Kindralleitnant Herem ütles ERR-ile, et kui lühimaa õhutõrje suutlikkuse saaks Eestis välja arendada kahe aasta jooksul, siis keskmaa õhutõrje kasutuselevõtt nii kiiresti ei kulgeks.

Ühtlasi eeldaks korralik keskmaa õhutõrjevõimekus palju raha. Herem ütles, et umbes 400 miljoni euro eest saaks näiteks katta vaid Harjumaa ja Raplamaa suuruse maa-ala.

"Ka siis oleks see kopterite ja lennukite vastu hea, aga tiibrakettide ja ballistiliste rakettide vastu mitte eriti. Kui me hangiksime selles mahus näiteks keskmaa õhutõrjet, siis kõik teised Eesti piirkonnad jääksid õhutõrjest, ka lühimaast, üldse ilma. Nad jääksid ilma ka selle raha eest ostetavatest muudest võimetest," ütles Herem.

Keskerakonna arvates on riigikaitse lisapaketi maht liiga väike ning erakonna arvates tuleks lisaks Kaitseliidu rahastuse kolmekordistamisele ja suurtükivõime mitmekordistamisele lisada paketti ka keskmaa õhutõrjesüsteem.

Kaitseminister Kalle Laanet (RE) ütles esmaspäeva lõuna ajal ERR-ile, et keskmaa õhutõrje lisamine riigikaitse lisapaketti ei mahu, sest selles on arvestatud võimetega, mida on võimalik välja arendada kahe aasta jooksul. Õhtul võttis minister uuesti ühendust ja teatas, et keskmaa õhutõrje on lisapaketis sees, aga ettepanekuga kajastada võimearenduse rahalised kulud riigieelarve 2023–2026 strateegias.

Keskerakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul tuleks julgeolekusse panustada vähemalt miljard lisaeurot.

Herem ütles, et kui valitsus on nõus rohkem raha kulutama ja katma keskmaa õhutõrjega suuremad asustatud punktid ning kaitseväe väeosad üle Eesti, siis maksakski lennukeid ja koptereid heidutav õhutõrjepakett ligi miljard eurot.

"Kui selle sees oleks teatud piirkondades ka raketitõrje, siis maksaks see juba üle miljardi," lausus ta.

Seetõttu on Heremi soovitus alustada Eesti kaitsevõime tugevdamist eeskätt lühimaa õhutõrjega ning täiendada seejärel oluliselt tankitõrje suutlikkust. Seejärel hankida ja täiendada juba kaudtulevõimekust näiteks K9 Kõu liikursuurtükkide näol. Alles seejärel võiks Heremi sõnul kõneleda keskmaa õhutõrjest.

"Õhutõrjet pikema maa ja teiste relvade vastu, see oleks üks asi, mida me saaksime ka oma liitlastelt. Me ei tohi ära unustada, et meil on ka liitlased olemas," tõdes Herem.

Kindrali sõnul sõltub palju sellest, kui palju on valitsus nõus riigikaitsesse täiendavat raha paigutama. Kui eraldada 100 või 200 miljonit eurot, siis sellest keskmaaõhutõrjeks ei jätkuks, miljardist eurost aga Heremi sõnul juba küll.

Hurt: ei ole mõtet omada võimet, kus laskemoon lõppeb juba kolmandal päeval

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt ütles, et siiamaani ei olegi keskmaa õhutõrje arendamine prioriteetne olnud, kuna selle loomine on väga kulukas ning on hinnatud, et sama raha eest saab täita palju olulisemaid võimelünki. Ühtlasi, nagu ütles Herem, on planeerimine lähtunud eeldusest, et olukorras, kus Eestil võiks kindlasti keskmaa õhutõrjet vaja minna, saavad seda pakkuda ka NATO liitlased.

"Ma saan selles mõttes kaitseväe juhataja loogikast täiesti aru, et oluline on, kui me räägime lähiaastatest, tagada olemasolevate sõjaliste võimete jätkusuutlikust. Meil ei ole mõtet omada täna sõjalisi võimeid, mille jaoks meil laskemoon lõppeb pärast kolmandat lahingupäeva. Prioriteet on kindlasti hankida laskemoona juurde, sealhulgas ka tanki- ja õhutõrjerakette, et me suudaks ajaliselt kauem vastu pidada. Samas pikemas vaates on kindlasti mõistlik keskmaa õhutõrje võime loomist kaaluda," ütles Hurt.

Keskmaaõhutõrjega kaitstakse linnasid või strateegilisi sihtmärke

Hurt seletas, et keskmaa õhutõrjet kasutatakse reeglina selleks, et kaitsta mingisugust maa-ala vaenlase õhuoperatsioonide eest. Selleks võib olla näiteks mõni linn või ka strateegiline sihtmärk, nagu näiteks sadam või lennujaam. Keskmaa õhutõrje süsteemid lasevad tema sõnul tihtipeale rakette kuni 20 kilomeetri kõrgusele ja 25 kilomeetri kaugusele. 

"Keskmaa õhutõrje mõjutab reeglina lennukeid, koptereid, tiibrakette. Tavaliselt ballistilisi rakette nendega tabada ei saa. Ta on üks lüli õhukaitsesüsteemist, mis ei loo sellist totaalselt maa-ala kaitsvat mulli, aga ta oleks kõva samm edasi Eesti õhutõrje kontekstis," seletas ta.

Kui keskmaa õhutõrjesüsteem on selleks, et katta suuremat maa-ala, siis Eesti lühimaa õhutõrje süsteemid, nagu näiteks Stingeri raketisüsteemid, kaitsevad praegu eeskätt jalaväebrigaadide lahingutegevust. Lühimaa õhutõrje ei kaitse Hurda sõnul samas tiibrakettide ja kõrgemalt lendavate lennukite eest.

Kaitseuuringute keskuse ekspert tõi välja, et Rootsil on kesk- ja pikamaa Patriot õhutõrjesüsteemi varustuse hankimise lepingust tarneni aega kulunud kuni neli aastat. See eeldab tema sõnul aga seda, et riigil on eelnevalt olemas õhutõrjeks välja õpetatud ohvitserid ja spetsialistid.

"Igasuguse uue võime loomine tähendab, et kui langetatakse otsus, siis tuleb ka kohe hakata kaitseväe akadeemias välja õpetama lisanduvat personali," lausus ta.

Üha rohkem NATO liitlasi on Hurda sõnul praegu siiski keskmaa õhutõrje võimet hankimas või taastamas. Nii näiteks said Leedu relvajõud 2020. aastal pärast mitu kuud kestnud väljaõpet Norralt kätte keskmaa õhutõrjesüsteemi NASAMS. Sama õhutõrjesüsteem on kasutusel Soomeski, kes tõi selle alles eelmisel nädalal Eestisse õppuselegi.