste vooru eel Venemaale täiendava surve loomisel ja sõja alustaja suuremal isoleerimisel. Hiina väidab, et on Ukraina konfliktis neutraalne osapool.

Hiina USA saatkonna pressiesindaja väitis kohe pärast Financial Timesi uudise ilmumist, et pole kunagi kuulnud, et Venemaa on Hiinalt sõjalist abi palunud.

USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan sõidab esmaspäeval Rooma. Ta kohtub seal oma Hiina kolleegi Yang Jiechiga. Ka Sullivan hoiatas pühapäeval Hiinat, et "Peking ei aitaks Moskvat sanktsioonidest mööda hiilimisel."

"Me tagame, et Hiina ega keegi teine ei suuda Venemaale neid kaotusi hüvitada. Ma ei hakka avalikult avaldama, kuidas me seda tagame. Kuid me edastame selle Hiinale eraviisiliselt," ütles Sullivan. 

Ukraina pealäbirääkija Mõhhailo Podoljak. Autor/allikas: Twitter

Kiiev: hulk Vene sõjaväelasi keeldub osalemast Ukraina-vastases sõjas

Radio Svoboda teatel hävitas Ukraina suurtükivägi Zaporižžja oblastis Vasõlivka linna juures ligi 200 ühikut Venemaa sõjatehnikat.

Ukraina sõjaväeametnike sõnul jätkavad Venemaa väed rahvusvahelist humanitaarõigust rikkudes tsiviilinfrastruktuuri hävitamist 

Venemaa laseb Ukraina teatel Valgevene territooriumilt välja lühimaa ballistilisi rakette.

Venemaa väed pole endiselt suutnud Mariupolit vallutada, märgib raport. 

Ukraina relvajõud alustasid vastupealetungi Lõuna-Ukrainas Mõkolajivi oblastis ja Ida-Ukrainas Harkivi oblastis, teatas Ukraina siseministeeriumi ametnik Vadõm Denisenko pühapäeva õhtul.

Kui televisioonis antud intervjuus küsiti Denisenko käest, kas on võimalik, et Vene väed blokeerivad Kiievi, vastas ta, et praegu ei ole mingit blokaadi ja see ei juhtu ka lähitulevikus.

Ukraina nurjas Vene vägede katse ületada pontoonsilla abil Irpini jõgi

Tehnoloogiafirma Maxar Technologies uus satelliidipilt näitab, et Ukraina sõjavägi nurjas Venemaa sõjaväesõidukite katse ületada juba üle kahe nädala Kiievist põhjas ägedate lahingute tandriks oleva Hostomeli lähedal pontoonsilla abil Irpini jõgi, vahendas CNN. 

Irpin on sisuliselt Ukraina pealinna Kiievi äärelinn. Ukraina väed on seni seal Venemaa vägede rünnakud tagasi tõrjunud.

Ukraina sõjavägi hävitas Irpini jõe peamise silla. Seetõttu on jõgi nüüd Venemaa sõjaväele keset rasket maastikku oluline takistus. 

Pontoonsild asus lagedal väljal Irpini jõe peasillast umbes kaheksa kilomeetri kaugusel. 

Ukraina vägede poolt purustatud pontoonsild Irpinis. Autor/allikas: Ukraina peastaap

London: Venemaa katkestas Ukraina merekaubanduse

Suurbritannia kaitseministeerium teatas pühapäeva öösel oma raportis, et Venemaa merevägi on kehtestanud Ukraina Musta mere rannikul blokaadi.

Ukraina merekaubandus on seetõttu katkestatud, vahendas BBC. 

London hoiatas, et Venemaa väed võivad Ukraina rannikul korraldada lähinädalate jooksul uusi dessantrünnakuid. Üks selline operatsioon juba toimus Aasovi merel. 

Zelenski kutsus NATO-t jälle üles kehtestama lennukeelutsooni

Pühapäeva hommikul hukkus Venemaa raketirünnaku tõttu Javorivi linna rahuvalve- ja julgeolekukeskuses 35 inimest. President Zelenski kutsus seetõttu NATO-t jälle üles kehtestama Ukraina õhuruumis lennukeelutsooni, vahendas AP. 

"Kui te meie taevast ei sulge, on ainult aja küsimus, millal Venemaa raketid langevad teie territooriumile," ütles Zelenski. 

Prantsusmaa president Emmanuel Macron vestles pühapäeval oma Ukraina kolleegi Volodomõr Zelenskiga. Riigipead arutasid käimasolevaid Kiievi ja Moskva vahelisi läbirääkimisi ja jõupingutusi relvarahu saavutamiseks, vahendas CNN. 

Macron avaldas Zelenskile toetust ja lubas täiendavat abi, mida Euroopa Liit otsustas viimasel tippkohtumisel Ukrainale anda. 

Macron suhtles pühapäeva õhtul ka USA president Joe Bideniga. Riigipead lubasid toetada Ukraina valitsust ja rahvast. 

"Macron avaldas kaastunnet ajakirjanik Brent Renaudi surma puhul. Riigipead leppisid kokku Moskva-vastaste sanktsioonide tugevdamises ja Ukraina toetamises. Nad jätkavad lähipäevadel kontakti hoidmist," ütles vestlusega kursis Prantsuse allikas. 

Mariupolis on olukord kriitiline, elanike sõnul õudne

Mariupoli linnavõimu teatel on linnas toidu- ja veevarud lõpukorral. "Inimesed on raskes olukorras olnud 12 päeva. Linnas pole elektrit, vett ega soojust. Praktiliselt puudub mobiilside. Viimased toidu- ja veevarud on otsakorral," teatas linnavalitsus.

Linnavalitsuse andmetel on Venemaa sissetungi algusest hukkunud Mariupolis 2187 elanikku.

"Viimase 24 tunni jooksul pommitati linna vähemalt 22 korral. Üle 100 pommi on visatud Mariupoli," teatas linnavalitsus.

Mariupoli elanik, kes postitas pühapäeval video linnas valitsevast olukorrast, ütles, et tegu on puhta õudusega.

"Pole humanitaarabi ega saagi olema. Rahumeelsete inimeste evakueerimine pole võimalik. Inimesed on meeleheitlikus olukorras. Vesi, toit on lõppemas, inimesed on sunnitud poodidesse sisse murdma, et eluks vajalikku leida. /.../ Vene sõjavägi ei häbene korraldada õhurünnakuid, linn on õhurünnakute all. Rahumeelsete elanike seas on tuhandeid hukkunuid kõikjal linnas. Siin on nagu hakklihamasinas. Me tunneme kibestumist, meeleheidet... /.../ Vene väed tapavad meid. Linnal pole olnud elektrit 13 päeva, soojust, vett. Ja maailm ei tea, mis siin toimub. See on puhas õudus," rääkis ta.

Mariupoli kriitilisele olukorrale juhtis tähelepanu ka Punane Rist, kes kutsus üles leidma kokkulepet, kuidas linna abi saata.

"Mariupoli elanikud on kannatanud nädalaid elu-või-surm õudusunenägu. See peab lõppema. Neile tuleb tagada turvalisus ja ligipääs toidule, veele ja kaitsele," ütles Punase Risti rahvusvahelise komitee president Peter Maurer.

Õhust võetud foto näitab soomukit tulistamas Mariupolis 13. märtsil. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Toimetaja: Karl Kivil, Anvar Samost, Mait Ots, Marko Tooming, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: