Sõja 22. päev: Vene armee kannab suuri kaotusi, jätkab linnade pommitamist

{{1647487980000 | amCalendar}}
Neljapäeval pommitamises pihta saanud laohoone kustutamine Kiievis.
Neljapäeval pommitamises pihta saanud laohoone kustutamine Kiievis. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Vadim Ghirda

Venemaa armee pole maismaal suutnud endiselt Ukraina vägede kaitsest läbi murda ja jätkab tsiviilobjektide pommitamist. Lääneriikide ametnike hinnangul on Venemaa armee kaotanud Ukrainas 7000 sõdurit ja umbes kümme protsenti oma sõjatehnikast.

Mis on oluline 18. märtsil kell 04.35:

- Endine Donetski oblasti juht: Mariupoli teatri rusudest on päästetud 130 inimest;

- Ukraina välisminister kinnitas, et Ukraina sunnib Venemaa järeleandmistele, kui saab piisavalt relvi ja sanktsioonid püsivad;

- Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei ole taganenud seisukohast, et Ukraina piirid tuleb taastada seal, kus need kulgesid 1991. aastal, kui Nõukogude Liit lagunes, ütles tema nõunik;

- Vene vägedel on jätkuvalt raskusi uute pealetungide korraldamisel Ukrainas ning kaotused sunnivad Moskvat tooma sõtta uusi üksusi Armeeniast ja Gruusialt okupeeritud Lõuna-Osseetiast, tõdes mõttekoda RUSI neljapäeval; 

- sotsiaalmeedias levisid väited plahvatustest Valgevene linnades, mõnedel andmetel on tegemist õppustega;

- Tšernihivi oblasti juht Vjatšeslav Tšaus ütles neljapäeval, et eelmisel päeval linna tabanud Vene õhurünnakus hukkus 53 inimest;

- Ukraina relvajõudude väitel pole Vene väed ühtki strateegilist eesmärki saavutanud;

- Slovakkia võib Ukrainale saata S-300 õhutõrjesüsteemi, kui USA pakub sellele asendust;

- Lääne ametnikud: Vene väed proovivad Kiievit ümber piirata, kuid pole erilist edu saavutanud;

- üheksast kavandatud evakuatsioonikoridorist toimis neljapäeval kaheksa;

- Ukraina väitel ei kavatse välismaalased, kes on saabunud Vene vägede eest võitlema, Ukrainasse sõdima jääda, vaid nende eesmärk on minna Euroopa riikidesse;

- Ukraina relvajõudude sõnul pole Vene väed endiselt oma strateegilisi eesmärke saavutanud;

- ÜRO teatel on kinnitatud andmeil hukkunud sõjas 780 ning saanud vigastada 1252 tsiviilelanikku;

Loe neist arengutest pikemalt ERR-i ülevaatest altpoolt.

Ukraina relvajõud: Venemaa kutsutud välisvõitlejad tahavad sõdimise asemel Euroopasse

Ukraina relvajõudude peastaap ütleb reede öösel postitatud kokkuvõttes, et Vene väed pole endiselt saavutanud oma strateegilisi eesmärke, milleks on Ukraina relvajõudude alistamine, Donetski ja Luhanski oblastipiirideni jõudmine ning kontrolli saavutamine Ukraina idaosa üle.

Ukraina väitel jätkavad Vene väed oma kaotuste kompenseerimist välisvõitlejatega. "Teadaolevalt on Vene okupeerijad juba kaasanud ligi 1000 vabatahtlikku Bashar al-Assadi nn armeest ja Hezbollah'st. Peamine nõudmine välisvõitlejatele on, et neil on linnalahingute kogemus," kirjutab peastaap.

Ukraina relvajõudude väitel ei kavatse välisvõitlejad aga osaleda lahingutes Ukraina territooriumil, vaid kasutavad reisi võimalusena pääseda Euroopa riikidesse.

Neljapäeva päeval ei rünnanud Vene väed Volõõnia suunal ja jätkasid Ukraina-Valgevene piiri kaitse tugevdamist Valgevene üksustega. Ukraina hinnangul on väga suur tõenäosus, et Vene eriteenistused korraldavad seal provokatsioone.

Samuti ei toimunud aktiivseid rünnakuid Polesje suunal. Peamiselt püüdsid Vene väed hoida varem okupeeritud piire ning valmistusid võimalikuks rünnakuks Kiievi vastu.

Ukraina relvajõudude väitel on saadud kaotuste tõttu Vene sõjaväelaste motivatsioon piirkonnas madal. "Lisaks on puudus taktikaliste üksuste kogenud komandöridest, mistõttu  on võimatu naasta lähiajal rünnakuoperatsioonide juurde," ütleb peastaap.

Põhja suunas püüavad Vene väed püsida kindlates piirides, taastada lahinguvõimekust ning koguda varusid. Jätkuvalt on Tšernihiv osaliselt isoleeritud ning Vene väed pommitavad linna.

Brovarõ suunal ei korraldanud Vene väed aktiivseid rünnakuid. Brovarõ linna ümbruses pommitavad Vene väed aeg-ajalt Ukraina relvajõudude positsioone.

Slobožanski suunal püüavad Vene sõjaväelased taastada laskemoona- ja kütusevarusid, et naasta Sumõ ja Harkivi ründamise juurde. Nad on sunnitud inimreserve arvatust varem kasutusele võtma.

Izjumi linna suunal püüavad Vene väed rünnakuid jätkata.

Ukraina relvajõudude sõnul keskendusid Vene väed Luhanski ja Donetski suunal Severodonetski ründamiseks ning Mariupoli piiramisele.

Lõuna-Bugi suunal aktiivseid rünnakuid ei toimunud ning Vene väed liikusid okupeeritud piiride kaitsesse. Samuti püüdsid Vene väed ümber grupeeruda ning varusid täiendada.

Ukraina peastaabi sõnul püüavad Vene väed tuvastada ja hävitada Musta mere rannikul olevaid õhukaitsesüsteeme. Mustal merel püüavad Vene väed korraldada demonstratsioone.

Mõttekoda: Mariupol võib peagi langeda

USA mõttekoja Institute for the Study of War (ISW) hinnangul võib Ukraina sadamalinn Mariupol järjepidevate rünnakute tõttu lähinädalail Vene vägede kätte langeda.

ISW märgib, et neljapäeval ei teinud Vene väed suuremi territoriaalseid edusamme. Samas järeldab mõttekoda, et Mariupoli purustustamine ja selle elamupiirkondade kasvanud ründamine võib viia linna kapitulatsiooni või lõpuks selle hõivamiseni.

ISW andmetel tõid Ukraina jõud neljapäeval Vene vägedele Kiievi ümber suuri kahjusid ja tõrjusid tagasi Vene operatsioonid Harkivi oblastis. ISW sõnul on Ukraina õhujõud jätkuvalt tõhusad, tulistades ainuüksi kolmapäeval alla kümme Vene sõjalennukit.

ÜRO: hukkunud on ligi 800 tsiviilelanikku

ÜRO inimõiguste kõrge voliniku büroo (OHCHR) teatel on 16. märtsi lõpu seisuga kinnitatud andmetel hukkunud sõjas 780 Ukraina tsiviilelanikku: 146 meest, 111 naist, seitse tüdrukut ja 15 poissi, samuti 36 last ja 465 täiskasvanut, kelle sugu pole õnnestunud veel tuvastada.

Vigastada on saanud 1252 inimest: 130 meest, 100 naist, 17 tüdrukut ja seitse poissi, samuti 44 last ja 954 täiskasvanut, kelle sugu pole tuvastatud.

Enamik kavandatud evakuatsioonikoridoridest neljapäeval toimisid

Ukraina evakueerimiste eest vastutava asepeaministri Irõna Vereštšuki sõnul toimisid neljapäeval üheksast kokkulepitud evakuatsioonikoridoridest kaheksa, kirjutab CNN.

Teiste seas toimis evakuatsioonitee Mariupolist. Vereštšuki sõnul lahkus neljapäeval sealt ligi 800 eraautot ning üle 2000 inimese jõudsid õhtul Zaporižžja linna.

Tegemist oli esimese korraga mitme päeva jooksul, kui evakuatsioonikoridor Mariupolist välja toimis.

Vereštšuki sõnul ei olnud Vene vägede korraldatud pommitamise tõttu võimalik avada evakuatsioonikoridori Harkivi ja Vovtšanski vahel.

Vereštšuk aga ei maininud, kas Vene väed lubasid kavandatud humanitaarabikolonnil lahkuda Berdjanskist ümberpiiratud Mariupolisse.

Kiievist loodes asuvasse Hostomeli ja Butša linna aga viidi 36 tonni toitu ja ravimeid. Samuti said humanitaarabi kolm küla pealinnast kirdes, mis on olnud ühe rängema pommitamise ja raketitule all.

Evakuatsioonijärjekord Mariupolis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/ALEXANDER ERMOCHENKO

Mariupoli esindajate sõnul saab linn iga päev kümneid tabamusi

Mariupoli linnavolikogu teatel saab linn iga päev 50 kuni 100 pommitabamust.

"Linn on olnud 16 päeva piiramisrõngas, üle 350 000 Mariupoli elaniku on okupatsioonijõudude jätkuva pommitamise tõttu jätkuvalt varjupaikades ja keldrites peidus. Umbes 80 protsenti linna elamutest on saanud pihta, sellest ligi 30 protsenti pole võimalik enam taastada," seisis volikogu teates.

Oblastijuht: Luhanskis käib võitlus igal pool

Luhanski oblast on kuberner Serhi Haidai sõnul Ukrainas kõige ohtlikum. Tema sõnul püüavad Vene väed võtta endale Rubižnet ning jätkab piirkonna pommitamist.

Haidai sõnul käib võitlus kogu Luhanski oblastis.

Haidai kirjutas sotsiaalmeedias, et Vene väed pommitasid Severodonetskis SOS Lasteküla varjupaika. Hukkunutest teateid ei ole.

"Paljud emad koos lastega peitsid end selles asutuses vaenlase pommitamise eest, aga Venemaa sai nad ka sealt kätte. Luhanski oblastis ei ole enam ohutut paika," kirjutas Haidai.

Briti luureandmed: Vene sõduritel on puudus toidust ja kütusest

Suurbritannia luureandmetel näevad Vene väed vaeva rünnakute jätkamisega Ukrainas, vahendas BBC.

"Logistilised probleemid kimbutavad jätkuvalt Venemaa takerdunud sissetungi Ukrainasse," seisab raportis.

Briti luure andmeil pole Vene sõdurid oma piiratud liikuvuse ja üleoleku puudumise tõttu õhus suutnud oma vägesid tõhusalt varustada põhiliste asjadega nagu toit ja kütus.

"Ukraina lakkamatud vasturünnakud sunnivad Venemaad suunama suuri vägesid enda varustusliine kaitsma. See piirab tugevalt Venemaa pealetungipotentsiaali," ütleb luure raport.

Briti luure andmed kordavad varem neljapäeval avaldatud USA hinnangut, mille järgi on Vene väed on kogu Ukrainas seiskunud.

Ukraina piirivalve: üle 320 000 kodaniku on naasnud kodumaale võitlema

Ukraina piirivalveteenistuse sõnul on alates Venemaa invasioonist kolm nädalat tagasi naasnud üle 320 000 kodaniku kodumaale võitlema. Enamik naasnutest on mehed.

"Meie poisid ei anna alla, seega me peame aitama, me peame võitlema oma riigi eest. Ukraina peab olema vaba, nagu ka kõik inimesed," ütles üks ukrainlane, kes naasis Poolast.

USA välisministeeriumi sõnul sai Tšernihivis Ameerika kodanik surma

USA välisministeeriumi andmetel sai Ukrainas Tšernihivi linnas Vene vägede kõva pommitamise tagajärjel surma Ameerika kodanik.

"Me saame kinnitada USA kodaniku surma Ukrainas 17. märtsil," vahendas BBC USA välisministeeriumi pressiteadet. Täpsemalt ei soovinud ministeerium juhtunut kommenteerida.

The New York Times'i andmetel on hukkunu nimi James Whitney Hill ja ta sai surma, kui linnas pommitati relvastamata tsiviilelanikke.

Hill reisis Ukrainasse detsembris koos oma ukrainlannast elukaaslasega, et viimane saaks kohalikus haiglas oma haigust ravida. Viimastel nädalatel kirjutas Hill sotsiaalmeedias olukorra halvenemisest riigis.

Pommid tabasid Harkivi turgu

Vene vägede pommitamise tagajärjel puhkes mitu tulekahju Harkivi linnas suur Barabašova turg, ütlesid kohalikud võimud.

Päästeteenistuse sõnul püüab tulekahjusid kustutada 70 inimest. Harkivi linnapea teatel sai üks päästja kohapeal surma.

Barabašova turgu peetakse üheks maailma suurimaks - see laiub 300 000 ruutmeetri suurusel alal.

Zelenski: palgasõdurite liitumine Vene jõududega on nende elu rängim otsus

Ukraina president Volodõmõr Zelenski hoiatas inimesi, kes püüavad liituda Vene vägedega Ukrainas, et see oleks nende elu halvim otsus.

"Pikk elu on parem kui raha, mida teile lühikese elu eest pakutakse," ütles Zelenski videopöördumises.

Tema väitel on Ukrainal infot, et Vene sõjavägi värbab teistest riikidest palgasõdureid. Zelenski ütles, et see ei aita Vene vägesid ning Ukraina relvajõud kontrollivad jätkuvalt riigi võtmekohti.

Zelenski sõnul on Ukraina võtnud uued Vene ajateenijad vangi, kuid lisas, et Ukrainal pole vaja tuhandeid Vene sõdureid.

"Me ei tahtnud seda sõda. Me tahame ainult rahu. Ja me tahame, et te armastaksite oma lapsi rohkem kui kardate oma võimu," pöördus ta Vene elanike poole.

Ametnik: Vene väed võtsid kinni Velõkoburlutski linnapea

Harkivi oblastivalitsuse juhi Oleh Sõnehubovi sõnul võtsid Vene väed kinni Velõkoburlutski linnapea Viktor Tereštšenko, kirjutab CNN.

"Me saime täna teada, et (Vene väed) võtsid kinni Velõkoburlutski kogukonna juhi Viktor Nikolajevitš Tereštšenko. Sellistel inimestel peab olema kaitse. Viktor Nikolajevitš rööviti lihtsalt tema töökohalt ja viidi kohalikku politseijaoskonda. Nad hoiavad teda kinni ja ei vabasta teda," ütles Sõnehubov videopostituses.

Tema sõnul mõistavad kohalikud inimesed juhtunu hukka ning tema teeb tööd Tereštšenko kiire vabastamise nimel.

Sõnehubov lisas, et Vene väed pole Harkivi oblastit endale saanud ja seetõttu jätkub terror tsiviilelanike vastu, eelkõige kohalike kogukondade juhtide vastu.

Alles kolmapäeval vabanes eelmisel nädalal kinni võetud Melitopoli linnapea Ivan Fedorov tänu vangide vahetusele.

WHO: rünnakutes Ukraina tervishoiuasutustele on hukkunud 12 inimest

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektori Tedros Adhanom Ghebreyesusi sõnul on vähemalt 43 rünnakus Ukraina tervishoiuasutustele saanud surma vähemalt 12 ja vigastada 34 inimest.

Tema sõnul on hukkunute hulgas tervishoiutöötajaid. "Rünnakud tervishoiu vastu on rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine - igal pool ja igal ajal. Nad võtavad inimestelt ära hädavajaliku abi ja murravad juba niigi kurnatud tervisesüsteemi. Seda me näeme Ukrainas," rääkis Tedros ÜRO julgeolekunõukogus.

Tema sõnul on sõda mõjutanud rängalt ka vaimse tervise teenuseid. Ukraina psühhiaatriahaiglates on üle 35 000 patsiendi ning neis haiglates on tõsine puudus ravimitest, toidust, küttest, tekkidest.

USA hoiatab Hiinat sõjalise toetuse eest Venemaale

USA president Joe Biden vestleb reedel Hiina presidendi Xi Jinpingiga esimest korda pärast seda, kui Venemaa Ukrainasse tungis.

Valge Maja andis märku, et Biden hoiatab Xi Jinpingi liitlase Vladimir Putini sõjalise toetamise eest.

Washington on varem hoiatanud, et Hiina kaalub Venemaa sõjalist toetamist. See tegevus suurendaks järsult lõhet Pekingi ja lääne valitsuste vahel, kirjutab Reuters.

Lääne ametnik: rahukõnelused toppavad

Lääne ametnike sõnul on Ukraina ja Venemaa rahukõnelustel kahe riigi vahel endiselt "väga suur lõhe", kirjutas The Guardian.

Reuters tsiteerib anonüümseks jääda soovinud ametnikku, kes ütles, et mõlemad pooled võtavad rahuläbirääkimisi tõsiselt, kuid peatsest läbimurdest on vähe märke. "Mõlemad pooled võtavad neid tõsiselt, kuid kõnealuste positsioonide vahel on väga-väga suur lõhe," sõnas ametnik.

Teine ametnik ütles: "Need, kes vaatasid Putini kolmapäevast rahva poole pöördumist, võisid näha, et Venemaa ei ole eriti kompromissialdis."

Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian ütles neljapäeval avaldatud intervjuus, et tema arvates teeskleb Venemaa president läbirääkimisi lahinguplaani osana, nagu ta tegi nii Tšetšeenias kui ka Süürias. "Kahjuks seisame endiselt silmitsi sama Venemaa loogikaga – ta esitab maksimaalseid nõudmisi, soovib Ukraina alistumist ja intensiivistab piiramissõda," ütles Le Drian ajalehele Le Parisien.

Ümberpiiratud Mariupolis Vene sõjaväelaste poolt hävitatud teatris varjusid lapsed ja eakad. Autor/allikas: SCANPIX/AP

Endine Donetski oblasti juht: Mariupoli teatri rusudest on päästetud 130 inimest

Donetski oblasti endise juhi Sergi Taruta sõnul viibis hoones pommitamise ajal 1300 inimest ja praeguseks on päästetud 130 inimest. Taruta sõnul takistab päästetöid hädaabiteenuste süsteemi täielik puudus. 

"Inimesed teevad kõike ise. Mu sõbrad läksid appi, kuid pideva pommitamise tõttu pole see ohutu. Päästeoperatsiooni ei toimu, neid teenuseid ei eksisteeri enam," ütles neljapäeva õhtul Taruta. 

Teater, kus varjusid tsiviilisikud, sealhulgas lapsed ja eakad, pidas rünnakule vastu ja osal inimestel õnnestus põgeneda, ütles neljapäeva päeval Taruta. Täpsemaid üksikasju ta ei avaldanud.

Ukraina parlamendi inimõiguste volinik Liudmyla Denisova ütles varem, et täiskasvanuid ja lapsi tuuakse elusalt rusudest, kuid pommirünnaku mõju kogu ulatus on ebaselge.

Mariupoli võimude teatel on linnast põgenenud umbes 30 000 inimest. Kohaliku volikogu hinnangul on linnas endiselt umbes 350 000 inimest, vahendas BBC.

Lääne ametnikud: Vene väed proovivad Kiievit ümber piirata, kuid pole erilist edu saavutanud

"Venemaa on Kiievi ümbruses hädas sõjaliste edusammude saavutamisel. Pole selge, kas Moskva kavatseb nüüd Kiievit rünnata või mitte," ütlesid neljapäeva õhtul ametnikud. 

Lääne ametnike hinnangul on Venemaa väed kaotanud lahingutes umbes seitse tuhat sõdurit ja 10 protsenti sõjalisest varustusest, vahendas The Guardian. 

"Ukrainal on võimalik Venemaa pealetung peatada ning sõjalise ummikseisu kasvav võimalus võib aidata käimasolevad rahuläbirääkimised viia edukalt lõpule," hindasid ametnikud. 

"Kuigi Venemaa väed pole viimase 24 tunni jooksul Kiievi kesklinnale lähemale liikunud, siis oleme täheldanud, et Venemaa viib vägesid tagalast ettepoole, et need ühineksid pealetungivate vägedega. Nad toovad juurde suurtükiväge," ütles neljapäeva õhtul telekanalile CNN USA kõrge kaitseametnik.

Slovakkia võib Ukrainale saata S-300 õhutõrjesüsteemi, kui USA pakub sellele asendust

Slovakkia kaitseminister Jaroslav Nad ütles neljapäeval, et riik on valmis saatma Ukrainale S-300 õhutõrjesüsteemid, kui USA suudab need asendada. 

"Kui peaks juhtuma, et meil on korralik asendus või meil on teatud aja jooksul tagatud õhutõrje võimekus, siis oleksime nõus arutama S-300 süsteemi tulevikku," ütles Nad. 

"Slovakkial pole teisi strateegilisi õhutõrjesüsteeme. Me ei saa teha otsuseid, mis tekitaksid julgeolekusse tühja augu" lisas Nad. 

Jaroslav Nad kohtus neljapäeval oma USA kolleegi Lloyd Austin. USA kaitseminister kohtub laupäeval ka oma Bulgaaria kolleegiga, et arutada S-300 süsteemide tarnimist Ukrainale, teatas Financial Times. 

Ukraina: Venemaa õhurünnakus sai Harkivi lähedal surma rohkem kui 20 inimest

"Rohkem kui 20 inimest sai surma, kui Venemaa õhurünnak hävitas Harkivi linna lähedal kooli ja rahvamaja. 10 inimest on kriitilises seisundis," teatasid kohalikud ametnikud. 

Venemaa raketid tabasid kooli ja kogukonnakeskust.

Venemaa väed pole Harkivi piirkonnas edusamme viimaste nädalate jooksul teinud. Venemaa väed suurendavad aga tsiviilobjektide pommitamist.

Zelenski nõunik: Ukraina nõuab 1991. aasta piiride austamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ei ole taganenud seisukohast, et Ukraina piirid tuleb taastada seal, kus need kulgesid 1991. aastal, kui Nõukogude Liit lagunes, ütles tema nõunik.

"Tema põhiseisukoht pole muutunud," kinnitas Oleksi Arestovõtš neljapäeval.

1991. aasta piiride kohaselt on Ukraina koosseisus nii Donetski kui Luhanski oblast ja Venemaa annekteeritud Krimmi poolsaar. Venemaa tunnustas enne sõja alustamist Ukrainaga separatistlike Donetski ja Luhanski vabariikide iseseisvust.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles neljapäeva lõuna ajal ajakirjanikega peetud konverentskõnes, et Venemaa läbirääkimistepool panustab rahulepingu kõnelustesse "kolossaalse energiaga", kuid kahjuks pole näha sama Ukraina poolelt.

Peskov ütles ka, et päev varem ajakirjanduses avaldatud punktid väidetavalt kokku 15-punktilisest rahuleppe kavast on osaliselt õiged, aga ei peegelda tervikut.

Ukraina välisminister: Ukraina saab hakkama, andke relvi ja hoidke sanktsioone

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba rääkis ööl vastu neljapäeva USA telejaamale CNN antud intervjuus, et kuigi Venemaa positsiooni käimaolevatel sõja lõpetamise kõnelustel mõjutavad paljud tegurid, siis kõige olulisem on Ukraina vägede ja rahva vastupanu lahinguväljal. Teiseks avaldavad mõju Venemaale kehtestatud sanktsioonid.

Edukas vastupanu ja sanktsioonid on sundinud Venemaad kõnelustel oma positsioone muutma, ütles Kuleba.

Kuleba märkis, et Venemaa alustas ultimaatumitega Ukraina allaandmiseks.

Praegu on küll Venemaa positsioon muutunud konstruktiivseks, kuid Venemaa ja Ukraina delegatsioonid on kaugel kokkuleppest, ütles Kuleba.

"Venemaa ei tunnista kunagi, mitte kunagi, et nad andsid järgi või said aru, et seatud eesmärgid olid saavutamatud," rääkis Kuleba vastuseks küsimusele Vene välisministri Sergei Lavrovi retoorika kohta. "Nad ütlevad avalikult alati, et kõik on hästi, kõik läheb plaani järgi."

"Mida iganes Lavrov ei ütleks pressikonverentsil, ma tean kahte asja: kui Ukraina saab vajalikus koguses relvi enda kaitsmiseks, kui sanktsioonid jätkuvad, siis Venemaa teeb suuri järeleandmisi," ütles Kuleba.

"See on ülimalt tähtis: relvad ja sanktsioonid – muuga saab Ukraina ise hakkama," kordas Kuleba.

Ukraina hinnang Vene armee kaotustele

Ukraina peastaap avaldas neljapäeva hommikul tavapärase hinnangu Venemaa armee kaotustele:

- inimkaotused ligi 14 000;

- tanke 444;

- jalaväe lahingumasinaid 1435;

- õhutõrjesüsteeme 43;

- lennukeid 86;

- helikoptereid 108;

- sõidukeid 864.

Ukraina oma kaotuste kohta sama regulaarselt ja põhjalikult andmeid ei avalda. Venemaa ise on oma kaotuste hinnangu avaldanud vaid ühel korral.

RUSI tõdeb Vene vägede raskusi Ukrainas

Vene vägedel on jätkuvalt raskusi uute pealetungide tegemisel Ukrainas ning kaotused sunnivad Moskvat tooma sõtta uusi üksusi Armeeniast ja Gruusialt okupeeritud Lõuna-Osseetiast, märgib mõttekoda Sõja-uuringute instituut (RUSI) oma neljapäeval avaldatud ülevaates.

Vene üksused üritasid kolmapäeval mitu korda pealetungi Kiievist loodes, kuid Ukraina üksused lõid nad tagasi. Kiievist põhja jäävates eeslinnades rünnakuid ei korraldatud.

Venemaa vägedel on suuremaid raskusi lahingutes tekkinud kaotuste asendamisel, tõdes RUSI ning viitas ka teadetele neljanda kindrali auastmes Vene sõjaväelase hukkumisest.

Venemaa toob Ukrainasse sõdureid oma üksustest Armeenias ja Lõuna-Osseetias, kuid ka need seisavad silmitsi samade juhtimis- ja logistikaprobleemidega, nagu ka praegu Ukrainas võitlevad üksused, märkis mõttekoda.

RUSI tõdeb samas, et Ukraina üksuste vastupanukolle ümber piiratud Mariupoli linnas üha väheneb.

Mariupolis ja Harkivis jätkavad Vene väed elurajoonide tulistamist. Kuid Harkivi langemine on vähetõenäoline nii kaua, kuni Vene üksused ei suuda linna ümber piirata. Seni nad pole selleks võimelised olnud, märkis RUSI.

Samas märgitakse ka, et Vene sõjalaevad tulistasid Odessat, kuid Vene merejalaväe dessant linnale pole tõenäoline ilma tugevama toetuseta maa poolt.

Zelenski selgitas läbirääkimiste prioriteete

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäevaöises videopostituses, et kõnelused Venemaaga jätkuvad.

Ukraina president loetles ka Ukraina prioriteedid kõnelustel: "Sõja lõpp, julgeolekugarantiid, suveräänsus, territoriaalse terviklikkuse taastamine, tõelised garantiid meie riigile, tõeline meie riigi kaitsmine."

Zelenski lisas, et kui Venemaa sõda Ukraina vastu jätkub, siis kaotavad Vene emad rohkem lapsi kui Afganistani ja Tšetšeenia sõjas kokku.

Ukraina: Vene väed pole saavutanud ühtki strateegilist eesmärki

Ukraina relvajõudude peastaap teatas neljapäeva öösel tehtud kokkuvõttes, et Vene väed ei ole siiani täielikult saavutanud ühtki pealetungi strateegilist eesmärki.

Staabi väitel paigutab Venemaa jätkuvalt Valgevene territooriumile raketisüsteeme ja vägesid ning korraldab sealt raketirünnakuid Ukraina vastu. Samuti kasutavad Vene relvajõud Valgevene lennuvälju ja transporditaristut.

"Valgevene vabariigi riigipiirikomitee jälgib pidevalt olukorda Ukrainaga piirnevatel aladel. Luureinfo saamiseks küsitlevad Valgevene luureagentuurid Ukraina-Valgevene piiri ületavaid kodanikke," lisab peastaap.

Polesje suunal keskenduvad Vene väed põhiliselt luurele.

Venemaa Ida sõjaväeringkonna üksused on saanud Ukraina väitel suuri kaotusi ning olid sunnitud reservid enneaegselt mobiliseerima.

Siverski ja Slobožanski suunal Vene väed aktiivseid rünnakuid ei korralda. Väed üritavad varem vallutatud piiridel kanda kinnitada ning üksusi ümber koondada ja varusid täiendada.

Ukraina relvajõudude sõnul püüavad Vene väed liikuda edasi Izjumi linnast lõuna poole, ilmselt selleks, et jätkata pealetungi Slovjanski suunas. Ukraina väitel pole Vene väed selles edukad olnud.

Lõuna-Bugi piirkonnas üritavad Vene väed kanda kinnitada ning püüavad pärast Ukraina relvajõudude tehtud rünnakut Hersoni lennuväljale oma allesjäänud tehnikat ümber paigutada.

Venemaa Musta mere laevastik blokeerib jätkuvalt laevaliiklust Musta mere loodeosas.

Põlevad majad Tšernihivis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

 

Tšernihivis hukkus Vene rünnakus 53 inimest

Tšernihivi oblasti juht Vjatšeslav Tšaus ütles neljapäeval, et eelmisel päeval linna tabanud Vene õhurünnakus hukkus 53 inimest.

"Me oleme kandnud raskeid kaotusi – eile hukkus 53 inimest," vahendas uudisteagentuur Reuters oblastijuhi sõnu. Reutersi teatel ei ole võimalik seda väidet kontrollida.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et Vene õhurünnak tabas Tšernihivis leivajärjekorras seisnud inimesi ja hukkus üle kümne inimese.

Kolmapäeval evakuatsioonikoridorid ei toiminud

Zelenski ütles oma öises videopostituses, et kolmapäeval kavandatud evakuatsioonikoridorid ei toiminud, sest Vene sõjaväelased ei lakanud pommitamast.

"Me oleme valmis viima inimesi minema ja saatma humanitaarabi. Aga me ei saa viia inimesi teedele pommitamise kätte," ütles ta.

Zelenski ütles, et inimesed, kes varem põgenesid ümberpiiratud Mariupolist, viiakse nüüd ohutumatesse piirkondadesse.

"Me viime ära Mariupoli elanikud, kes jõudsid põgeneda Berdjanskisse. Me viime nad Zaporižžjasse. Kokku sõidutati ühe päevaga minema üle 6000 Mariupoli elaniku, neist üle 2000 lapse."

Ukraina presidendi sõnul püüdsid Vene sõjaväelased ka seda operatsiooni häirida, pommitades Zaporižžja oblastis Vassõlivka ja Kamjanske vahelist teed. Viis ukrainlast sai vigastada, neist kaks lapsed.

Ka Tšernihivis tulistasid Vene väed Zelenski sõnul tsiviilelanikke, kes seisid leivajärjekorras. Hukkus üle kümne inimese.

Väited plahvatustest Valgevenes

Sotsiaalmeedias hakkasid kolmapäeva hilisõhtul levima väited plahvatustest mitmel pool Valgevenes.

Teadete järgi kõlasid plahvatused Baranavitšis, Luninetsis, Stolinis, Hantsavitšis, Slutskis, Kletskis ja teistes linnades.

Valgevene opositsioonipoliitik Pavel Latuška teatas samuti väidetavatest plahvatustest mitmes linnas. Lisaks kirjutas ta, et Baranovitšist, Gomelist, Lidast ja Luninetsist tõusid õhku hävituslennukid, transpordilennukid ja helikopterid ning et Kalinkovitši lähistel tulistati välja rakette.

Ametlikku kinnitust neile väidetele praegu pole. Sotsiaalmeedias spekuleeritakse hävituslennukite tekitatud lööklainete kõmakate, Venemaa korraldatud võimaliku nn vale lipu operatsiooni, aga ka riigipöörde üle.

UkraineWorldi andmetel teatas Valgevene Bresti linna juhtivkomitee esimees, et piirkonnas käivad sõjalised õppused ning inimesed võivad olla rahulikud.

Ukraina on varem väitnud, et Venemaa võib korraldada provokatsioone Valgevene objektide vastu, et kaasata Valgevene väed sõtta.

Biden nimetas Putinit sõjakurjategijaks

USA president Joe Biden nimetas Vladimir Putinit sõjakurjategijaks. Bideni administratsioon on seni väljendi kasutamist vältinud, ka otseste küsimuste peale.

"Ma arvan, et ta on sõjakurjategija," ütles Biden kolmapäeval Valges Majas ajakirjanikega rääkides.

Välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval, et USA uurib põhjalikult, kas Vene väed sihivad teadlikult tsiviilelanikke.

Ukraina on palunud Haagil uurida Venemaa sooritatud sõjakurjategusid.

Valge Maja pressisekretär Jen Psaki sõnul rääkis president südamest ja selle põhjal, mida näeme telepildis, "mis on barbaarsed teod brutaalse diktaatori poolt võõrriiki sisse tungides".

Psaki sõnul jätkub Venemaa sooritatud võimalike sõjakurjategude uurimine.

Vene presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Bideni sõnavõtt on "vastuvõetamatu ja andestamatu retoorika", vahendas Reuters.

Vene väed pommitasid Mariupoli teatrihoonet. Autor/allikas: SCANPIX/AP PHOTO/Donetsk Regional Civil-Military Administration Council

Suurbritannia hinnangul kasutavad Vene väed Ukrainas vanemaid relvi

Briti kaitseatašee Washingtonis Mick Smeath ütles, et tagasilöökide tõttu Ukrainas peavad Vene väed kasutama vanemaid ja vähem täpseid relvi.

"Arvestades viivitusi oma eesmärkide saavutamises ja suutmatuses kontrollida Ukraina õhuruumi, on Venemaa kasutanud algselt plaanitust palju rohkem õhust lastavaid relvi," ütles Smeath The Guardiani andmeil.

"Selle tulemusel peab Venemaa tõenäoliselt kasutama vanemaid, vähem täpseid relvi, mis on sõjaliselt vähem tõhusad ja toovad tõenäoliselt kaasa rohkem tsiviilkahjusid," lisas ta.

ÜRO kinnitatud andmetel on Ukrainas sõjas hukkunud 726 tsiviilelanikku.

Kahjustused olümpiaspordi treeningkeskuses Tšernihivis. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Maxar Technologies

Toimetaja: Merili Nael, Anvar Samost, Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: