Karus: Vene üksused on alustanud hõivatud alade kindlustamist
Brigaadikindral Vahur Karuse sõnul on tõenäoline, et venelased alustavad Ukrainas okupeeritud alade kindlustamist, mis teeb ukrainlastele nende alade tagasivallutamise oluliselt keerulisemaks.
"Ukraina ametlikel andmetel on viimasel ööpäeval kuuest kolmel rünnakusuunal Vene üksuste seis olnud muutusteta, mida võib seletada Vene Föderatsiooni lahinguvõime langusega või et esialgsest ebaedust tingituna on operatsiooniplaanid üle vaadatud ja keskendutakse põhijõupingutusele," rääkis Karus kaitseministeeriumi pressikonverentsil reedel.
"Sel juhul algab okupeeritud alade kindlustamine, mis teeb ukrainlastele nende alade tagasivallutamise oluliselt keerulisemaks," sõnas ta.
"Kiievi suunal ehk põhisuunal ööpäeva jooksul muutusi pole, toimunud on lokaalsed kokkupuuted eriti Vene Föderatsiooni õhutulevägedega, toimusid kaudtulelöögid mõlemalt poolt. Tšernihivi ehk kirdesuunalt otsustavat rünnakut Kiievi idapoolsete linnaosade suunas pole toimunud," rääkis Karus.
Jätkub Harkivi tulistamine kaudtulega, lahingutegevus on keskendunud eeslinnadele. "Tõenäoliselt on seal piirkonnas õnnestunud Vene vägedel Izjumi linn osaliselt isoleerida," järeldas Karus.
Kinnitamata andmetel on Harkivi piirkonnas Vene föderatsiooni kolmas motolaskurdiviis ukrainlaste kaudtuli tõttu kahjustanud. Venelaste eesmärk on Luhanski piirkonnas Ukraina vägede isoleerimine.
Karuse sõnul on Vene Föderatsioon on röövinud järjekordse linnapea, selline venelaste tegevus jätkub. Donetski ja Luhanski suunal pole 24. veebruari eelsest kontaktjoonest vastase üksused edasi liikunud.
"Jätkub Mariupoli pommitamine, et murda elanike vastupanu. Kontrolli pole Vene väed saavutanud, aga jätkatakse linna ründamist läänesuunalt. Krimmi lõunasuunas on olukord muutusteta. Mõkolajivi ja Odessa suunas pole edasitung õnnestunud ja Ukraina relvajõudude infol on Vene üksused alustanud hõivatud alade kindlustamist," rääkis Karus.
Olukord Ukrainas muutub traagilisemaks
Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton rääkis, et vaatamata venelaste kaotustele ja lahingtehnika kaotustele on selge, et Venemaa agressioon jätkub ja Venemaa teeb kõike selleks, et Ukrainalt läbirääkimisel parimaid positsioone kätte võidelda.
"Mingeid märke deeskalatsioonist pole, rünnakud tsiviilisikutele ja -objektidele suurenevad ja intensiivistuvad, olukord muutub veel traagilisemaks," sõnas Duneton.
"Toimunud on olulised rahvusvahelised kohtumised. Londonis toimunud Ühendekspeditsiooniväe kohtumisel osales Kiievist ka Zelenski, kes taotles kõikide ühendekspeditsioonivägede poliitilist toetust ja selget sõjalise abi jätkumist. Kõik riigipead on valmis Ukrainat rohkem abistama, arutati ka eri mehhanisme," rääkis Duneton.
Lisaks peeti NATO kaitseministrite kohtumine, kus osales ka Ukraina esindaja. Seal mõisteti Venemaa agressioon hukka ja kutsuti riiki oma vägesid Ukrainast välja tooma. "Kaitseminister Kalle Laaneti sõnum Euroopa Liidule oli, et lisaks 500 miljonile eurole on täiendavalt laual samas ulatuses relvaabi Ukrainale. Eesti on andnud relvi 220 miljoni euro väärtuses," sõnas Duneton.
Teine oluline teema sel kohtumisel oli, et riigid peaksid heidutuselt üle minema kaitsele. "Oleme mõelnud, et see, mis juba on Baltikumis, peaks olema kinnistatud baastase. Meil võiks olla suurendatud maavägi, eelpositsioneeritud varustus, tehnika, kütus, moon ja õhuturbemissioon võiks minna üle õhukaitsemissiooniks. Meil on vaja ka paremat juhtimisstruktuuri siinsel operatsioonialal," tutvustas Duneton tulevikuplaane.
Uued täiendused, mida ka Eesti soovib teha, vajavad ka lisaressursse. "Me oleme 2,3 protsenti SKP-st investeerinud kaitsesse. Täiendavalt on Laanet esitanud valitsusele lisarahataotluse, mis põhineb kaitseväe juhataja sisendile," lisas Duneton.
Sanktsioone tuleb karmistada
Välisministeeriumi asekantsleri Erki Kodari sõnul tegeletakse välisministeeriumis sellega, et Venemaa peaks agressiooni eest maksma kõrget hinda ja et Vene Föderatsioon oleks poliitiliselt isoleeritud. "Samuti töötame selle nimel, et peatada Venemaa liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides. Üks näide on siin Venemaa väljaviskamine Euroopa Nõukogust, ÜRO inimõiguste nõukogust Venemaa väljaviskamine oleks järgmine samm," rääkis Kodar.
Euroopa Liidus lepiti kokku nõuded Venemaa ja Valgevenega suhtlemiseks: ei saa olla mingit suhtlust business as usual formaadis ja kontakte nende riikidega tuleb minimeerida.
"Sanktsioonide rakendamise tempo on olnud märkimisväärne, aga peame jätkama nende karmistamist. Venemaa reitingud on rämpsvõlakirjade tasemel, Venemaale on kehtestatud lennukeeld ja nende lennukipark on kahjustunud," lisas Kodar.
Toimetaja: Mari Peegel