Maigre märkis, et kuna algne äkkrünnak Vene poolt ei läinud läbi, on nüüd näha, et toimuvad vastase kulutamise lahingud. "See on olukord, kus väga palju sõltub logistilisest toest. See tähendab, et Vene väed on suunanud oma jõud tsiviilelanikkonna vastu, mis on muidugi midagi, mida Ukraina president soovib ära hoida. Soov läbirääkimisi sisuliseks viia on igati mõistetav," ütles ta.

Ka kõige skeptilisemate hinnangute järgi on Maigre sõnul Vene poolel hukkunuid vähemalt 7000, Ukraina poole hinnangul 14 000. "Võib-olla ligi 14 000 haavatut. Kui arvestada, et iga armee kaotab oma lahinguvõimekusest olulise osa, kui vähemalt 10 protsenti on lahinguvõime kaotanud, ja võtta aluseks arvutus, et 150 000 on Vene väekontingendi suurus, siis tundubki usutav, et lahinguvõime on neil vähenenud, moraal kahanenud."

Ukraina on peale 2014. aastat oma kaitsevõimet süsteemselt tugevdanud, ütles Maigre.

Lääneriikide juhtide regulaarsed telefonikõned Putiniga on Maigre sõnul olulised, kuna Venemaaga on vaja hoida kontakti. "Võib tekkida olukord, kus mingil hetkel mitte rääkimises on suuremad riskid kui rääkimises. Me ju täpselt ei tea, millest nendes vestlustes räägitakse," märkis ta.

Maigre sõnul pole Ukraina NATO ambitsioonis praegu enam palju juttu olnud ja see pole praeguses olukorras ka relevantne. "Minu meelest on äärmiselt oluline, nii moraalselt kui sisuliselt, et Ukraina ja Euroopa Liidu vahel alustati kõnelusi. Tähtis on, et Ukrainal oleks valik ise valida, millistesse organisatsioonidesse ta soovib kuuluda ja kuhu mitte, kuidas ta oma julgeoleku ja riigikaitse tulevikku näeb," ütles ta.

Putin on nõudnud, et Ukraina loobuks NATO ambitsioonist, kuid see, mis reaalselt läbirääkimiste lauale jõuab selgub siis, kui rahuläbirääkimised algavad. "On selge, et rahuläbirääkimistel on suured ja väikesed võidud. Venemaa poolt oleks suureks võiduks NATO-st loobumine, kuid olulisem Zelenski võimult lahkumine – Kiievi vallutamine ja Zelenski kõrvaldamine. Seda tõenäoliselt ei juhtu," ütles Maigre.

"Ukraina suur soov võiks olla kõikide Vene vägede lahkumine Ukrainast. Kui ennustada, siis julgen arvata, et suurt võitu läbirääkimistel ei saavuta kumbki pool, seega on küsimus, mis on väike võit, millega võidakse rahulduda. Kas see on Venemaa poolt vaadates ei NATO-le või ei ole. Mulle tundub, et Putin on niivõrd konservatiivne, et see võit, mida ta oma inimestele peaks maha müüma, on rohkem seotud territooriumiga," rääkis Maigre.

Maigre sõnul pole Ukraina NATO-le selja pööramine nii konkreetne võit, mida Putin saaks oma rahvale näidata.

Putini seatud eesmärgid Ukraina denatsifitseerimiseks ja demilitariseerimiseks on Maigre hinnangul nii hägusad, et jätavad Venemaale palju tõlgendamisruumi. "Päeva lõpuks on Vene-Ukraina läbirääkimistel kõige olulisem, millega lepib Ukraina pool, millega lepib Zelenski. Väga oluline on siin, et meie teda selle eest ei kritiseeriks. Lõppkokkuvõttes on see midagi, millega peab Zelenski rahul olema ja ka tema rahvas."

Oluline nüanss on see, kuidas rahuläbirääkimisteni jõutakse ja mis see täpselt on, märkis Maigre. "Kas see on konkreetne leping, millest mõlemad pooled selgelt aru saavad, või on see järjekordne "Minsk kolm", mis on väga hägus ja jätab palju tõlgendamisruumi ka läänele. Kui me räägime sellest, millised saavad olema lääne suhted Venemaaga pikemas perspektiivis, kas on ette näha sõjaväsimust, kui kaua kestavad sanktsioonid – need kõik küsimused sõltuvad sellest, millisele kokkuleppele ja kas jõuavad Ukraina ja Venemaa."

Üks võimalus on ka see, et rahu kokku leppimisel tõmbab Venemaa tagasi, et oma vägesid üles ehitada.

Riigikogu kutsus oma avalduses üles ka kõikehõlmava kaubandusembargo kehtestamist Venemaa ja Valgevene vastu. Maigre sõnul on sanktsioonide osas arenguruumi ning Eesti poolt on oluline energiasõltuvuse vähendamist Venemaast.