Allikad: Putin lükkas tagasi Ukraina neutraliteedi taganud rahuleppe

Venemaa president lükkas allikate teatel sõja alguses või enne seda tagasi Vene ja Ukraina läbirääkijate esialgse kokkuleppe sõjategevuse peatamiseks. Kokkuleppe kohaselt oleks Ukraina nõustunud NATO-ga mitte ühinema ning Vene väed oleksid sõjalise kampaania Ukraina vastu lõpetanud.
Kolme allika kohaselt suutsid Ukraina ja Vene läbirääkijad rahuläbirääkimiste käigus jõuda sõja lõpetamiseks esialgsele kokkuleppele, vahendab Vene ametiisikutega suhelnud Reuters.
Venemaad esindas läbirääkimistel Ukrainas sündinud Dmitri Kozak, kes kuulub Putini lähiringi alates Putini tegutsemisest Peterburis.
Kozak ütles väidetavalt Putinile, et kokkulepe Ukrainaga tähendab, et Venemaa võib sõja Ukraina vastu lõpetada.
Putin kurtis enne Ukrainale kallale tungimist veebruaris korduvalt avalikult, et NATO sõjaline taristu hiilib pidevalt Venemaale lähemale. Lisaks väitis Vene riigipea, et kaitseallianss kavatseb tulevikus Ukraina enda liikmeks võtta, mis Putini sõnul oleks olnud Venemaale eksistentsiaalne oht.
Allikate teatel ei olnud Putin Kozaki juhtimisel läbiräägitud kokkuleppega rahul ning nõudis, et Ukraina tunnistaks lisaks sõjalisele neutraliteedile osa enda territooriumi annekteerimist Venemaa poolt.
Riigi territooriumi kaotusega Ukraina ei nõustunud ning kokkulepet kahe riigi vahel ei sõlmitud.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov sõnas Reutersile, et sellistel väidetel pole reaalsusega mingit sidet.
Kozak pole Ukrainaga peetud läbirääkimiste kohta kommentaare andnud.
Ukraina presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul kasutas Venemaa invasioonieelseid läbirääkimisi suitsukattena, et valmistada ettekallaletungi Ukrainale.
Podoljaki sõnul on praegu selge, et Venemaa pole kunagi Ukraina suhtes olnud huvitatud rahumeelsest lahendusest.
Reuters teatas sõja alguses 25. veebruaril, et Ukraina on valmis pidama Venemaaga läbirääkimisi enda sõjalise neutraliteedi üle.
Kahe allika kohaselt surus Kozak Ukraina sõjalise neutraliteedi ettepanekut eriti tugevalt 24. veebruari invasioonile järgnenud päevadel. Ühe allika sõnul vahetas Putin sõja käigus plaani ega kiitnud Kozaki kokku lepitut heaks.
Kolmanda allika sõnul lükkas Putin Kozaki ettepaneku tagasi juba enne invasiooni.
Kozak koos Vene delegatsiooniga kohtus Ukraina ametiisikutega Berliinis 10. veebruaril Prantsusmaa ja Saksamaa vahendusel. Kozak kommenteeris tollal, et läbirääkimistel ei suudetud milleski kokku leppida.
Isegi kui Putin oleks nõustunud Kozaki plaaniga, on ebaselge, kas see oleks sõja lõpetanud. Reuters ei suutnud üle kinnitada, kuivõrd valmis olid sellist kokkulepet sõlmima Ukraina president ja teised Ukraina kõrged ametiisikud.
Kozak osales ka Vene julgeolekunõukogu avalikul istungil, mida Vene televisioonis näidati ja mille käigus Putin tunnistas Donetski ja Luhanski "rahvavabariikide" iseseisvust.
Kolme allika sõnul palus Kozak Putinil kohe peale telekaamerate lahkumist mitte eskaleerida olukorda Ukrainaga.
Ühe eraldiseisva allika sõnul katkesid rahuläbirääkimised märtsis, kui Ukraina ametiisikud said aru, et Putin sooviski Ukrainaga sõdida.
Kozak on jätkuvalt Putini administratsioonis, kuid mitmete allikate sõnul ei tegele ta enam Ukraina küsimusega.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Reuters