Muutus väljendub NATO-liikmesuse populaarsuse ülikiires kasvus tavaliste soomlaste hulgas, millega poliitikuil kohati isegi raske sammu pidada. NATO poolt võtavad sõna kodanikeühendused, äriühendused ning isegi vasakparteide valijad on nüüd NATO-sse astumist pooldama asunud.

Helsingi Suvilahtis asub ladu, kuhu inimesed toovad Ukraina põgenikele annetusi. Enamik toodust on juba kas Soome saabunud põgenikele laiali jaotatud või Ukrainasse saadetud, siiski käib laos vilgas töö. Et Ukraina saatus talve- ja jätkusõjas Nõukogude Liidu ülemvõimu vastu võidelnud soomlastele korda läheb, selgub ka, kui Venemaa saatkonna ümbruses veidi ringi vaadata.

Helsingi Tehtaankadul asub Venemaa, varasema Nõukogude Liidu saatkond, kust aastakümnete jooksul on üritatud Soome poliitikat juhtida. Inimesed on sinna viinud nii lilli kui Ukraina lippe, mille põhjal on selge, et Soome rahvas ütleb "ei kunagi enam!".

Venemaa-Ukraina sõjast saadud šoki tagajärjel on rahva toetus NATO-sse astumisele üles sööstnud nii järsult, et on ära ehmatanud isegi kogenud poliitikud.

"Varem oli olukord selline, et poliitikud olid rohkem NATO poolt ja rahvas vähem, nüüd on vastupidi, rahvas on rohkem NATO poolt ja poliitikud vähem, aga see ei tähenda, et poliitikud päriselt oleksid nii kahtleval seisukohal kui nad praegu ütlevad, vaid küsimus on rohkem selles, et tuleb leida õige ajastus," rääkis Helsingin Sanomate arvamustoimetaja Saska Saarikoski.

"Soome parteid ei olnud valmis selleks, et ühtäkki 60 protsenti rahvast pooldab NATO-t, ehk see reaktsioon ja kohanemine võtab nüüd aega ja Soome võimalikku NATO-sse astumist tuleb koordineerida ka NATO riikide pealinnadega," kirjeldas Soome Välispoliitika Instituudi vanemteadur Matti Pesu.

Rahva arvamust peegeldavad ka Soome ettevõtlusorganisatsioonid, kes esitasid avaliku pöördumise, et Soome koht on NATO-s.

NATO-t on ülekaalukalt pooldama hakanud ka vasakerakondade valijad. See on Soome Vasakliidu, kes valitsusse astudes deklareeris, et astub valitsusest välja, kui Soome NATO-ga liitub, pannud oma seisukohti üle vaatama.

"Minu arust on hea, et suurem osa rahvaesindajaist lähtub nüüd sellest, et seisukohti ei lööda lukku, vaid oodatakse protsessi lõpuni ja siis langetatakse otsused. See puudutab ka meie parteid," ütles Vasakliidu eduskunnarühma juht Jussi Saramo.

Juba varem NATO-sse astumist pooldanud erakondade jaoks on ühinemine kaitseorganisatsiooniga Soome jaoks loomulik arengutee, millelt ei suuda põhjanaabreid väärata ka Kremli võimalik vastutegevus.

"Soome on, me oleme osa Lääne koostööst, oleme Euroopa Liidu liikmed, iseenesest me peame õppusi koos NATO-ga, me oleme praktiliselt NATO kõigis koostööorganeis. Meie kaitsejõud vastavad NATO standardeile paremini kui mõne NATO enda riigi kaitsejõud. Meid nähakse ka väga lähedase NATO partnerina, eriti Venemaa vaatenurgast. Ainus, mis puudub, on julgeolekutagatised," ütles Soome Rootsi Rahvapartei eduskunnarühma juht Anders Adlercreutz.

"Oleme valmis, et eri infomanipulatsiooni vorme, koguni hübriidsõda võib tulla, kuid see on Venemaa tegutsemisviis juba ammu. Selles mõttes ei ole me miskitpidi üllatunud, kui nii läheb, ent samas see meid ka ei ehmata," rääkis Koonderakonna parlamendirühma asejuht Pia Kauma.

Peale NATO-sse astumise tuleb Soome poliitikute hinnangul kasutada ka muid meetmeid, et nii Soome, kui ka kogu Euroopa Liidu julgeolekut suurendada.

"Üks selge asi, mis alati jutuks tuleb, kui ekspertidega rääkida, on energiaimpordi lõpetamine Venemaalt. Soome ei ole küll nii energiasõltuv, kui mõned muud EL liikmesriigid, kuid tähtis on siin tegutseda üheskoos, vajadusel toetades ka muid liikmesriike kasvõi Vene gaasist lahtisaamisel," ütles Eduskunna väliskomisjoni liige, Soome Rohelise Liidu liige Iiris Suomela.