Laanet: keskmaa õhutõrje on riigikaitse lisapaketis sees

{{1647873900000 | amCalendar}}
Kalle Laanet.
Kalle Laanet. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kaitseminister Kalle Laanet (RE) ütles, et keskmaa õhutõrje on lisatud riigikaitse lisapaketti riigi eelarvestrateegia kujul.

"Keskmaa õhutõrje on lisapaketis sees, aga ettepanekuga kajastada võimearenduse rahalised kulud riigieelarve 2023-2026 strateegias," ütles Laanet ERR-ile esmaspäeva õhtul.

Varem, päeval ERR-ile antud intervjuus ütles Laanet, et riigikaitse lisapaketis on arvestatud võimetega, mida on võimalik välja arendada kahe aasta jooksul. Keskmaa õhutõrje väljaarendamine võtab aga Laaneti sõnul aega kuni neli aastat.

"See lisapakett, mida kaitseministeeriumi poolt sai valitsusele esitatud, oli just tingitud sellest, et me saaksime kahe aasta jooksul tekitada omale hädapärased võimekused. Ja selle aluseks olid Ukraina sõja esmased õppetunnid," ütles Laanet.

"Kui me räägime keskmaa õhutõrjest, siis keskmaa õhutõrjet on kindlasti vaja, aga keskmaa õhutõrjet ei ole võimalik kahe aasta jooksul muretseda. See hanke pool võtab tunduvalt rohkem aega, selle infrastruktuuri üles ehitamine ja ka kaitseväelaste väljaõpe. See võib võtta aega kolm kuni neli aastat. Ja sellest tulenevalt ei olnud kaitseministeeriumi esitatud lisapaketis keskmaa õhutõrjet sees. Olid need asjad, mida tõesti saab kahe aasta jooksul välja arendada," lisas Laanet.

Samas käivad Laaneti sõnul ettevalmistused keskmaa õhutõrje hankimiseks. "Kui me räägime järgnevatest aastatest, siis juba käib juhtimissüsteemide ettevalmistamine selleks, et keskmaa õhutõrje saaks olema Eesti territooriumil," märkis kaitseminister.

Riigikaitse lisapakett näeb praeguse seisuga ette kaitsevõime arendamist 470 miljoni euro eest.

Karilaid: lisapaketi maht on liiga väike

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul näeb Keskerakond, et lisapaketi maht on liiga väike. "Soovime tõsta ambitsioonitaset ning teha ühe sammu asemel kolm. Keskerakond on vastavasisulisteks aruteludeks valmis, poliitiline kokkulepe vajab kiiret otsust. Keskerakond on seisukohal, et olemasolevasse paketti tuleb lisada keskmaa õhutõrjesüsteem, kolmekordistada Kaitseliidu rahastust ja mitmekordistada suurtükivõimekust," lausus Karilaid.

Karilaiu sõnul tuleb julgeolekusse panustada vähemalt miljard lisaeurot. "Kaitsevõimekuse tõstmisega tegelevad mitmed riigid ja selleks, et saada paremad hanketingimused, tuleb olla otsustajate esirinnas. Lisaeelarve annab meile võimaluse tõsta kaitsevõimekuse tehniline pagas maailmatasemele. Seniks aga, kuni hanked vormuvad reaalseks toodanguks, on vaja jõuda liitlastega kokkuleppele ajutise võimekuse deponeerimiseks Eesti territooriumil. Heidutus NATO idatiival peab oleme niivõrd veenev, et halvad mõtted oleksid eos peast pühitud," rääkis Karilaid.

"Kui täna ei tee valikuid, siis aastate pärast on hilja kahetseda. Tarned võtavad aega, ettevalmistus võtab aega, otsuseid tulebki teha täna," ütles Karilaid veel.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: