Eesti keele kursuste arvu suurendamine läheb riigile maksma 10 miljonit
Kuigi riik on plaaninud eesti keelt võõrkeelena õppivatele inimestele tasuta kursuste kohtade arvu suurendada ja keeleõpet paremini korraldada, on ukrainlaste Eestisse saabumine tekitanud vajaduse protsessi kiirendada. Eesti keele õppe laialdasem korraldamine läheks riigile esialgse plaani alusel maksma ligi 10 miljonit eurot.
2020. aasta integratsiooni monitooringu alusel ei ole 35 protsenti Eestis elavatest teisest rahvusest elanikest rahul eesti keele õppe kättesaadavusega. Nii haridus- ja teadusministeerium kui ka töötukassa kinnitavad, et väiksemates piirkondades on kursuste kättesaadavus kehvem ja suuremates linnades täituvad tasuta kohad kiirelt.
"Üldine trend on selline, et praegu riigi poolt pakutavad tasuta eesti keele kursused täituvad väga kiiresti ja pigem on vajadus nende arvu suurendada. Koheseks reageerimiseks on loomulikult tulnud nüüd vajadus sõjast, mis Ukrainas toimub, aga plaan keeleõpet paremini korraldada, kohtade arvu suurendada on partneritega olnud pikemalt laual," rääkis haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson.
"Täna hommikul tuli meile üks Ukraina proua, kes ütles alustuseks "tere" ilusas puhtas eesti keeles ja ta oli Eestis viibinud umbes kaks päeva, arvata võib, et see huvi on päris suur, hakkab vaikselt kasvama," märkis töötukassa Tartumaa juht Jane Väli.
Nii lisandub juba praegu Eestis elavatele eesti keele õppimise huvilistele juurde uus sihtrühm, kelle eesti keele oskuse arendamisesse plaanib riik panustada. Adamsoni sõnul suudab riik praegu pakkuda 15 000 tasuta eesti keele õppe kohta, mida plaanitakse suurendada 10 000 võrra. Samuti on esialgu kavas koolitada juurde ligi 100 õpetajat.
Nii on riik esialgu arvestanud 10 000 keeleõppe huvilise lisandumisega, mis on ministeeriumi hinnangul optimaalne piir.
"Et kõik, kes on saabunud, saavad kohe täna, homme või siis kolme kuu jooksul keeleõppesse, see ei ole reaalne, aga meie eesmärk on aasta jooksul suuta pakkuda keele õpet. Ma julgen arvata, et kitsaskoht saab olema pigem õpetajate ja juhendajate puudus kui ressursside puudus," ütles kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asejuht Eda Silberg.
Silbergi sõnul saab riik uutele sihtrühmadele keeleõppe pakkumist alustada juunis, kui valitsus selleks raha eraldab.
"Me oleme arvestanud sellega, et kui me tahaksime pakkuda 10 000 inimesele algtasemel eesti keele õpet, on see siis A1 tase ja A2 tase, siis see täiendav lisaressurss on kuskil 9,5 miljonit eurot. Seda raha hetkel ei ole, me otsime neid vahendeid," ütles Silberg.
Toimetaja: Marko Tooming