Rahandusminister: lisaeelarve katab julgeoleku, toetuste ja põgenike kulud

Foto: Siim Lõvi /ERR

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on valitsus valmis koostama lisaeelarvet, et katta julgeoleku, inflatsioonilises keskkonnas kasvavate toimetulekutoetuste ja põgenikega seotud kulusid. Põgenike toetamine hariduses läheb pikas plaanis maksma kümneid miljoneid eurosid, rääkis minister "Esimeses stuudios".

Rahandusministri sõnul mõjutab sõda Eesti majanduses peamiselt väliskaubandust, energia- ja toormehindu ning kindlust Eestisse investeerimisel.

"Meil üldiselt on olnud piisavalt tarkust, et kui ekspordist räägime, siis Venemaa ja Valgevene ekspordimaht oli rahaliselt kokku umbes pool miljardit eurot. See ei ole ülemäära suur. Impordi puhul on pilt natuke teine, seal on see maht ligi 2,8 miljardit eurot. Kogupilti vaadates mitte ülemäära suur SKP-st, aga on konkreetsed ettevõtted, kelle puhul see mõju on suur," rääkis Pentus-Rosimannus.

Venemaa osast majanduses rääkides tuleb ministri sõnul märkida, et miski selles pole asendamatu teiste turgude kaupadega.

Pentus-Rosimannuse sõnul alustas Eesti toetusmeetmetega juba energiatoetuste sisse seadmisega. "Muidugi tuleb ka järgmisele talvele mõelda. Me peame Euroopa Liidus tervikuna Venemaa suurest mõjust energiasektoris lahti saama. Tuleb investeerida, pingutada selle nimel, et oleks alternatiivseid tarnijaid võimalik kasutada," rääkis ta. "Kindlasti on oluline investeerida ka energiasäästu."

Minister märkis, et kütusehinnad on väga kõikuvad ning aktsiis ei ole hinnaga seotud. "Mida kõrgem hind, seda väiksem osa on aktsiisil, sest aktsiis on konkreetselt kindel summa, mis ei sõltu sellest, mis on parasjagu hind," ütles ta.

Aktsiisi langetamisel Euroopa Liidu lubatud tasemele oleks mõju maksimaalselt pisut üle 20 sendi kütuse liitrist. "Eelarvelises mõttes, ajal mil vajame raha julgeolekuvaldkonnas, haridussüsteemile, see tähendab, et jätaksime korjamata pisut üle 50 miljoni euro," ütles ta.

Pentus-Rosimannuse hinnangul tuleks väiksema sissetulekuga peresid toetada teisiti ning aktsiisilangetus pole see meede. Kuidas täpselt, tuleb tema sõnul valitsuses arutada.

"Ma ei ütle, et me igal juhul välistame aktsiisimuudatused, aga ei ütle, et me seda ka teeme," ütles ta.

Ministri sõnul on kaitsekulutuste tõstmisel küsimus, kui palju saab kasutada nii, et kõik oodatav reaalselt ka kiiresti kohale jõuab. "Meil on ajad lihtsalt sellised, et peame ka valitsuses tagama, et ükski otsus ei jääks tegemata, mille kohta tagasivaadates peaksime ütlema, et tehti valesti, et otsust õigel ajal ära ei tehtud," ütles ta.

"Lisaeelarve tuleb ja kindlasti saab seal olema sees täiendav panus laias mõistes riigi julgeolekusse. Kindlasti saab seal olema sees leevendus toimetulekuks inimestele, kes praeguses kasvavas inflatsiooniolukorras võiksid raskustesse sattuda. Ja kindlasti saab seal olema ka leevendus omavalitsustele, kes teevad tubli tööd sellega, et põgenikke oleks võimalik vastu võtta ja neile varjupaika pakkuda," ütles Pentus-Rosimannus.

Põgenike vastuvõtmiseks on seni eraldatud 1,3 miljonit eurot, täiendavalt on vaja katta ka haridusega seotud kulutused.

"Kui me räägime sellest vajadusest, millega on vaja koole, lasteaedu, omavalitsusi toetada, siis see jääb pikemas vaates tõenäoliselt ikkagi kümnetesse miljonitesse eurodesse," ütles ta.

Energiajulgeolekust rääkides ütles minister, et loodab LNG terminali rajamisele. "LNG terminal on üks nendest näidetest, kus on põhjust vahepeal toppama jäänud asjad uuesti üle vaadata. Muidugi tuleb otsida ka muid võimalusi," ütles minister.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: