Karis: Ukraina lennukeelutsooni kehtestamine võiks sõda eskaleerida
Moldovas ja Rumeenias visiidil viibiv president Alar Karis leiab, et ukrainlasi tuleb toetada tankitõrjerakettidega, kuid lennukeelutsooni kehtestamist Ukraina kohale hindab ta liiga riskantseks.
Vaatamata jubedatele kaadritele, mis tulevad Ukraina linnadest, nagu Mariupol, ei pea Karis Ukraina kohale lennukeelutsooni kehtestamist õigeks. "Riigikogul oli lihtne sellist otsust teha, aga lõpuks vastutab selliste otsuste eest valitsus. Hetkel on minu tunnetus, et lennukeelutsoon eskaleeriks ja me ei tea, mis on selle tulemid. See samm peab olema läbi mõeldud. Pigem toetada Ukrainat Javelinidega ja kuulivestidega, et nad saaksid vastu pidada," rääkis Karis telefoniintervjuus ERR-ile.
"Õnneks on näha, et venelastel pole olnud erilist edasiminekut viimastel päevadel, kuigi asi on läinud kriminaalseks: tulistatakse massiliselt tsiviilelanikke ja ka see teatri juhtum, kus lapsed olid sees. See kõik on väga õõvastav," sõnas Karis.
Samas ei soostu ta Putinit sõjakurjategijaks nimetama, nagu on teinud näiteks USA president Joe Biden. "Sõjakurjategija on juriidiline termin, mina neid ei loobiks. Kõigepealt tuleb sõda ära lõpetada, siis vaadata, mis tüüpi kurjategija ta on. Fookus peaks olema sõja lõpetamisel ja siis saavad karistuse need, kes sõja vallandasid," rääkis Karis.
Avalikkuses on eriarvamusi tekitanud Lääne liidrid, nagu Macron ja Scholz, kes jätkuvalt Putiniga telefonikõnelusi peavad. Karise hinnangul on Putiniga suhtlemise üks eesmärke hoida suhtlusliini. "Kas või selleks, et ei saaks öelda, et Venemaa soovis dialoogi, aga keegi ei taha suhelda. Arusaadavalt see suhtlus enam kuskile ei vii, võib olla, et Putin mängib siseriiklikult mängu, et lääneriigid käivad ja tunnistavad seda, et nemad alustasid sõda. Selliseid seisukohti esitab ka ÜRO Venemaa esindaja," rääkis Karis.
Kui mitmed Kesk-Euroopa riikide juhid külastasid hiljuti Kiievit, et avaldada nii poolehoidu Ukrainale ja president Zelenskile, siis Karisel Kiievi külastamise plaani pole. "Olulisem on aidata Ukrainat sõjaliselt ja anda humanitaarabi," sõnas Karis.
Karise Moldova visiidi eesmärk oli anda riigile moraalset tuge, et liigutaks Euroopa Liidu suunaliste reformidega edasi. "Eesti on Moldovat miljonitega toetanud juba aastaid. Nüüd oleme andnud 100 000 eurot, kümme bussi, 25 000 vaktsiinidoosi," sõnas Karis, kes viibis Moldovas neljapäeval.
Karis konsulteeris Moldovat ka Euroopa Liidu ühinemisprotsessi teemal. "Ütlesin ka siin, et iga Euroopa Liiduga liitumise protsess on pikk, ja et Eesti startis ka varem kui teised Balti riigid, aga võeti meid sinna ikka koos. Küllap läheb ka nende regioonil nii," ütles Karis.
Toimetaja: Mari Peegel