"Punaseid jooni ei ole kokku lepitud. Mulle ei meeldi, kui avalikult öeldakse, et me mitte mingil juhul ei sekku. Ei ole vaja nii jõuliselt palli maha lüüa. Et ei tekiks Putinil karistamatuse tunnet, et mida iganes ma teen, nad ei reageeri," rääkis Kallas kolmapäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Kallase sõnul rõhutas ta ka esmaspäeval Londonis peaminister Boris Johnsoniga kohtudes, et kõige parem võimalus rahu saavutada on anda selge märk, et vajadusel peab lääs sekkuma, et suurem halb ära hoida.

"Aga tunnetus on erinev, eriti riikidel, kes sõjast kaugemal. Aga teisipidi on neil ka keerulisem, sest just need on need riigid, kel on olemas lennukid ja nemad peavad sekkuma. Aga me ei peaks ütlema, et tehku [Putin] mida tahab ja nii jääb."

Mis puudutab Ukrainas lennukeelutsooni loomist, siis sellele Kallase sõnul lihtsat vastust ei ole.

Kallase sõnul ei tähenda lennukeelutsoon ainult seda, et lastakse lennukid alla, vaid ka seda, et pommitatakse õhukaitsesüsteemid puruks, et keeluala saaks jõustada.

"Aga need asuvad ka Venemaal ja seda tehes mindaks otse sõtta Venemaaga. Praegu tehakse Ukrainale enim kahju kaugtulega maalt ja merelt, aga selle vastu lennukeelutsoon ei aita. Ja ka Ukraina enda droonid ja lennukid ei saaks siis lennata, millega on siiani venelastele palju kahju tekitatud."

Kallas lisaks ka, et Putinil on seni olnud raske seletada, miks ta oma vennasrahva kallale läheb. Ja ta ehitab narratiivi, et hoopis NATO tuli Venemaale kallale.

"Sellisel juhul see olekski seda. Siis oleks tal ka õigustus, et teiste oma naabrite juurde pommid ja kaugtuli lendama panna. Saage aru, inimlikult ongi väga raske. Ka mul on raske vaadata, mis Ukrainas toimub. Me aitame Ukrainat igat pidi, aga kõik peaministrid vastutavad ka oma maa, rahva ja kultuuri säilimise eest ning mitte keegi ei soovi, et sõda laieneb ka neile. Iga peaminister leiab, et ta sõda oma hoovi peale ei taha ja tahab kaitsta oma inimesi."

Pärast Krimmi tekkis Putinil karistamatuse tunne

Peaminister lisas, et kahjuks sõja lõppu praegu keegi ei näe ja me peame harjuma mõttega, et tuleb valmis olla pikemas vastasseisuks: "Sotsiaalmeedias jätab Ukraina väga hea mulje, et neil on väga hästi, aga tegelikkuses see pilt nii roosiline pole. Venemaal on väga suur sõjaline ülekaal. Aga et plaanid pole nii läinud, nagu Putin alul tahtis, tänu sellele on nad ka jõhkramaks läinud just tsiviilelanike suhtes."

Kallase sõnul on Venemaale kehtestatud ja tuleb edasi hoida karme sanktsioone, et võtta neilt raha, mida nad on kasutanud sõjamasina ülalpidamiseks.

"Putin ei tohi selles sõjas õnnestuda, sest süües kasvab isu. Pärast Krimmi on tal paraku selline karistamatuse tunne tekkinud. Sanktsioonide osas on erinevates Euroopa riikides erinev tundlikkus. Mina olen öelnud, et meil on vaja strateegilist kannatlikkust, et sanktsioonid saaksid mõjuda."

Kallase sõnul on väga raske näha, mis tegelikult toimub Putini peas. Aga paljud tema või Kremli ladviku väljaütlemised on mõeldud lääneriikide avalikkuse hirmutamiseks.

"Milles Putin ja Kreml on head, nad teavad, mis on meie hirmud. Tuumarelvaga ähvardamine on mängimine hirmudel, mis meie ühiskondades on. Ähvardus, et Ukraina on vaid vaheetapp, on samuti meie hirmudel mängimine."

Lääneriigid helistavad Putinile Zelenski palvel

Kallas ütles, et ta on nii Macronilt kui ka Scholzilt küsinud, miks nad nii sageli Putinile helistavad.

"Meie andmed näitavad, et Putinile meeldib, et kõik talle helistavad. Talle jääb tunne, et ta ei tee midagi valesti. Aga nad [Macron ja Scholz] ütlevad, et helistavad just Zelenski palvel. Aga mis iganes kokkulepet praegu Ukraina Venemaaga sõlmiks, ei oleks see neile vabatahtlik. Putin tapab tsiviilelanikke ja iga riigijuht tahab, et see lõpeks. Kui ta teeb kokkuleppe, et sõda lõppeks, siis ei oleks see vabatahtlik piirkondade loovutamine. Ja kui Zelenski tahaks hiljem neid piirkondi tagasi, siis peaks ta asuma rünnakule. Siis tekiks aga surve, et ära neid tagasi võta."

Kallas lisas, et Eestile küll sellised kõned Putinile ei meeldi, aga näiteks pärast 24. veebruari on Saksa liidukantsleri toon väga palju muutunud: "Kui enne vaidlesin temaga, et kas Ukraina teeb midagi ka ise valesti, siis pärast 24. veebruari on talle selge, et talle valetati näkku. Ja et ei ole mitte mingit põhjust panna Ukrainale pingeid täiendavalt peale, sest nemad ei ole selles sõjas süüdi."

Lääne meedias on ka spekuleeritud Venemaa presidendi tervise üle. Kallas ütles, et sel teemal ta Macroniga mõtteid vahetanud pole.

"Ja mis seal vahet, kas ta teeb seda terve või haigena. Pigem tundub, et kõik on varem läbi mõeldud. 20 aastat on Venemaa toitnud paremäärmuslikke rühmitusi Euroopas ja on üks narratiiv, et Euroopa ujutatakse üle põgenikega. Ja nüüd tekitab ta Euroopas meeletu põgenike surve. Ja kaks asja saavadki kokku. Ja need, keda ta on pikalt soojendanud, need hakkavad üles keerutama konflikte ja tekib ühiskondlik rahutus riikides. See on väga põhjalaikult läbi mõeldud plaan ja pole vahet, kas terve või haige inimese poolt."

Riigikaitselaen ei saa olla asi iseeneses

Kallas ei nõustunud kriitikaga, et valitsuse juhtpartei Reformierakond ei võtnud muutunud julgeolekuolukorda pikalt piisavalt tõsiselt.

"Ainus erakond, kes tegeles sellega enne 24. veebruari, oli just Reformierakond. 21. esinesin ma poliitilise avaldusega riigikogus, et peame Eesti kaitsevõimet tugevdama, sest näeme Ukraina ümber toimuvat. Üks erakond ei osalenud üldse sel arutelul ja kaks erakonda mängisid klouni ja naeruvääristasid seda."

Kallase sõnul arutas valitsus teisipäeval kabinetiistungil kuus tundi, kuidas kaitsevõimet tugevdada ja elanikkonna kaitset samuti. Põhiküsimusi oli kolm.

"Esiteks, mis on meie kitsaskohad. Et ta (kaitseväe juhataja Martin Herem - toim) avalikustas oma mõtted varem kui me otsused teeme, see on eraldi küsimus. Põhiline asi on aga küsimus, kas me valmistume tänaseks olukorraks või 2026. aastaks. Minu arusaam on, et tänaseks olukorraks."

Teine oluline küsimus on Kallase sõnul see, kui palju tuleb liitlaste tugevdust ja mil määral muudab see pilti, mida on Eestil vaja endal täiendada.

"Kolmas küsimus on, mis asjad on Ukrainas töötanud ja mis õppetunnid sealt meile on. Poliitiliselt olen mina vähem kogenenud, kui paljud riigikogus olevad poliittehnoloogid, kes käivad välja, et "riigikaitselaenu tuleb võtta". Me ilmselt peame laenu võtma, aga see ei saa olla asi iseeneses. Ka lisaeelarve ei ole asi iseeneses. Me peame tegema intelligentseid otsuseid."

Kallase sõnul on Euroopa laua taga toimunud paradigma muutus ehk leitakse, et kui liikmetel eraldi on raske mingeid asju soetada, tuleks need suured võimed soetada koos.

Ratas sai kabinetiarutelule kutse, aga ei osalenud

Peaminister selgitas, et teisipäeval käis valitsus läbi kogu vajaduste nimekirja, mida võib nimetada ka unistuste nimekirjaks.

"Aga kõike ei suuda me teha. Seepärast ma ei ütle numbreid välja varem kui neljapäeval, mil hakkame otsustama. Lisaks, seda tööd alles tehakse. Ma kutsusin riigikogu kaasamiseks teisipäevasele kabineti istungile ka riigikogu esimeest, aga see aeg talle ei sobinud. Aga me püüame hoida riigikogu kursis."

Rääkides sõjapõgenike vastuvõtmisest rõhutas Kallas korduvalt, et kõige lihtsam on põgenikke piirilt bussidega Eestisse tuua, aga me peaksime rõhu panema sellele, mis saab neist inimestest edasi, kes siia juba kohale on jõudnud.

"Inimesi tuleb ka siin aidata. Meil on teatud võimekused. Eestist on saanud Ukraina lähiriikide kõrval üks suuremaid sihtkohti, üle ühe protsendi elanikkonnast on tulnud juurde ja see on meie ühiskonna jaoks suur väljakutse. Meil on vastutus nende inimeste ees. Peame arvestama, et nad jäävad siia aastateks – nad vajavad kodu, toitu, tööd ja koolikohti."

Kallase sõnul toetab tema seisukohta, et siia tulnud Ukraina lapsed läheks eestikeelsesse kooli ning eraldi ukrainakeelseid koole luua pole vaja.

"Me ei taha tekitada kogukonda, kes ei lõimu ja eriti kui nad jäävad siia aastateks. Jah, me tahame, et nad läheks tagasi, aga see sõda ei saa kohe läbi. Sellisel juhul peame vaatama, et me ise ei tekita probleeme juurde. Eestis elamiseks on oluline, et inimesed oskaks eesti keelt."

Kallas tunnistas, et kindlasti tekib ka Eesti riigile täiendavaid kulusid. Kasvõi juba ukrainlastele eesti keele õpetamisega.

"Sektoreid, mis saavad pihta, on väga palju. Sõja mõjud tulevad. Kas suudame kõik kinni maksta? Minu vastus on, et ei suuda. Meil tulevad väga rasked ajad ja peame mentaalselt end ette valmistama," resümeeris peaminister Kaja Kallas.